Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Artiklid ja loengumaterjalid
Riiklik pensionikindlustus
Eelinfo
Ametist
Tööpakkumised
Pension
Üksi elava pensionäri toetus
Lastega peredele
Perehüvitiste taotlejale
Perehüvitiste saajale
Perehüvitiste ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse saaja vahetamine
Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine tööandjatele seoses laste kasvatamisega
Eesti perehüvitised Euroopa Liidu seaduste kontekstis
Lastekaitse
Puudega inimesele
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Erihoolekandeteenused
Abivahendid
Kahjuhüvitised
Ohvriabi- ja lepitusteenus
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360


E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn 15092

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti
9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel
9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Sotsiaalministeerium: juhtumite kajastamisel meedias tuleb alati lähtuda lapse õigustest

print

Sotsiaalministeeriumi hinnangul on psüühikahäirega lapse juhtumi meediakäsitlused rikkunud lapse õigusi ning selline kajastus on lubamatu. Ministeerium kutsub üles seadma alati esikohale lapse huvid ja nendest lähtuma.

ERR saade „Pealtnägija“ avaldas oma 28.01.2015 eetris olnud saates juhtumi abivajavast lapsest, keda ei ole perekond ega erinevad spetsialistid suutnud piisavalt aidata. Kajastust refereeris ka Õhtuleht. Juhtumi kajastuse kohta on teinud avalikud pöördumised Lastekaitse Liit, Eesti Pereteraapia Ühing ja Eesti Koolipsühholoogide Ühing. Oma pöördumistes on organisatsioonid lapse õiguste rikkumist meedias üheselt hukka mõistnud. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on käesolev meediakajastus lubamatu ja vastuolus lapse õigustega.

Meediakajastuste põhjal on lapse isik üheselt identifitseeritav. Abivajava lapse ja tema loo meediasse toomine võib esmapilgul nii vanemale kui meediale tunduda lapse abistamisena, kuid tegelikkuses muutub laps veelgi haavatavamaks, ebakindlamaks ning see võib põhjustada probleemi süvenemist. Lahendus ei saa toimuda meedia vahendusel avalikkuse silme all, vaid last peavad aitama oma ala spetsialistid koostöös lapse ja perekonnaga. On kahetusväärne, et laps ei ole süsteemi poolt saanud õigeaegset ja piisavat abi, mis on viinud olukorra kriitilise piirini. Sotsiaalministeerium on võtnud ühendust kohaliku omavalitsusega ning pakub tuge lahenduste leidmiseks.

„Lootusetuid" lapsi ei olemas ning iga pere, spetsialist, omavalitsus kuni valitsuseni välja peavad tegema endast kõik oleneva, et abivajavaid lapsi abistada. Sotsiaalministeerium möönab, et lapse abivajaduse õigeaegne tuvastamine, osapoolte vaheline koostöö ning lapsele tema abivajadust arvestades õige ja mõjusa teenuse pakkumine on lastekaitse süsteemi erinevatele osadele väljakutse. Lastekaitse valdkonda on viimastel aastatel jõuliselt arendatud, samuti töötatakse lapse vaimse tervise süsteemi tõhustamise nimel, tagamaks iga lapse heaolu ning abistamine. Muutused ei teki üleöö, kuid abivajava lapse abistamisel on riik võtnud prioriteediks tagada varane märkamine ja sekkumine, ennetavate ja toetavate teenuste kättesaadavus ning valdkonnaülene koostöö.

Sotsiaalministeerium toonitab, et abivajavast lapsest teatamine on igaühe kohustus ja selleks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole või helistada lasteabitelefonile 116 111. Kohalik omavalitsus peab lapse probleemi lahendamiseks tegema koostööd teiste spetsialistidega ja leidma sobivaid lahendusi. Raskete ja keeruliste lastekaitsealaste juhtumite lahendamisel aitab kohalikke omavalitsusi alates 2016. aastast Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakond on seni nõustanud kohalikke omavalitsusi keerulistes olukordades ja teeb seda jätkuvalt kuni lastekaitseseaduse jõustumiseni, mil käivitub uus lapsi ja peresid toetav riiklik lastekaitse korraldus Sotsiaalkindlustusametis.

