Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Artiklid ja loengumaterjalid
Riiklik pensionikindlustus
Eelinfo
Ametist
Tööpakkumised
Pension
Üksi elava pensionäri toetus
Lastega peredele
Perehüvitiste taotlejale
Perehüvitiste saajale
Perehüvitiste ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse saaja vahetamine
Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine tööandjatele seoses laste kasvatamisega
Eesti perehüvitised Euroopa Liidu seaduste kontekstis
Lastekaitse
Puudega inimesele
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Erihoolekandeteenused
Abivahendid
Kahjuhüvitised
Ohvriabi- ja lepitusteenus
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360


E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn 15092

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti
9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel
9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Sinu uus pensionisumma

print

Alates 1. aprillist 2015 ümberarvestatud pensioni suurust saad vaadata riigiportaalist www.eesti.ee / E-teenused / Kodanikule / Toetused ja sotsiaalabi / Minule makstav pension, toetused ja hüvitised.

Otselink : https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/toetused_ja_sotsiaalabi_1/kod_vmaksed

 
 

Teade uutele erihoolekandeteenuste osutajatele

print

Tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest sõlmib Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenuste osutamiseks halduslepingu füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku või kohaliku omavalitsuse üksusega.

Haldusleping sõlmitakse viieks aastaks teenuse osutajaga, kes omab tegevusluba sotsiaalhoolekande seaduse § 10 punktis 12, 13, 14, 15 või 16 nimetatud teenuse osutamiseks järgmiselt:
1) igapäevaelu toetamise teenus;
2) töötamise toetamise teenus;
3) toetatud elamise teenus;
4) kogukonnas elamise teenus;
5) ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud alaealisele.

Halduslepinguga kohustub teenuse osutaja osutama isikule, kes pöördub teenuse saamiseks tema poole Sotsiaalkindlustusameti väljastatud suunamisotsusega, suunamisotsuses märgitud teenust vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 1125 lõikele 1.

Sotsiaalkindlustusamet kohustub tasuma teenuse osutajale halduslepingus kokkulepitud korras esitatud arvete alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määrades.

Halduslepingu sõlmimiseks esitada digitaalselt allkirjastatud vormikohane taotlus Sotsiaalkindlustusametile e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee hiljemalt 23. aprilliks 2015.

Taotluse vorm asub Sotsiaalkindlustusameti kodulehel Taotlus halduslepingu sõlmimiseks

Täiendav informatsioon: e-post margit.laurson@sotsiaalkindlustusamet.ee, telefon 620 8340.

02.04.2015

 
 

Pensionide indekseerimine 1. aprillil 2015

print

Aprillikuu toob igal aastal positiivse muutuse meie vanemaealiste inimeste toimetulekus – pensionid suurenevad.
1. aprillil viiakse läbi kõikide pensionide indekseerimine, et hoida neid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Nii ka tänavu. Järgnevalt selgitamegi selleaastase indekseerimise mõju pensionidele.

Tuleb silmas pidada, et nii nagu ei ole olemas keskmist inimest, ei ole ka kõigi jaoks kehtivat keskmist pensioni ega täpselt ühesugust pensionitõusugi mitte. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension ning indekseerimise tulemusena suureneb see samuti erinevalt, kellel rohkem, kellel vähem.

2015. aasta riikliku pensioni indeks on 1,063. See suurus arvutati eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu ja tarbijahinnaindeksi muutuse alusel ning indeksi kinnitas Vabariigi Valitsus.

Indekseerimine tagab alates tänavu 1. aprillist kõikide pensioniliikide tõusu, kaasa arvatud töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid, samuti suureneb rahvapensioni määr.
Indeksiga korrutatakse läbi riiklike pensionide arvutamise aluseks olevad näitajad - pensioni baasosa (indeksiga 1,0693) ja aastahinne (indeksiga 1,0567).
Näeme, et pensioni baasosa suurendatakse suhteliselt rohkem kui aastahinnet. Selle eesmärk on kiiremini kasvatada just seda osa pensionist, mida makstakse olenemata tööpanusest kõigile pensionäridele võrdses suuruses ja mis aitab ka väikese pensioni saajatel paremini toime tulla.
Baasosa suureneb indekseerimisega 134,9093 eurolt 144,2585 euroni ja aastahinne 4,964 eurolt 5,245 euroni.

Rahvapensioni määr kasvab 148,98 eurolt 158,37 euroni.

