Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Artiklid ja loengumaterjalid
Riiklik pensionikindlustus
Eelinfo
Ametist
Tööpakkumised
Pension
Üksi elava pensionäri toetus
Lastega peredele
Perehüvitiste taotlejale
Perehüvitiste saajale
Perehüvitiste ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse saaja vahetamine
Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine tööandjatele seoses laste kasvatamisega
Eesti perehüvitised Euroopa Liidu seaduste kontekstis
Lastekaitse
Puudega inimesele
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Erihoolekandeteenused
Abivahendid
Kahjuhüvitised
Ohvriabi- ja lepitusteenus
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360


E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn 15092

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti
9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel
9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Teade nõustamisteenuste ja turvalise majutuse teenuse osutajale

print

Tulenevalt Ohvriabi seadusest sõlmib Sotsiaalkindlustusamet inimkaubanduse ohvritele, sh meestele ja lastele nõustamisteenuste ja turvalise majutuse teenuse osutamiseks  halduslepingu juriidilise isikuga.

Haldusleping sõlmitakse juriidilise isikuga, kelle liikmetel on hangitavatele teenustele sarnaste (nt majutusega hoolekandeteenused, kohanemist toetavad teenused, haavatavatele sihtgruppidele suunatud teenused jms) teenuste osutamise kogemus vähemalt kaks aastat.

Haldusleping sõlmitakse teenuse osutajaga, kes omab vastavat tegevusluba ja osutab teenuseid  Harjumaal. Vahetult inimkaubanduse ohvritele teenuseid osutavad isikud peavad valdama vähemalt suhtlustasandil inglise ja vene keelt. Teenuse osutaja peab tagama ööpäevaringse valmisoleku inimkaubanduse ohvrite vastuvõtmiseks.    

Teenuse osutajal peab olema võimekus osutada turvalise majutuse teenust (varjupaigateenust) samaaegselt kuni viiele inimkaubanduse ohvrile, tagades selleks piisava personali ja majutuskohtade arvu.

Halduslepinguga kohustub teenuse osutaja vastavalt Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirjale osutama isikule vajalikke teenuseid.

Sotsiaalkindlustusamet kohustub tasuma teenuse osutajale halduslepingus sätestatud korras.

Halduslepingu sõlmimiseks esitada digitaalselt allkirjastatud vabas vormis taotlus Sotsiaalkindlustusametile e-posti aadressil info at sotsiaalkindlustusamet dot ee hiljemalt 20. jaanuariks 2014.

Kvalifitseerimise tingimused ja taotluse lisad leiate siit.

Täiendav informatsioon: telefon 664 0164, e-post ene dot pall at sotsiaalkindlustusamet dot ee

14.jaanuar 2014

 

 

Muudatused sotsiaalkindlustuse vallas alates 1. jaanuarist 2014

print

Vanemahüvitise arvutamisel lähtutakse 2014. aastal järgmistest suurustest:

1. Vanemahüvitise määr on 320 eurot kuus. Hüvitise määra suurust vanemahüvitist makstakse vanemale, kellel eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt mittetöötanud õppurid);

2. Töötasu alammäär on 355 eurot kuus. Töötasu alammäära suurust vanemahüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise aasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem;

3. Vanemahüvitise ülempiir on 2378,25 eurot kuus (s.o üle-eelmise aasta keskmise kuutulu kolmekordne suurus).

Maksimumhüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise aasta keskmine ühe kuu tulu oli märgitud summaga võrdne või sellest suurem.

Jõustub vanemahüvitise seaduse muudatus, mis reguleerib vanemahüvitise suurust, kui hüvitise saaja saab samaaegselt töist tulu. Kui hüvitise saaja töine tulu samal kalendrikuul on suurem kui hüvitise määr, vähendatakse hüvitist. Uus hüvitise vähendamise valem on lihtsam, läbipaistvam ja lapsevanemale soodsam: hüvitis – (tulu – hüvitise määr)/2.

Alati säilitatakse vähemalt pool isikule määratud hüvitisest. Samuti ei vähendata seda alla hüvitise määra suuruse summa.

Hüvitist makstakse täiel määral, kui hüvitise saaja töine tulu samal kalendrikuul on kuni hüvitise määra suurune summa, s.o 320 eurot kuus.         

Lapsepuhkuse päevatasu suurus on ühele tööpäevale vastav tasu töötasu alammäärast – 2014. aastal on see 16,97 eurot. Töötasu alammäär 2014. aastal on 355 eurot.