 

Sotsiaalministeeriumi pressiteade
30.01.2015
 

 

 

Riigihange „Pikaajaline rehabilitatsiooniteenuste osutamine psüühikahäirega lastele“

print

Sotsiaalkindlustusamet on välja kuulutanud hanke „Pikaajaline rehabilitatsiooniteenuste osutamine psüühikahäirega lastele“. Riigihanke dokumendid leiab e-riigihangete keskkonnast https://riigihanked.riik.ee/register/, hanke viitenumber 158549 (avaldatud 31.12.2014).

Pakkumuse esitamise tähtaeg: 23.01.2015 kell 14.00

Pakkumus tuleb esitada elektroonselt Sotsiaalkindlustusameti e-posti aadressile info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Hange on  seotud Norra finantsmehhanismi 2009-2014 raames rahastatud programmi „Rahvatervis“ eeldefineeritud projektiga „Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele“.

Hankega soovib Sotsiaalkindlustusamet leida pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse osutajaid raske ja püsiva psüühikahäirega lastele vanuses 10-17 aastat. Teenus hõlmab sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuse osutamist alates hankelepingu jõustumisest kuni 30.11.2015.

Hanke kohta saab täiendavat informatsiooni kirjalikul pöördumisel kontaktisiku Janne Kallasmaa poole e-posti aadressil janne dot kallasmaa at sotsiaalkindlustusamet dot ee

31. detsember 2014

 

 

Muudatused sotsiaalkindlustuse vallas alates 1. jaanuarist 2015

print


Vanemahüvitise arvutamisel lähtutakse 2015. aastal järgmistest suurustest:

1. vanemahüvitise määr on 355 eurot. Hüvitise määra suurust vanemahüvitist makstakse vanemale, kellel eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt mittetöötanud õppurid);
2. töötasu alammäär on 390 eurot kuus. Töötasu alammäära suurust vanemahüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem;
3. vanemahüvitise maksimummäär on 2548, 95 eurot (s.o üle-eelmise aasta keskmise kuutulu kolmekordne suurus). Maksimumhüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise aasta keskmine ühe kuu tulu oli märgitud summaga võrdne või sellest suurem.

Lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele on 45 eurot kuus, kolmandale ja igale järgnevale lapsele 100 eurot kuus.

Eestkostetoetuse suurus on 240 eurot kuus iga eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta.

Lapsepuhkuse päevatasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, mille suurus 2015. aastal on 390 eurot. Lapsepuhkuse päevatasu suurus 2015. aastal on 18,57 eurot.
Lapsepuhkust antakse emale või isale tema soovil igal kalendriaastal: 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; 6 tööpäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps. Lisaks 3-le või 6-le päevale lapsepuhkusele on puudega lapse emal või isal õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

Üldise maksuvaba tulu suurus 2015. aastal on 1848 eurot aastas ehk 154 eurot kuus. Pensionide täiendava maksuvaba tulu suurus 2015. aastal on 2640 eurot aastas ehk 220 eurot kuus. Seega koos üldise maksuvaba tuluga on pensionäridel õigus saada tulumaksuvabalt kokku 4488 eurot aastas ehk 374 eurot kuus.

Tulumaksumäär 2015. aastal on 20%.

Jõustub muudatus puudega vanema toetuse maksmisel. 2014.a lõpuni makstakse puudega vanema toetust puudega üksikvanemale ja ühele puudega abikaasadest (lapse mõlemad vanemad on puudega ning omavahel abielus). Alates 2015. aastast abielus olemise nõue kaob. Piisab, kui puudega vanematel on ühine laps.
Toetuse taotlemisel tuleb esitada teise vanema kirjalik nõusolek. Kui nõusolek esitatakse elektrooniliselt, peab see olema digitaalselt allkirjastatud.

Jõustub matusetoetuse seadus. Alates 1. jaanuarist 2015 hakatakse maksma 250-eurost matusetoetust majanduslikult vähekindlustatud inimestele, kellele määrati toimetulekutoetus kas matusetoetuse taotlemise kuul või sellele eelnenud aasta jooksul vähemalt ühel korral.

29.detsember 2014

 

 

 

Muudatused riikliku matusetoetuse seaduses

print


Alates 1. jaanuarist 2015 hakatakse maksma 250-eurost matusetoetust majanduslikult vähekindlustatud inimestele, kellele määrati toimetulekutoetus kas matusetoetuse taotlemise kuul või sellele eelnenud aasta jooksul vähemalt ühel korral.

