Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Artiklid ja loengumaterjalid
Riiklik pensionikindlustus
Eelinfo
Ametist
Tööpakkumised
Pension
Üksi elava pensionäri toetus
Lastega peredele
Perehüvitiste taotlejale
Perehüvitiste saajale
Perehüvitiste ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse saaja vahetamine
Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine tööandjatele seoses laste kasvatamisega
Eesti perehüvitised Euroopa Liidu seaduste kontekstis
Lastekaitse
Puudega inimesele
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Erihoolekandeteenused
Abivahendid
Kahjuhüvitised
Ohvriabi- ja lepitusteenus
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360


E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn 15092

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti
9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel
9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Eesti keskmine sotsmaksuga maksustatav tulu ja vanemahüvitise maksimaalne suurus 2015. a

print

Sotsiaalkindlustusamet arvutas 2015. a jaoks välja Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu ja vanemahüvitise maksimaalse suuruse.

Sotsiaalkindlustusamet arvutas Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu ja vanemahüvitise maksimaalse suuruse perioodiks 1. jaanuar - 31. detsember 2015. Arvutused tehti 2013. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse alusel.

Eesti keskmiseks sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruseks kinnitati 849,65 eurot. Sellelt tulult arvutatakse täiendav sissemakse II pensionisambasse kuni kolmeaastast last kasvatavale isikule. II pensionisambaga liitunud inimesele tehakse täiendavaid sissemakseid alates 1. jaanuarist 2013 sündinud laste kasvatamise eest. Riik maksab II sambasse 4 % Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust.

2015. aastal on II samba sissemakse 4%  849,65 eurost, seega 33,99 eurot kuus.

2015. aasta ühe kalendrikuu vanemahüvitise maksimaalseks suuruseks kinnitati 2548,95 eurot.

21. aprill 2014

 

 

 

 

Pension tuleb arvele päeva jooksul

print

Pensioni saajaid on Eestis palju ja kokku moodustavad 2014. aastal pensionid ligi 1,5 miljardit eurot. Pension laekub pensionisaajate kontole päeva jooksul.

Pension tõusis aprillis ning keskmiselt tõusid pensionid 5,8%. Keskeltläbi teeb see 240 eurot aastas ehk 20 lisaeurot kuus. Pensionipäev on iga kuu viies kuupäev. „Iga eakas soovib ikka oma silmaga veenduda, kui palju pension tõusis. Nii on arusaadavalt selle nädala lõpus huvi väga suur, et teada saada, palju kontole raha laekus,“ ütles sotsiaalminister Helmen Kütt. „ Pensioniraha tuleb nii nagu tavaliselt, kellele panka, kellele tuuakse koju. Juhul, kui pension pole hommikuks veel saabunud, siis kindlasti tuleb see päeva jooksul,“ lisas Kütt.

Selle aasta alguses tõusis ka tulumaksuvaba tulu suurus pensionärile 4248 euroni aastas ehk 354 euroni kuus, et inimesele jääks rohkem raha kätte.

4. aprill 2014

 

 

Pensionid suurenevad indekseerimisega

print

 

Vabariigi Valitsus kinnitas 2014. aasta riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,058. See tagab alates 1. aprillist kõikide pensioniliikide tõusu, kaasa arvatud töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid.

Pensioniindeksi arvestamise aluseks on 80 protsendi ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutus ja 20 protsendi ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutus.

Indeksiga korrutatakse riiklike pensionide arvutamise aluseks olevaid näitajaid - pensioni baasosa ja aastahinnet, samuti rahvapensioni määra.

Pensioni baasosa suurendatakse suhteliselt rohkem kui aastahinnet. Selle eesmärk on kiiremini kasvatada just seda osa pensionist, mida makstakse olenemata tööpanusest kõigile pensionäridele võrdses suuruses ja mis aitab ka väikese pensioni saajatel paremini toime tulla.

Baasosa suurenes indekseerimisega 126,8183 eurolt 134,9093 euroni ja aastahinne 4,718 eurolt 4,964 euroni.

Rahvapensioni määr kasvas 140,81 eurolt 148,98 euroni.