Lapsepuhkust antakse emale või isale tema soovil igal kalendriaastal:

·         3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;
·         6 tööpäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.

Pensionide täiendav maksuvaba tulu suureneb 216 euro võrra aasta kohta ehk 18 euro võrra kuus, mis tähendab, et pensionidele tehtav täiendav maksuvaba tulu määr on 2520 eurot aastas ehk 210 eurot kuus.

Seega koos üldise maksuvaba tuluga on pensionäridel õigus saada alates 2014. aastast tulumaksuvaba tulu 354 eurot kuus (4248 eurot aastas). See osa pensionist, mis ületab 354 eurot, maksustatakse tulumaksuga.

30.detsember 2013

 

 

Teade rehabilitatsiooniteenuse ja erihoolekandeteenuste osutajatele

print

Teade rehabilitatsiooniteenuse osutajatele

Tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest sõlmib Sotsiaalkindlustusamet rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks halduslepingu füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku või kohaliku omavalitsuse asutusega. Haldusleping sõlmitakse rehabilitatsiooniteenuse osutajaga, kes on registreeritud majandustegevuse registris.

Halduslepinguga kohustub teenuse osutaja vastavalt Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirjale osutama sotsiaalhoolekande seaduse § 112 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenuseid. Sotsiaalkindlustusamet kohustub tasuma teenuse osutajale halduslepingus kokkulepitud korras esitatud arvete alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatudmäärades.

Rehabilitatsiooniteenuse osutajal esitada Sotsiaalkindlustusametile digitaalselt allkirjastatult eFormulari keskkonnas üks järgmistest taotlustest:

1)    taotlus halduslepingu sõlmimiseks, asukoht www.eformular.com/skamet/halduslepingutaotlusalates2014.html,

2)    taotlus kehtiva halduslepingu 2014. a mahu kokku leppimiseks, asukoht www.eformular.com/skamet/kehtivalepingumahutaotlus.html.

Taotlusi saab esitada alates 20. detsembrist 2013 kuni 22. jaanuarini 2014.

Rehabilitatsiooniteenuse osutajatele, kes taotlevad halduslepingu sõlmimist esmakordselt, pakume konsultatsiooni võimalust 8. jaanuaril 2014 kell 13.00-16.00 Sotsiaalkindlustusametis aadressil Lembitu 12, Tallinn. Osavõtuks registreerida e-posti teel airi dot nomm at ensib dot ee hiljemalt 06.01.2014.

Täiendav informatsioon: e-post airi dot nomm at ensib dot ee, telefon 620 8331.   

 

Teade erihoolekandeteenuste osutajatele

Tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest sõlmib Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenuste osutamiseks halduslepingu füüsilisest isikust ettevõtja,juriidilise isiku või kohaliku omavalitsuse asutusega.

Haldusleping sõlmitakse teenuse osutajaga, kes omab tegevusluba.

Halduslepinguga kohustub teenuse osutaja osutama isikule, kes pöördub teenusesaamiseks tema poole Sotsiaalkindlustusameti väljastatud suunamisotsusega, suunamisotsuses märgitud teenust vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 1125 lõikele 1.

Sotsiaalkindlustusamet kohustub tasuma teenuse osutajale halduslepingus kokkulepitud korras esitatud arvete alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määrades.Halduslepingu sõlmimiseks või kehtiva halduslepingu lisa „Erihoolekandeteenuste maht ja maksimaalsed maksumused 2014. aastal“ sõlmimiseks  esitada digitaalselt allkirjastatud vormikohane taotlus Sotsiaalkindlustusametile e-posti aadressil ska at ensib dot ee hiljemalt 22. jaanuariks 2014. Taotluse vorm asub Sotsiaalkindlustusameti kodulehel www.sotsiaalkindlustusamet.ee/public/erihoolekanne/Halduslepingu_solmimise_taotlus_2014.docx.

Taotluses näidata soovitava halduslepingu maht ajavahemikus 01.01.2014 kuni 31.12.2014 vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 10 punktidele 12, 13, 14, 15, 16:

1) igapäevaelu toetamise teenus;

2) töötamise toetamise teenus;

3) toetatud elamise teenus;

4) kogukonnas elamise teenus;

5) ööpäevaringne erihooldusteenus.

Erihoolekandeteenuste osutajatele, kes taotlevad halduslepingu sõlmimist esmakordselt, pakume konsultatsioonivõimalust 7. jaanuaril 2014 kell 13.00-16.00 Sotsiaalkindlustusametis aadressil Lembitu 12, Tallinn. Osavõtuks registreerida e-posti teel margit dot laurson at ensib dot ee hiljemalt 03.01.2014.