Ajavahemikul 2009.a juulist kuni 2014.a detsembrini maksis riik matusetoetust üksnes kohalikele omavalitsustele omasteta või tundmatu inimese matuse korraldamiseks. Alates 1.jaanuarist 2015 makstakse ühekordset riiklikku matusetoetust lisaks ka majanduslikult vähekindlustatud isikutele, kes kuuluvad toimetulekutoetust saavasse perekonda sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajajad lapsed ja vanemad või muud tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.

Kui matusekorraldaja on füüsiline isik, siis esitab ta matusetoetuse taotlemiseks Sotsiaalkindlustusametile avalduse, lisab sellele oma isikut tõendava dokumendi ja Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud surmatõendi või isiku surma tõendava dokumendi, mille on välja andnud välisriigi asjaomane asutus, kui surm on registreeritud väljaspool Eestit. Matusetoetust ei saa taotleda selle isiku surma korral, kes on surnud enne 2015. aasta 1. jaanuari.

Matusekorraldajast valla- või linnavalitsus esitab Sotsiaalkindlustusametile avalduse, lisab sellele esindaja isikut tõendava dokumendi, valla- või linnavalitsuse esindaja volikirja ja omasteta või tundmatu inimese matuse korraldamise kulusid tõendavad dokumendid.

Kui matusekorraldaja, eraisik või kohalik omavalitsus saab matmata või tuhastamata isiku surmast teada rohkem kui 15 päeva pärast tegelikku surmapäeva, siis eespool nimetatud nõutavatele dokumentidele lisaks tuleb esitada ka politseiasutuse või muu pädeva asutuse dokument, mis tõendab isiku surmast teadasaamise aega.

Matusetoetus määratakse, kui toetuse avaldus on esitatud kuue kuu jooksul isiku surmapäevast või surmast teadasaamise päevast arvates.

Matusetoetuse taotlemise uus avalduse vorm on leitav alates 01.01.2015 Sotsiaalkindlustusameti kodulehel http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/muud-blanketid/


22.detsember 2014
 

 

 

Teade nõustamisteenuste ja turvalise majutuse teenuse osutajale

print


Tulenevalt Ohvriabi seadusest sõlmib Sotsiaalkindlustusamet inimkaubanduse ohvritele, sh meestele ja lastele nõustamisteenuste ja turvalise majutuse teenuse osutamiseks halduslepingu juriidilise isikuga.

Haldusleping sõlmitakse juriidilise isikuga, kelle liikmetel on hangitavatele teenustele sarnaste (nt majutusega hoolekandeteenused, kohanemist toetavad teenused, haavatavatele sihtgruppidele suunatud teenused jms) teenuste osutamise kogemus vähemalt kaks aastat.

Haldusleping sõlmitakse teenuse osutajaga, kes omab tegevusluba sarnaste teenuste osutamiseks ja osutab teenuseid Harjumaal. Vahetult inimkaubanduse ohvritele teenuseid osutavad isikud peavad valdama eesti keelt ning vähemalt suhtlustasandil inglise ja vene keelt. Teenuse osutaja peab tagama ööpäevaringse valmisoleku inimkaubanduse ohvrite vastuvõtmiseks.

Teenuse osutajal peab olema võimekus osutada turvalise majutuse teenust (varjupaigateenust) samaaegselt kuni viiele inimkaubanduse ohvrile, tagades selleks piisava personali ja majutuskohtade arvu.

Halduslepinguga kohustub teenuse osutaja vastavalt Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirjale osutama isikule vajalikke teenuseid.

Täpsemad kvalifitseerimise tingimused tulenevad juuresolevast hanketeatest.
Sotsiaalkindlustusamet kohustub tasuma teenuse osutajale halduslepingus sätestatud korras.

Hankes osalemiseks esitada digitaalselt allkirjastatud vabas vormis taotlus Sotsiaalkindlustusametile e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee  22.detsembriks 2014.

Täiendav informatsioon: telefon 664 0164, e-post: ene.pall@sotsiaalkindlustusamet.ee, 664 0196, e-post: zoja.oovel@sotsiaalkindlustusamet.ee.
 

12. detsember 2014

 

 

Sotsiaalkindlustusamet liitus Eesti mitmekesisuse kokkuleppega

print

Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Juta Saarevet allkirjastas mitmekesisuse kokkuleppe, millega 9.detsembril liitus kokku 21 ettevõtet ja organisatsiooni.
Selle vabatahtliku kokkuleppega liitunud organisatsioonid kinnitavad, et hindavad kõrgelt mitmekesisuse põhimõtteid nii klientide kui oma töötajate seas, kohtlevad kõiki võrdselt ja pakuvad kvaliteetsemaid avalikke teenuseid.