Sotsiaalkindlustusamet arvutas 1. aprilliks uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, kasutades valemit B + S + K, kus:

B tähistab baasosa – kõigile pensionäridele võrdne osa;

S on staažiosak, mille suuruse leidmiseks korrutatakse kuni 1998. aasta lõpuni kogutud staaźiaastate arvu aastahindega;

K on kindlustusosak, mille suuruse leidmiseks liidetakse alates 1999. aastast kogutud kõigi üksikute aastate koefitsiendid ja korrutatakse läbi aastahindega.

Ümberarvutuse tulemusena suurenevad pensionid keskmiselt 20 euro võrra kuus. Kuid nii nagu ei ole olemas keskmist inimest, ei ole ka keskmist pensioni. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension ning indekseerimise tulemusena suureneb see samuti erinevalt, kellel rohkem, kellel vähem.

Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole töötanud ega saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kindlustusosakut (K) ei arvestata -  sel juhul koosneb pension baasosast ja staaźiosakust.

Näide 1. Vanaduspensioni arvutamine uute väärtustega, kui pensioniõiguslikku staaži on 30 aastat ja kindlustusosak puudub:

baasosa (B)                            = 134,9093 eurot

staažiosak (S) - 30 a x 4,964  = 148,92 eurot
---------------------------------------------------------------------
kokku                                         283,83 eurot  

Samamoodi arvutades leiame, et pensionõigusliku staažiga 15 aastat on vanaduspension 209,37 eurot, 40-aastase pensioniõigusliku staažiga 333,47 eurot ja 44-aastase pensioniõigusliku staažiga 353,33 eurot.

Näide 2. Vanaduspensioni arvutamine, kui pensioniõiguslikku staaži on 30 aastat ja aastakoefitsientide summa on 10:

baasosa (B)                                = 134,9093 eurot

staažiosak (S) -     30 a x 4,964 = 148,92 eurot

kindlustusosak (K) – 10 x 4,964 =   49,64 eurot
-----------------------------------------------------------------------
kokku                                             333,47 eurot

Pensionäridele, kes möödunud aastal töötasid ja said sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, arvutatakse pensionikindlustuse registri andmete alusel isiklik aastakoefitsient ning sõltuvalt sellest suureneb lisaks indekseerimisele ka igaühe kindlustusosak ning seega kogu tema pension. Seejuures on tähtsusetu, kas inimene töötas terve aasta või üksnes paar kuud. Pension suureneb vastavalt isiku palgalt või ettevõtlustulult arvestatud sotsiaalmaksu suurusele.

Riikliku pensionikindlustuse registri andmetel saab eelmise aasta eest koefitsiendi 1 see isik, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek 2013. aastal oli keskmiselt 849,65 eurot kuus (kui ta ei olnud liitunud pensioni II sambaga). Aastakoefitsient 1 on võrdne aastahindega 4,964 €.

Pensionipäev on iga kuu 5. kuupäev. Kui pangaülekande päev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse maksepäevaks puhkepäevale eelnev tööpäev.

Pension ja tulumaks

Tuletame meelde, et käesoleva aasta üldine maksuvaba tulu on 144 eurot kuus. Lisaks sellele on pensionäridel õigus 210 eurole maksuvabale pensionile kuus. Seega võib pensionär saada tulumaksuvabalt kokku 354 eurot kuus, mis teeb 4248 eurot aastas.

Kui 210 eurone pension on tulumaksuvaba ja selle kohta avaldust tegema ei pea, siis üldise maksuvaba tulu (144 euro) arvesse võtmiseks tuleb mittetöötaval pensionäril esitada avaldus Sotsiaalkindlustusametile.

Blanketi leiab ameti kodulehelt (http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/blanketid/),aga selle võib kirjutada ka vabas vormis valgele paberile ja saata postiga või tuua ise klienditeenindusse. Samuti on vastav äramärkimise võimalus pensionitaotluse blanketil, mille inimene esitab, kui taotleb esmakordset pensioni määramist.

See avaldus esitatakse üks kord ja iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.