Sotsiaalkindlustusamet arvutab 1. aprillil uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, kasutades valemit B + S + K, kus:

B on baasosa – kõigile pensionäridele võrdne osa;
S on staažiosa – arvestab töötatud aastaid kuni 1998. aasta lõpuni. Selle osa rahalise suuruse leidmiseks korrutatakse staaźiaastate arvu aastahindega;
K on kindlustusosa – võtab arvesse sissetuleku. Selle osa rahalise suuruse leidmiseks liidetakse alates 1999. aastast kogutud kõigi üksikute aastate kindlustusosakud (senised aastakoefitsiendid) ja korrutatakse läbi aastahindega.

Indekseerimisega suureneb pension enam kui 412 000 pensionäril.
Kui keegi soovib oma pensioni uue suuruse ise välja arvutada, siis tuleks seda teha sama valemit kasutades nagu allpool olevates näidetes, s.t kõik pensioniosad eraldi välja arvutada ja siis liita.

Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole töötanud ega saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kindlustusosa (K) ei arvestata - sel juhul koosneb pension kahest osast - baasosast ja staaźiosast.

Näide 1. Vanaduspensioni arvutamine uute väärtustega, kui pensioniõiguslikku staaži on 30 aastat ja kindlustusosa puudub:
baasosa (B) = 144,2585 eurot
staažiosa (S) - 30 a x 5,245 = 157,35 eurot
---------------------------------------------------------------------
kokku 301,61 eurot
Samamoodi arvutades leiame, et pensionõigusliku staažiga 15 aastat on vanaduspension 222,93 eurot, 40-aastase pensioniõigusliku staažiga 354,06 eurot ja 44-aastase pensioniõigusliku staažiga 375,04 eurot.

Näide 2. Vanaduspensioni arvutamine, kui pension koosneb kolmest osast, kus pensioniõiguslikku staaži on 30 aastat ja kindlustusosakute summa on 10:
baasosa (B) = 144,2585 eurot
staažiosa (S) - 30 a x 5,245 = 157,35 eurot
kindlustusosa (K) – 10 x 5,245 = 52,45 eurot
-----------------------------------------------------------------------
kokku 354,06 eurot

Pensionäridele, kes möödunud aastal töötasid ja said sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, arvutatakse pensionikindlustuse registri andmete alusel eelmise aasta eest lisanduv kindlustusosak. Selle võrra suureneb lisaks indekseerimisele nende pensioni kindlustusosa ning seega kogu pension. Seejuures on tähtsusetu, kas inimene töötas terve aasta või üksnes paar kuud. Pension suureneb sõltuvalt isiku palgalt või ettevõtlustulult arvestatud sotsiaalmaksust.
Riikliku pensionikindlustuse registri andmetel saab eelmise aasta eest kindlustusosaku 1 see inimene, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek 2014. aastal oli keskmiselt 908,12 eurot kuus (kui ta ei olnud liitunud pensioni II sambaga). Kindlustusosak 1 on võrdne aastahindega 5,245 €.

Pensionipäev on iga kuu 5. kuupäev. Kui pangaülekande päev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse maksepäevaks puhkepäevale eelnev tööpäev.

Pension ja tulumaks

Käesoleva aasta üldine maksuvaba tulu on 154 eurot kuus. Lisaks on riikliku pensioni maksuvaba osa 220 eurot kuus. Nii töötaval kui ka mittetöötaval pensionäril on õigus kasutada mõlemat. Seega võib pensionär saada tulumaksuvabalt kokku 374 eurot kuus, mis teeb 4488 eurot aastas.

Pensionist 220 eurot on tulumaksuvaba ja keegi ei pea seda eraldi taotlema.

Küll aga peab mittetöötav pensionär esitama avalduse Sotsiaalkindlustusametile juhul, kui ta soovib, et tema pensioni arvutamisel võetakse arvesse ka üldine maksuvaba tulu, mis on 154 eurot.
Töötav pensionär peab valima, kas ta soovib üldise maksuvaba tulu arvestamist pensionilt või töötasult, mõlemas kohas seda teha ei saa. Topelt maksuvabastuse korral tuleb hiljem Maksu- ja Tolliametile liigselt saadud summa tagastada.

Interneti kasutaja saab tulumaksuvabastust taotleda e-teenusena riigiportaalis eesti.ee, sisenedes teenusele ID-kaardiga, Mobiil ID-ga või panga kaudu.
Avalduse blankett on kättesaadav ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehel (http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/blanketid/), selle võib saata digiallkirjastatult e-postiga, saata väljatrüki postiga või tuua ise klienditeenindusse.
Samuti on vastav ära märkimise võimalus pensionitaotluse blanketil, mille inimene esitab, kui taotleb esmakordset pensioni määramist.
Tulumaksust vabastuse avaldus esitatakse üks kord ja iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.