J. Saarevet sõnas kokkuleppele allkirja andes: „ Olen väga rõõmus, et on olemas kokkulepe, millega saavad liituda kõik, kes mitmekesisust väärtuslikuks peavad. Mul on hea meel, et tänaseks on liitunud sedavõrd palju erinevatest eluvaldkondadest pärit organisatsioone. Ühiselt anname sõnumi, et me tahame elada Eestis, mis on kaasav. Omalt poolt teeme selleks ka praktilisi tegevusi, me ei anna üksnes tühje lubadusi. Eriti rõõmus olen ma seepärast, et meie kliendid, kelleks tihti on erilised inimesed, saavad tänu mitmekesisuse kokkuleppele elada oma elu Eestis paremini.“

Eesti mitmekesisuse kokkuleppel läheb juba kolmas aasta ja nüüdseks on liitunud organisatsioone kokku üle viiekümne. Eesti kokkulepe kuulub ka Euroopa mitmekesisuse kokkulepete võrgustikku.

Kokkuleppe tekst on leitav siin.

10. detsember 2014
 

 

 

 

Teade rehabilitatsiooniteenuse osutajatele

print

Tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest sõlmib Sotsiaalkindlustusamet rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks halduslepingu füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku või kohaliku omavalitsuse asutusega.
Haldusleping sõlmitakse rehabilitatsiooniteenuse osutajaga, kes omab tegevusluba rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks.
Halduslepinguga kohustub teenuse osutaja vastavalt Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirjale osutama sotsiaalhoolekande seaduse § 112 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenuseid. Sotsiaalkindlustusamet kohustub tasuma teenuse osutajale halduslepingus kokkulepitud korras esitatud arvete alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määrades.

Rehabilitatsiooniteenuse osutajal esitada Sotsiaalkindlustusametile:
1. Digitaalselt allkirjastatult taotlus halduslepingu ja/või halduslepingu lisa sõlmimiseks. Nii halduslepingu kui ainult selle lisa sõlmimiseks tuleb esitada samas vormis taotlus (näidist vaata siit).

2. Juhul, kui on teada, et mingil põhjusel ei ole võimalik halduslepingu täitmise kontrollkuupäevadest kinni pidada, tuleb esitada 2015. aasta taotlusega ka eelarve täitmise prognoos (näidist vaata siit). Juhul, kui lepingu mahtu on taotletud prognoosi alusel perioodilise rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks, siis peetakse lepingu mahu täitmise üle arvestust esitatud prognoosi alusel.

Taotlust täites palume arvestada, et halduslepingu kontaktisikud lisatakse rehabilitatsiooniteenuse osutajate elekrtoonilisse nimekirja, mille kaudu edastatakse rehabilitatsiooniteenuse osutajatele olulist jooksvat infot. Eeldame, et halduslepingu kontaktisik edastab vajaliku info vajalikele isikutele.
Taotlusele kontaktandmeid märkides palume arvestada, et kontaktandmed, mis on mõeldud info saamiseks ja rehabilitatsiooniteenuse järjekorda registreerimiseks klientidele, vastaksid tegevusloal tegevuskoha kontaktandmetega.

Taotlusi saab esitada alates 9. detsembrist 2014 kuni 8. jaanuarini 2015. Taotlused võetakse menetlusse riigieelarve kinnitamisel.
Taotlused esitada aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee

Rehabilitatsiooniteenuse osutajatele, kes taotlevad halduslepingu sõlmimist esmakordselt, soovitame pöörduda konsultatsiooni saamiseks Riina Järve-Tammiste poole telefonil 620 8302 või e-posti aadressil: Riina.Jarve-Tammiste@sotsiaalkindlustusamet.ee

Siin saad tutvuda 2015. aastal sõlmitava halduslepingu projektiga.

9. detsember 2014

uuendatud 23.detsember 2014
 

 

 

Pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukande teenuse riigihanke võitis AS Eesti Post

print


Sotsiaalkindlustusamet sõlmib hanke võitjaga, AS-ga Eesti Post lepingu riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukande teenusele aastateks 2015 – 2016. Varasemaga võrreldes on alates 1. jaanuarist 2015 mõned muudatused. Uus väljamakse periood kojukandes on iga kuu 5. -15. kuupäev. Sellega seoses muutub osa inimeste jaoks nende senine pensioni, toetuse või hüvitise koju toomise kuupäev. Detsembrikuu väljamakseid tehes teavitab postiljon iga pensionäri uuest kuupäevast.