Ent ühelgi inimesel ei ole kohustust esitada avaldust igakuiseks144 eurose üldise maksuvaba miinimumi arvestamiseks. Ta võib alati valida ka tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas. Ja küllap paljudele inimestele see sobibki.Tuludeklaratsioonide esitamisel kehtib pensionäridele kõik samamoodi kui tavalistele palgatöötajatelegi. Abielupaar võib esitada tuludeklaratsiooni ühiselt.

Millal on kasulikum esitada ühisdeklaratsioon? Näiteks siis, kui ühe abikaasa pension on alla maksuvaba miinimumi ja temalt ei ole tulumaksu kinni peetud ning teise abielupoole pension on üle 354 euro ja temalt on tulumaks kinni peetud. Ühisdeklaratsiooni esitades tekib võimalus tulumaksu tagasi saada.

31.märts 2014 

 

 

 

Pankadevahelised ülekanded aeglustuvad

print

Kõik pankadevahelised maksed Eestis liiguvad alates 1. veebruarist 2014 läbi üleeuroopalise jaemaksesüsteemi, mis töötab kindlatel kellaaegadel. Pankadevaheliste maksete arveldamine uues süsteemis muudab seniseid ülekandekiirusi.

Senise kümne arveldustsükli asemel on viis arveldustsüklit. Senise tunni kuni pooleteise asemel jõuab raha ühest pangast teise viis korda päevas, umbes 3–5 tunniga.

Näiteks kui seni jõudis raha ühest pangast teise kõige varem kl 9-10, siis alates 1. veebruarist 2014 jõuab rahaülekanne ühest pangast teise mitte enne kui kl 11-13.

Pangasisesed maksed toimivad ka edaspidi samamoodi nagu seni. Sama panga sees liiguvad maksed ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja pühade ajal.

Pensionide, toetuste ja hüvitiste pangaülekannete tähtajad

 

Väljamakse liik

Pangaülekande päev

Pensionid, puuetega inimeste sotsiaaltoetused, sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunule

Iga kuu 5. kuupäev

Peretoetused, vanemahüvitis

Iga kuu 8. ja 9. kuupäev

Elatisabi

Iga kuu 9. kuupäev

Tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kahjuhüvitised, hüvitised kuriteoohvritele

Iga kuu 12. kuupäev

Kui pangaülekande päev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse maksepäevaks puhkepäevale eelnev tööpäev.

 

 4. veebruar 2014

 

 

Erihoolekandeteenuste kättesaadavus paraneb

print

31. märtsil 2014 jõustuvate sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega paraneb riigieelarvest finantseeritavate erihoolekandeteenuste kättesaadavus ja osutamine täiskasvanud erivajadustega inimestele. Nüüd võib järjekorda võtta juba 16aastase noore, et tema täiskasvanuks saades kindlustada talle sobivaim teenus. Lihtsustub ka rehabilitatsiooniteenuse saamise protsess.

Mitmed muudatused käsitlevad erihoolekandeteenuste järjekordi. Seadusesse lisati oluline säte, mille kohaselt Sotsiaalkindlustusamet saab võtta erihoolekandeteenuste järjekorda 16aastase inimese, kellele seeläbi tagatakse tema täisealiseks saades võimalikult kiire jõudmine sobivale teenusele. Noortele osutatav õigeaegne ja  sobiv teenus aitab neil säilitada olemasolevaid toimetulekuoskusi ja vältida suuremat sekkumist tulevikus.

Eelisjärjekorras võetakse teenusele asenduskodus täiskasvanuks saanud noored, kes oma turvalisuse, toimetuleku, hooldus- ja järelevalvevajaduse tõttu vajavad samal ajal ka erihoolekandeteenuseid. Nende inimeste edaspidine elu sõltub otseselt vajalike teenuste kättesaadavusest ja loob eeldused edaspidiseks paremaks toimetulekuks. Suure hooldusvajadusega inimestele tagatakse neile vajalik hooldus.

Alates seaduse jõustumisest on võimalus suunata erihoolekandeteenusele ka need inimesed, kes on juba järjekorda pandud, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg on teenuse saamise ajaks lõppenud. Sel juhul võib erihoolekandeteenust osutada eelnevalt koostatud rehabilitatsiooniplaani tegevuskava alusel, kuid inimesele tuleb koostada uus rehabilitatsiooniplaan hiljemalt ühe aasta jooksul pärast tema teenusele suunamist.