Täiendav informatsioon: e-post margit dot laurson at ensib dot ee, telefon 620 8340.

20.detsember 2013

 

 

Rehabilitatsiooniteenuse hind suureneb alates 1. jaanuarist 2014

print

Alates 1. jaanuarist 2014 tõuseb rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste tunnihind 7,75% võrra, mille tulemusel muutub ka teenuste maksimaalne maksumus isiku kohta kalendriaastas.

Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse muudatusega on rehabilitatsiooniteenuse maksimaalne maksumus kalendriaastas järgmine:

-       täisealisel puudega inimesel ja puuet taotleval tööealisel inimesel 483 eurot kalendriaastas (varasema 448 euro asemel);

-       alaealisel inimesel, kes on rehabilitatsiooniteenust suunatud saama alaealiste komisjoni poolt, 1395 eurot kalendriaastas (varasema 1295 euro asemel);

-       alaealisel inimesel, kellel on tuvastatud puue või kes taotleb puude tuvastamist, 1395 eurot kalendriaastas (varasema 1295 euro asemel) kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil isik saab 18-aastaseks;

-       psüühikahäirega tööealisel inimesel, kellel on tuvastatud püsiv töövõimetus vähemalt 40% ulatuses, 2325 eurot kalendriaastas (varasema 2158 euro asemel).

Inimesele hüvitatava majutus- ja sõidukulu suurus ei muutu. Kehtiv majutuskulu hüvitamine võimaldab saada statsionaarset teenust vähemalt viis päeva kalendriaastas, sh vähemalt ühe toidukorra päevas.

Tegelikud majutuskulud on teenuseosutajate lõikes erinevad ja seoses sellega on teenuse saajal erinev omaosalus majutuskulude tasumisel. Kehtiva määrusega sätestatud majutuskulude hüvitis katab erinevate asutuste keskmise tegeliku majutuskulu.

Määruse lisa muudatused on seotud rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste hinna ja maksimaalse maksumuse muutmisega. Iga konkreetse teenuse hinda ja maksimaalset maksumust suurendatakse 7,75% võrra. Näiteks, kehtiva määruse kohaselt on tegevusterapeudi teenuse tunni hind 20,13 eurot, aga muudatusest tulenevalt 21,69 eurot.

Määruse muudatus jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril, tagades seeläbi maksimaalse maksumuse kohaldamise kõikidele teenusesaajatele, kes saavad teenust alates 1. jaanuarist 2014.

Alates 1. jaanuarist 2014 arvestatakse teenuse osutamisel uue maksimaalse maksumusega ja osutatud teenuste kohta peavad teenuseosutajad esitama arved, millel on märgitud uued teenuse tunnihinnad.

Teenuse hinna muutus ei kahjusta teenuse saaja huve ega muuda teenuse osutamise mahtu. Muutus ei too kaasa täiendavaid kohustusi teenuse saajale.

Hinnatõusu arvutamisel on võetud võrdluseks tervishoiuteenuste hinnad ning arvestatud 2014. aastaks planeeritava rehabilitatsiooniteenuse eelarve mahuga.

Määrusega saate tutvuda https://www.riigiteataja.ee/akt/117122013012.

17.detsmber 2013

 

 

Tervise infosüsteemi andmete kvaliteedi tõstmine

print

Käesoleva pöördumisega soovime juhtida arstide tähelepanu, et tulenevalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusest on kõikidel tervishoiuteenuse osutajatel kohustus edastada tervise infosüsteemi (TIS) andmeid patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kohta.

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ning püsivat töövõimetust ja/või puuet taotlevate isikute jaoks on väga oluline TIS-is olevate terviseandmete kättesaadavus ning nende kvaliteet, kuna nimetatud andmed on aluseks arstliku ekspertiisi tegemisel püsiva töövõimetuse ja puude tuvastamiseks.

Kuigi SKA on kasutanud TIS-is olevaid isikute terviseandmeid arstliku ekspertiisi teostamiseks alates 01.06.2012, on käesoleval ajal ainult 37% juhtudest võimalik teha püsiva töövõimetuse ja puude ekspertiisi TIS-s olevate andmete põhjal. Jätkuvalt tuleb SKA-l pöörduda kirjalikult taotlustega isiku arstide poole terviseandmete esitamiseks, mis omakorda pikendab isiku ekspertiisitaotluse menetlemist ja on ressursikulukas.