Ent ühelgi inimesel ei ole kohustust esitada avaldust igakuiseks154 eurose üldise maksuvaba miinimumi arvestamiseks. Ta võib alati valida tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas. Ja küllap paljudele inimestele see sobibki. Tuludeklaratsioonide esitamisel kehtib pensionäridele kõik samamoodi kui palgatöötajatelegi. Abielupaar võib esitada tuludeklaratsiooni ühiselt.

Millal on kasulikum esitada ühine deklaratsioon? Näiteks siis, kui ühe abikaasa pension on alla maksuvaba miinimumi ja temalt ei ole tulumaksu kinni peetud ning teise abielupoole pension on üle 374 euro ja temalt on tulumaks kinni peetud. Ühise deklaratsiooni esitamisel tekib võimalus tulumaksu tagasi saada.
 

 

 

Uus e-teenus ühendab neli erinevat peretoetuse ja hüvitise taotlust

print

Sotsiaalkindlustusamet ühendab uue lähenemisega neli teenust üheks Peretoetuste ja hüvitiste koondtaotluse e-teenuseks, mille keskmes on laps ja talle riigi poolt ettenähtud toetused. Peretoetuste ja hüvitiste koondtaotlus on suunatud 250 000 Eesti lapsele ja nende peredele.

Sotsiaalkindlustusameti peadirektori Juta Saareveti sõnul oleme kõik ühel või teisel moel seotud Sotsiaalkindlustusametiga – lapse sünni- ja peretoetused, pensionid ja hüvitised, ohvriabi ja matusetoetus ning paljud teised teenused, millega amet esindades riiki elanikkonda teenindab. 

„Hõlbustamaks inimeste suhtlemist riigiametitega on loodud e-teenuseid, mis ei pruugi alati olla tõeliselt kliendikesksed. Peretoetuste ja hüvitiste koondtaotlus on aga loodud lähtudes lapsest - lapsevanem või hooldaja valib ise toetuste hulgast need, millele tal on õigus ja mida ta oma lapsele soovib taotleda, mitte vastupidi, kus ettenähtud toetusega seotakse laps,“ selgitas Juta Saarevet.

Loodud teenuselahendus võimaldab edukalt taotleda korraga nii ühte kui ka mitut erinevat hüvitist ja toetust ning täita samaaegselt mitme sama pere lapse taotlused. Esitades taotluse riigiportaalis ja olles suunanud oma @eesti.ee igapäevasele e-posti aadressile, saadetakse taotluse esitajale elektrooniline teade, kui menetlusotsus on tehtud. 

Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Ain Aaviksoo sõnul on taolise laiapõhjalise teenuse väljatöötamise taga mitme erineva ametkonna tihe koostöö. „Teenuse loomisel lähtuti inimese, mitte ühe ameti vajadustest ja see nõudis koostööd kõikidel tasanditel – juhid, IT-inimesed, arendajad, klienditeenindajad jt,“ lisas Aaviksoo. Teenusearendusse olid kaasatud Riigi Infosüsteemi Amet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalkindlustusamet,  Sotsiaalministeerium, AS Medisoft ja ADM Interactive OÜ ning projekti rahastati Euroopa Sotsiaalfondist.

Peretoetuste ja hüvitiste koondtaotlus ühendab endas vanemahüvitise, peretoetuste ja kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete taotlemise ning peretoetustest ja/või kogumispensioni sissemaksetest loobumise. Peretoetuste hulka kuuluvad ühekordsed toetused nagu sünnitoetus ja lapsendamistoetus, igakuiselt makstav lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus, lapsehooldustasu, eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus, seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus ja elluastumistoetus.

Taotlust vaata siit: https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/perekond_1/vanemahuvitise_peretoetuste_ja_kogumispensioni_sissemaksete_taotlemine

Riigiportaali eesti.ee külastas 2014. aastal 401 316 unikaalset külastajat. Tänase seisuga on eesti.ee portaalis 813 teenust, mis mõeldud kodanikele, ettevõtjatele ja ametnikele. E-teenustest kõige populaarsem oli „Minu asjad“, mida vaadati üle 700 000 korra. 2014. aastal lisandus portaali 59 uut teenust, mille seas oli kõige populaarsem Sotsiaalkindlustusameti „Taotlus töövõimetuspensioni saava töötaja sotsiaalmaksu tasumise“ teenus. Seda teenust külastasid sisse logimata ja sisse loginud kasutajad 52 564 korda. 2014. aastal oli keskmine külastuse aeg üle 5 minuti.