Alates 1. jaanuarist 2015 muutub ka kojukande teenustasu, mis senise 4,88 € asemel on 5,25 €. Uus hind kehtib järgmised 2 aastat. Muudatus puudutab neid riikliku pensioni, toetuse või hüvitise saajaid, kes tellivad raha koju toomise oma kulul.

Ligikaudu 8000 sügava puudega töövõimetuspensionärile, töövõimetule rahvapensioni saajale ja vanaduspensionärile, kes elavad hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav, tehakse kojukanne riigi kulul ka uuel aastal, nemad ise midagi maksma ei pea.

5.detsember 2014
 

 

 

Teade erihoolekandeteenuste osutajatele

print

Tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest sõlmib Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenuste osutamiseks halduslepingu füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku või kohaliku omavalitsuse üksusega.
Haldusleping sõlmitakse teenuse osutajaga, kes omab tegevusluba sotsiaalhoolekande seaduse § 10 punktis 12, 13, 14, 15 või 16 nimetatud teenuse osutamiseks. Haldusleping sõlmitakse viieks aastaks.

Halduslepinguga kohustub teenuse osutaja osutama isikule, kes pöördub teenuse saamiseks tema poole Sotsiaalkindlustusameti väljastatud suunamisotsusega, suunamisotsuses märgitud teenust vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 1125 lõikele 1.
Sotsiaalkindlustusamet kohustub tasuma teenuse osutajale halduslepingus kokkulepitud korras esitatud arvete alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määrades.

Halduslepingu sõlmimiseks esitada digitaalselt allkirjastatud vormikohane taotlus Sotsiaalkindlustusametile e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee hiljemalt 07. jaanuariks 2015.

Taotluse vorm asub Sotsiaalkindlustusameti kodulehel Taotlus_halduslepingu_solmimiseks_2015.doc

Taotluses näidata soovitava halduslepingu maht vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 10 punktidele 12, 13, 14, 15, 16 :
1) igapäevaelu toetamise teenus;
2) töötamise toetamise teenus;
3) toetatud elamise teenus;
4) kogukonnas elamise teenus;
5) ööpäevaringne erihooldusteenus.

Erihoolekandeteenuste osutajatele, kes taotlevad halduslepingu sõlmimist esmakordselt, pakume konsultatsioonivõimalust 5. jaanuaril 2015 kell 13.00-16.00 Sotsiaalkindlustusametis aadressil Lembitu 12, Tallinn. Osavõtuks registreerida e-posti teel margit.laurson@sotsiaalkindlustusamet.ee hiljemalt 02.01.2015.

Täiendav informatsioon: e-post margit.laurson@sotsiaalkindlustusamet.ee, telefon 620 8340. 
 

5.detsember 2014
 

 

 

 

Riigihange „Multiprobleemidega inimestele ja nende peredele nõustamisteenuse pakkumine“

print

 

Sotsiaalkindlustusamet on välja kuulutanud hanke „Multiprobleemidega inimestele ja nende peredele nõustamisteenuse pakkumine“.

Riigihanke dokumendid leiab e-riigihangete keskkonnast https://riigihanked.riik.ee/register/ , hanke viitenumber 157844.

Pakkumuse esitamise tähtaeg: 11.12.2014 kell 11.00.

Pakkumus tuleb esitada elektroonselt Sotsiaalkindlustusameti e-posti aadressile ska@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Hange on seotud Euroopa Liidu poolt rahastatava programmiga: Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013“ tegevus 3.1.2. „Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu“.
Seoses programmi pikendamisega jätkatakse vajaduspõhist nõustamisteenuste osutamist multiprobleemidega inimestele ka 2015. aastal. Käesolev hange on antud projekti raames läbi viidav neljas hange.
Hankega tellib Sotsiaalkindlustusamet nõustamisteenuseid multiprobleemidega inimestele Eesti Vabariigi kõigis maakondades. Nõustamisteenused hõlmavad võlanõustamist, psühholoogilist nõustamist (sh perenõustamist) ja tugiisikuteenust. Hankija sõlmib hankelepingu kõigi kvalifitseerunud pakkujatega.

Hanke kohta saab täiendavat informatsiooni kirjalikul pöördumisel kontaktisiku projektijuht Kärt Saarseni poole e-posti aadressil kart.saarsen@sotsiaalkindlustusamet.ee
 

28.november 2014

 
Leht: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
all web industry