Seega on SKA alates 01.01.2014 alustamas koostööd Terviseametiga, kes teostab riiklikku järelevalvet TIS-i andmete edastamise kohustuse täitmise üle ja Andmekaitse Inspektsiooniga, kes omab laialdast kogemust andmebaaside järelevalve andmekvaliteedi tagamise eesmärgil.

Koostöö raames hakkab SKA edastama Terviseametile andmeid arstide kohta, kes ei ole SKA andmetel isiku terviseandmeid TIS-i edastanud. 2014. aastal planeerib Terviseamet koostöös Andmekaitse Inspektsiooniga andmekvaliteedi tõstmiseks ka ühisjärelevalveid.

 

Andmekaitse Inspektsioon                    Sotsiaalkindlustusamet                            Terviseamet                     

6.detsember 2013

 

 

Teade tervisekontrolli teenuse osutajatele

print


Sotsiaalkindlustusamet soovib sõlmida kaheaastase perioodiga hankelepingu oma töötajatele tervisekontrolli teenuse ostmiseks. Hankelepingu eseme täpsem kirjeldus ja vajalikud kontaktandmed pakkumiste esitamiseks on toodud siin.

 

 

8.november 2013

 

 

 

Rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele

print


Norra finantsmehhanismi 2009-2014 rahastatud programmi „Rahvatervis” raames on käivitunud eeldefineeritud pilootprojekt „Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele”.

Projekti eesmärgiks on uute teenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele, mis sisaldab integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuseid, arvestades laste vajadusi ning toetades lapse arengut turvalises keskkonnas, hariduse omandamist ja valmistamaks last hakkama saamiseks täiskasvanueas.

Projekti raames on välja töötatud kaks teenust:

1.       „Pikaajaline rehabilitatsiooniteenus raske ja püsiva psüühikahäirega lastele“, sihtrühmaks on psüühikahäire diagnoosist tuleneva raske või sügava puudeastmega lapsed vanuses 12-17 aastat.

2.       „Pikaajaline rehabilitatsiooniteenus kohtumääruse alusel teenusele suunatud raske ja püsiva psüühikahäirega lastele“, sihtrühmaks on 12-17-aastased psüühikahäirega lapsed, kes on määratud ööpäevaringsele erihooldusteenusele kohtumääruse alusel.

Nimetatud teenuseid hakatakse osutama, esimese teenuse puhul Põhja- ja Lõuna-Eestis, nii päevases- kui ööpäevases vormis. Teise teenuse puhul hakatakse osutama ööpäevaringset teenust üle Eesti. Ööpäevaringse teenusevormi osutajad peavad tagama majutuse ja toitlustuse teenusel viibivatele lastele ning omama kokkulepet kooliga hariduskulude katmise osas.

Eelnimetatud teenuste osutajate leidmiseks korraldab Sotsiaalkindlustusamet riigihanke eeldatavalt detsembrikuu esimesel poolel. Riigihankes osaleda soovijatel palume jälgida sellekohast informatsiooni riigihangete registri keskkonnas aadressil https://riigihanked.riik.ee.

Täiendav informatsioon: e-post: pirge dot toms at ensib dot ee

5.november 2013

 

 

Sotsiaalkindlustusameti uuenev infosüsteem lihtsustab asjaajamist

print

 

Sotsiaalministeerium otsib Sotsiaalkindlustusameti (SKA) uueneva infosüsteemi ehk SKAIS2 tegijaid. Kaasaegsed e-teenused muudavad inimestele pensionide ja mitmete teiste riiklike hüvitiste ja toetustega seotud asjaajamise lihtsamaks.

„Vajame IT-lahendust, mis tagab inimeste teenindamise kvalitatiivselt uuel tasemel,“ ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas. „E-teenused  peavad olema inimestele arusaadavad, kiired ja mugavad. Uus Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem loob võimaluse paberasjaajamiselt e-maailma üle minna ja see omakorda kiirendab inimese jaoks mitmete riiklike teenuste ja toetuste kättesaamist,“ lisas sotsiaalminister.

Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks on riiklike pensionide, toetuste, hüvitiste ning ohvriabi-, erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste korraldamine. 2013. aasta septembris oli riiklike pensionide, toetuste, hüvitiste, rehabilitatsiooni- ja erihoolekande teenuste saajaid 724 474 inimest, kellele maksti välja kokku 143 836 666 eurot. Käesoleva aasta eelarve pensionide, toetuste, hüvitiste, erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste osas on 1 928 537 990 eurot.