Vt. lisainfot www.eesti.ee

 

 

 

 

 

Rahvusvahelisel sotsiaaltöö päeval tunnustatakse Eesti parimaid

print

Pärnus Endla teatris tunnustatakse täna, 17. märtsil vabariigi parimaid sotsiaaltöötajaid. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) korraldab rahvusvahelise sotsiaaltöö päeva tähistamiseks piduliku ürituse, kus tänatakse sotsiaalvaldkonna kõige silmapaistvamaid inimesi.

ESTA poolt korraldataval üritusel tänatakse mitmete erinevate sotsiaalala valdkondade 2014. aasta tublisid ja töökaid inimesi. Mitmete erinevate tiitlite hulgas on esindatud näiteks aasta lastekaitsetöötaja, parim koostööpartner, parim sotsiaaltööd kajastanud ajakirjanik jpm.

„Tänuväärset tööd teinud tublisid inimesi tuleb alati tunnustada,“ rõhutas sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt. „Ma sooviksin, et kõik seda ilusat tööd tegevad inimesed ja organisatsioonid peaksid alati meeles, kuivõrd tänulikud oleme meie ja eelkõige abi ning tuge saanud inimesed selle isetu panuse eest,“ lisas minister.

 

17. märts 2015

Sotsiaalministeerium

 

 

Ilmus töövõimereformi tutvustav erileht „Töövõimeleht“

print


„Töövõimeleht“ annab ülevaate viimase aastakümne ühe suurima sotsiaalvaldkonna reformi, töövõimereformi ettevalmistustest. Töövõimereform algab jaanuaris 2016. Reformi eesmärk on muuta Eesti ühiskond avatumaks, et erivajadustega inimesed oleksid aktsepteeritud täieõiguslike ühiskonnaliikmetena, kellel on õigus tööl käia.
Leht tutvustab, missuguseid ülesandeid hakkab reformi käigus täitma Eesti Töötukassa, missuguseid Sotsiaalkindlustusamet. Samuti esitatakse lehes arve ja fakte, selgitatakse mõisteid ning käsitletakse teisi seotud teemasid. Lehe sisuga saab tutvuda siin.


4. märts 2015
 

 

 

Sotsiaalkindlustusameti Tallinna klienditeenindus kolib uuele aadressile Endla 8

print

Alates 16. märtsist teenindab Sotsiaalkindlustusamet oma kliente Tallinnas uuel aadressil: Endla 8 (endine Maksu- ja Tolliameti maja).
Klienditeenindusega samasse majja kolivad ka seni Pronksi 12 ja Lembitu tänava kahes majas paiknenud üksused ja juhtkond.

Seega Sotsiaalkindlustusameti juriidiline aadress alates 16. märtsist on Endla 8, 15092 Tallinn.
 

Endla 8 hoone asub Tallinna kesklinnas Rahvusraamatukogu läheduses, kuhu pääseb hõlpsasti nii bussi ja trollibussi kui ka autoga. Võrreldes senise asukohaga paranevad klientide parkimisvõimalused, maja juures on paarkümmend parkimiskohta. Klienditeenindussaal asub esimesel korrusel ja on hästi ligipääsetav ka ratastooliga liikujatele.

Klienditeeninduse vastuvõtuajad jäävad pärast kolimist samaks: E 8.30 – 18.00, T,K,N 8.30 – 16.30 ja R 8.30 – 13.00. Endiseks jäävad ka kõik telefoninumbrid. Senine klienditeenindus aadressil Pronksi 12 suletakse alates 13. märtsist.

2.märts 2015
 

 

 

Tuludeklaratsiooni esitamise aeg – täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral.

print

Lapsevanemal või eestkostjal, kes peab ülal kahte või enamat alaealist last, on alates teisest lapsest õigus saada täiendavat maksuvaba tulu 1728 eurot aastas iga kuni 17-aastase lapse kohta. Maksu- ja Tolliametile esitatavas deklaratsioonis tuleb märkida üksnes kuni 17 aasta vanused lapsed. Vanimad on lapsed, kes 2014. aastal said 17-aastaseks. Lapsi, kes on sündinud pärast 1. jaanuari 2015, ei saa 2014. aasta tuludeklaratsioonis näidata.

Lapse maksusoodustust saab deklareerida vaid üks vanem või eestkostja, seetõttu tuleb eelnevalt kokku leppida, kes lapse andmed deklareerib. Vaidluse korral saab soodustust kasutada isik, kellele makstakse riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust. Kui lapsetoetuse saaja ei soovi soodustust kasutada, peab ta laste nimed eeltäidetud andmetest kustutama.