Sotsiaalkindlustusamet peab erihoolekandeteenuste järjekordi maakonnapõhiselt iga teenuse kohta eraldi, välja arvatud eelisjärjekorra ja kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldust saama suunatud inimeste kohta.

Inimese iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatava rehabilitatsiooniteenuse saamise protsess muutub lihtsamaks. Teenus tagatakse ka neile järjekorras olevatele inimestele, kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg on selleks ajaks lõppenud, kui avaneb võimalus teenust saada. Sel juhul osutatakse rehabilitatsiooniteenust eelnevalt koostatud plaani tegevuskava alusel ja vajadusel tehakse vahehindamine ning tegevuskava täiendatakse.

Rehabilitatsiooniteenusele registreerunu peab olema tähelepanelik ja arvestama, et juhul, kui ta jätab etteteatamata ja mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajal teenusele tulemata, siis ta kustutatakse järjekorrast.

Teenuse osutaja ei registreeri soovijat järjekorda, kui järjekord tema juures on pikem kui 3 aastat või isiku rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg. Sel juhul tuleb valida teine rehabilitatsiooniasutus, kus on lühem järjekord. See peaks aitama kiiremini abi saada ja vältima ülipikkade järjekordade teket.

Lisainfo:
Margit Laurson
erihoolekandeteenuste nõunik
margit.laurson@sotsiaalkindlustusamet.ee
tel 620 8340

Airi Nõmm
rehabilitatsiooniteenuse nõunik
airi.nomm@sotsiaalkindlustusamet.ee
tel 620 8331

25.märts 2014

 

 

Ettevõtjale: alates 20.02.2014 palume saata taotluse erijuhtude sotsiaalmaksu maksmiseks riigiportaali eesti.ee kaudu

print


Taotlus esitatakse hiljemalt palga arvestamise kuule (aruandekuule) järgneva kuu 2. kuupäevaks riigiportaalis www.eesti.ee. 

Sisenemine riigiportaali toimub ID-kaardi, Mobiil-ID või internetipanga vahendusel kasutades  järgnevat otseteed  https://www.eesti.ee/est/teenused/ettevotja/

Teenuse kasutamiseks ettevõtte esindajana tuleb esmalt valida ekraani ülal paremal asuvast rippmenüüst Roll soovitud ettevõtte ametikoht. Ettevõtte B-kaardil olev ainuesindusõiguslik isik saab administraatorina riigiportaali ettevõtja teenuseid vaikimisi kasutada.
Administraator saab anda ka teistele isikutele õiguseid ettevõtte nimel e-teenuste kasutamiseks (riigiportaalis Minu asjad – Seaded – Õigused teenuste kasutamiseks).

18.veebruar 2014

Kui Teil tekib küsimusi õiguste andmisega Riigi Infosüsteemi Ametis (RIA) palun pöörduge otse RIA-sse help at ria dot ee

 

Teavituskampaania „Topelt ei maksa maksta“

print

Alates 25. veebruarist käivitus Soome sotsiaalkindlustusasutuse ETK (Eläketurvakeskus) teavituskampaania Eestis „Topelt ei maksa maksta“.

Kampaania on suunatud eelkõige Eesti elanikele, kes plaanivad Soome tööle minna, Eesti töötajatele ja ettevõtjatele (FIE), kes töötavad üheaegselt nii Eestis kui Soomes, Eesti töötajatele ja ettevõtjatele, kes töötavad vaid Soomes. 

Kampaaniaga soovitakse tõmmata positiivset tähelepanu sotsiaalkindlustusmaksudele ja pensionikindlustusele, samuti tekitada Eesti elanikes huvi, et töötades välismaal, tuleb ise oma maksuasjadel silma peal hoida.

Eesmärk on informeerida inimesi, kuidas samaaegne kahes riigis töötamine mõjutab sotsiaalmaksude tasumist ja kuidas tuleks vältida topeltkindlustust ning kutsuda neid üles ise pöörduma vastavate ametite poole, et saada oma maksuasjad ja pensioniteemad korda.