Avalike teenuste haldamisel teeb SKA koostööd ja vahetab infot rohkem kui 25 andmekogu ja asutusega ning rohkem kui 30 välisriigiga.

Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti koostöös viiakse läbi töökorralduse reform, et muuta Sotsiaalkindlustusameti avalikud teenused kaasaegseks, paindlikuks ja kuluefektiivseks. Muudatuste tegemisel on oluliseks elemendiks ka kaasajastatud infosüsteemi loomine. SKAIS2 riigihange sisaldab uuendatud töökorraldust toetava infosüsteemi loomise aastatel 2014–2015 ning uute e-teenuste loomise jätkuarendused aastatel 2015–2017. 

Sotsiaalministeeriumi pressiteade
09.10.2013

 

 

Sotsiaalkindlustusameti külastajad saavad tasuta helkuri

print


Alates tänasest saavad tasuta helkuri kõik need Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduste külastajad, kellel see puudub ja kes pimedal ajal vastuvõtult lahkudes võivad sattuda ohtu. Sotsiaalkindlustusameti ja Maanteeameti läbiviidava helkurite jagamise eesmärk on inimestele meelde tuletada, et nad kindlasti kasutaksid pimedal ajal märgatavust tagavat varustust – olgu selleks helkur, ohutusriietus, taskulamp või muu valgusallikas. Pimedas liigeldes on kaasliiklejate jaoks nähtav olemine väga oluline.

Maanteeamet eraldas 4600 helkurit tasuta jagamiseks Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduste külastajatele, kelle vastuvõtud lõpevad õhtul, kui väljas on pime, sest liiklusesse minnes peab olema nähtav.

Sotsiaalkindlustusametil on 17 klienditeenindust üle Eesti, mida igapäevaselt külastab sadu väga erinevas vanuses kliente. Klienditeenindajad on pannud tähele, et paljudel külastajatel helkurit siiski ei ole. Sotsiaalkindlustusamet nägi ja näeb siin oma sotsiaalset vastutust ja samas võimalust kaasa aidata turvalise liikluse propageerimisele. Maanteeamet tuli selle ideega kiiresti kaasa ja andis 2012. aastal pensionäridele, puuetega inimestele, lastevanematele – kõigile Sotsiaalkindlustusameti klientidele – tasuta jagamiseks 4000 helkurit. Sotsiaalkindlustusameti ja Maanteeameti ühiselt läbiviidud tasuta helkurite jagamine 2012. aastal sai Sotsiaalkindlustusameti klientidelt positiivse tagasiside.

Ilma helkuri, helkurvesti või valgusallikata liikleja on autojuhile pimedal ajal ja halva nähtavuse korral vaevumärgatav – auto kaugtulede valguses silmab autojuht jalakäijat või jalgratturit kõigest 30 meetri kauguselt. Kui sellistes tingimustes toimub jalakäijatele otsasõit ning sõiduki kiirus on otsasõidu hetkel üle 60 km/h, on jalakäija hukkumise tõenäosus 90%. Liiklejat, kes on ennast abivahenditega nähtavaks teinud, märkab autojuht pimedal ajal vähemalt 150 meetri kauguselt ning selle vahemaa kestel jõuab autojuht vajadusel auto kiiruse ohutusse vahemikku reguleerida.

Helkurit on soovitav kanda sõiduki tuledega samal kõrgusel, ehk umbes 50-80 cm maapinnast. Kui kantakse ainult ühte helkurit, tuleb see kinnitada keha sõiduteepoolsele küljele. Tähtis on, et rippuv helkur jope või mantli allserva alt välja ulatuks ning oleks nähtav võimalikult mitmest küljest. Meeles tuleks pidada, et helkur on vajalik ka linnatänaval, kus tänavavalgustus ei ole sugugi kõikjal piisav.

Teist aastat toimuv helkurite jagamine kestab kuni helkureid jätkub. Sotsiaalkindlustusamet ja Maanteeamet soovivad kõikidele turvalist liiklemist!

7. oktoober 2013

 

 

Kärdla klienditeenindus alates 1. oktoobrist

print

 

Alates 1.oktoobrist  muutuvad Kärdla klienditeeninduse vastuvõtuajad.

 

Kärdla klienditeenindus võtab kliente vastu E-N 8.30-16.30, R 8.30-13.00

30.september 2013

 

 
Leht: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
all web industry