Kui laps on saanud tulu, näiteks suvel tööl teeninud raha, siis peab vanem oma tuludeklaratsiooni mahaarvamiste osas lapse täiendava maksuvaba tulu tabelis ära näitama lapse tulu ja seda ka siis, kui see on alla maksuvaba tulu. Selle võrra on lapsevanema maksusoodustus väiksem.
Kui laps saab toitjakaotuspensioni ja see on väiksem kui 2520 eurot kalendriaastas, siis ei pea vanem selle piirmäära ulatuses lapse pensioni oma tuludeklaratsiooni märkima.

Vt ka infot Maksu- ja Tolliameti kodulehel:
• korduma kippuvad küsimused http://www.emta.ee/index.php?id=25332
• selgitus http://www.emta.ee/?id=26887


17. veebruar 2015
 

 

 

Sotsiaalkindlustusamet osutab ohvriabiteenust juba 10 aastat

print

Riik on pakkunud ohvriabi juba kümme aastat ja tänane ohvriabi klient ei ole enam see, kes on eelnevalt kõik ametiasutused läbi käinud ja tuleb Sotsiaalkindlustusametisse oma pahameelt välja elama. Täna tuleb ta ametisse kindla teadmisega, et see on koht, kus ta ära kuulatakse, antakse abi ning toetatakse emotsionaalselt. Ohvriabisse pöördumiseks piisab, kui inimene tunneb ennast kannatanuna.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi üksuses töötab 29 ohvriabitöötajat ja 18 ohvriabikeskust üle Eesti. Ohvriabikeskused on kõikides maakondades ja asuvad valdavalt politsei majades.
Üle 50% meie poole pöörduvatest inimestest on perevägivalla ohvrid ja nende arv eelmisel aastal oli väga suur – 3013 inimest, kuid selle arvule lisaks on veel pereliikmed ja omaksed. Kuid järjest rohkem vägivallajuhtumeid jõuab päevavalgele ja järjest rohkem on inimesi, kes tahavad vägivaldsest suhtest välja tulla. Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Juta Saareveti sõnul on see, et aina enam inimesi julgeb tulla abi küsima, meie kümne aasta töö tulemus. „Ohvriga tegelemine muutub aina olulisemaks ja see toob ohvrid varjust välja. Kui me ohvriabiga ei tegele, siis me hävitame oma inimkapitali,“ lisas Juta Saarevet. Lähisuhte vägivald oli prioriteediks nii ohvriabi üksuse loomisel kümme aastat tagasi ja jääb prioriteediks ka tulevikus.
 
Koostöö ohvriabitöötajate ja politsei- ja piirivalveametnike vahel on aasta-aastalt muutunud paremaks. Politseiametnikud on ohvriabitöötajatele väga olulised võrgustikupartnerid. Hea koostöö erinevate osapoolte vahel annab võimaluse kiiremalt ja tõhusamalt vägivallale reageerida ning ohvrile parimat abi pakkuda.

Tänaseks on ohvriabi teenuste hulka lisandunud veel lepitusmenetlused, abi inimkaubanduse ohvritele ja seksuaalse kuriteo ohvriks langenud alaealistele ning alates eelmise aasta kevadest ka saatjata alaealiste välismaalaste riigis viibimise tugiteenused (peavari, tervishoid, tõlketeenus jm).


12. veebruaril 2015

 
 

 

 

Ajutiselt välismaal töötavale isikule saab ravikindlustust taotleda üksnes Haigekassast

print


Alates 01.02.2015 ei edasta Sotsiaalkindlustusamet Haigekassale töötajatele väljastatud vormide A1 koopiaid (kohaldatavat seadusandlust puudutav tõend), mis on vajalikud vormi E106 väljastamiseks. Vormi E106 saamiseks tuleb isikul või tema tööandjal esitada Haigekassale avaldus, mille blanketid leiab Haigekassa kodulehelt.

Eesti Haigekassas kindlustatud ja tõendiga A1 (E101) välisriigis ajutiselt töötaval isikul on õigus saada välisriigis arstiabi Eesti Haigekassa poolt väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi alusel, mitte tõendi A1 (E101) alusel. Pikaajalises lähetuses (üle 6 kuu) viibiv isik või tema tööandja saavad haigekassast avalduse alusel taotleda vormi E106. Vorm E106 annab inimesele õiguse registreerida end töökoha riigis ravikindlustussüsteemi ning sellisel juhul saab inimene tervishoiuteenuseid samadel alustel kui selles riigis kindlustatud isikudki. Informatsiooni töötaja EL ravikindlustusest ja E106 vormi taotluse leiab Haigekassa kodulehelt.

Vaata ka teatis tööandjale (pdf).

5.veebruar 2015
 

 

 
Leht: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
all web industry