Euroopa Liidus kehtib reegel, et isik saab olla korraga kindlustatud üksnes ühe riigi seaduste alusel ning tema eest tasutakse sotsiaalkindlustusmakseid ka  ainult ühes riigis. Otsuse selle kohta, millise riigi seadusi isiku suhtes kohaldatakse, teevad sotsiaalkindlustusasutused. Eestis on selleks asutuseks Sotsiaalkindlustusamet, Soomes ETK (Eläketurvakeskus).

Täiendavat infot ka Eläketurvakeskuse kodulehelt http://www.etk.fi/ ning kampaania kodulehelt http://www.topeltmaksud.ee/

Küsimuste korral võite pöörduda  ELinfo at sotsiaalkindlustusamet dot ee

26.veebruar 2014

 

 

 

Rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele

print

Norra finantsmehhanismi 2009-2014 rahastatud programmi „Rahvatervis” eeldefineeritud pilootprojekti „Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele” raames on välja töötatud kaks teenust:

  1. „Pikaajaline rehabilitatsiooniteenus raske ja püsiva psüühikahäirega lastele“ (Teenus I)
  2. „Pikaajaline rehabilitatsiooniteenus kohtumääruse alusel teenusele suunatud raske ja püsiva psüühikahäirega lastele“ (Teenus II) 

Nimetatud teenuste osutajate leidmiseks kuulutas Sotsiaalkindlustusamet välja riigihanke, mille tulemusena selgusid järgmised teenuseosutajad:

Teenus I osutajaks Tallinnas on koostööpartnerid OÜ Aarika  ja NIRK MTÜ.

Teenus I osutajaks Tartus on Tartu Herbert Masingu Kool.

Teenus II osutajaks on AS Hoolekandeteenused.

 

Teenuste osutamise periood algab märtsist 2014 ja kestab kuni 30. novembrini 2015. a.

 

25. märts 2014

 

 

Põlva klienditeenindus kolib märtsis

print

Sotsiaalkindlustusameti Põlva klienditeenindus kolib uutesse ruumidesse. Alates 5. märtsist teenindatakse kliente aadressil Johannes Käisi tn 2.

Märtsi alguses kolib Sotsiaalkindlustusameti Põlva klienditeenindus senisest asukohast Võru tänavas uuele aadressile kesklinnas. Kolitakse 4. märtsil, mistõttu sel päeval on klienditeenindus suletud. Alates 5. märtsist teenindab Sotsiaalkindlustusamet oma kliente aadressil Johannes Käisi tn 2.

Erinevalt senisest asukohast on klienditeenindus uues hoones esimesel korrusel ja kõigile inimestele hõlpsasti  ligipääsetav, ka raskustega kõndijale, ratastooliga inimesele või lapsevankriga tulijale. Kaugema kandi inimestele sobivalt on Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse uus asukoht  bussijaamale lähemal, ent siiski kesklinnas.

Lisaks asub kohe naabruses veel teiste riigiasutuste klienditeenindusi ning maavalitsus.

Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindus on avatud:

esmaspäeval  kl 8.30 – 18.00;
teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kl 8.30-16.30;
reedel kl 8.30 – 13.00.

Infotelefon 16106 teenindab kõigil tööpäevadel kl 9.00 – 17.00.

e-post: info|ä|sotsiaalkindlustusamet dot ee

Meie kodulehekülg: www.sotsiaalkindlustusamet.ee

13.veebruar 2014

 

 

 

 

2014. a veebruaris saab Euroopa Liidust ühtne euromaksete piirkond

print

Hea klient

1.veebruaril 2014 muutub Teie senine kontonumber pikemaks ning maksete tegemiseks tuleb kasutusele rahvusvaheline kontonumber ehk IBAN.

Dokumentide esitamisel palume kontrollida kontonumbri vastavust!

NB! Eraisikute kontonumbrid muudetakse pankade poolt automaatselt. Teie ise saate riigisisest kontonumbrit teisendada IBANi kalkulaatori abil.

15.jaanuar 2014

 

 
Leht: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
all web industry