Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Artiklid ja loengumaterjalid
Riiklik pensionikindlustus
Eelinfo
Ametist
Tööpakkumised
Pension
Üksi elava pensionäri toetus
Lastega peredele
Perehüvitiste taotlejale
Perehüvitiste saajale
Perehüvitiste ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse saaja vahetamine
Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine tööandjatele seoses laste kasvatamisega
Eesti perehüvitised Euroopa Liidu seaduste kontekstis
Lastekaitse
Puudega inimesele
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Erihoolekandeteenused
Abivahendid
Kahjuhüvitised
Ohvriabi- ja lepitusteenus
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360


E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn 15092

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti
9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel
9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Pensionite tulumaksuvabastus tõuseb

print

Valitsus otsustas, et pensionite ligi 6% kasvu peab toetama ka pensionite tulumaksuvabastuse tõus. Pensionikasvuga tõuseb ka tulumaksuvaba tulu suurus pensionärile 4248 euroni aastas ehk 354 euroni kuus.  

Riigi majanduse areng, oodatust kiirem palgatõus ning tööpuuduse vähenemine võimaldab järgmisel aastal tõsta pensione keskmiselt 5,8%. See on viimase kuue aasta suurim pensionitõus. Keskmiselt kasvab pension 240 eurot aastas ehk 20 eurot kuus. 

Sotsiaalminister Taavi Rõivase sõnul peab keskmise pensioni tõusuga koos kasvama ka tulumaksuvaba tulu eakatele. „Otsustasime, et keskmine vanaduspension peab jätkuvalt olema tulumaksuvaba,“ ütles sotsiaalminister. Muudatus puudutab hinnanguliselt umbes 200 000 pensionäri. „Need kaks suurt otsust – pensionitõus ning pensionite tulumaksuvabastuse kasv toetavad oluliselt meie eakaid,“ lisas Rõivas. 

Täna saavad pensionärid tulumaksuvaba tulu 4031 eurot aastas ehk 336 eurot kuus. Järgmisel aastal on arvestuslikult keskmine vanaduspension 354 eurot.

 

Sotsiaalministeeriumi pressiteade
18.09.2013

 

 

Peretoetuste maksmine õppeaasta alguses

print

Igal lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 16-aastaseks saamiseni.

Vanemate kui 16-aastaste laste õigus toetusele on seotud õppimisega. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni.

Kui 16-aastane või vanem laps lõpetab põhikooli, jätkatakse peretoetuste maksmist juuli ja augusti eest kõikidele põhikooli lõpetanud lastele. Alates septembrist makstakse peretoetusi neile põhikooli lõpetanud lastele, kes õpivad edasi gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Maksmise aluseks olevad õppimist tõendavad andmed iga õppeaasta kohta laekuvad Sotsiaalkindlustusametile Eesti Hariduse Infosüsteemist pärast õppeaasta algust septembrikuus.

Hariduse infosüsteemi andmed on aluseks kõikidele vanematele kui 16-aastastele lastele peretoetuste maksmisel. Seetõttu ka üleminekuklasside (11. ja 12. klassi) õppuritele jätkatakse peretoetuste maksmist pärast andmete saamist Eesti Hariduse Infosüsteemist.

Juhul, kui laps asub õppima välisriiki, siis puuduvad Eesti Hariduse Infosüsteemis andmed tema õpingute jätkamise kohta ja Sotsiaalkindlustusametil puudub võimalus maksta peretoetusi automaatselt. Seetõttu tuleb vanema kui 16-aastase lapse Eestis elaval perekonnaliikmel esitada Sotsiaalkindlustusametile välisriigi vastava õppeasutuse tõend, millest selguks, et laps jätkab õpinguid.

 

10.september 2013

 

 

Valitsus kiitis heaks vanemahüvitise seaduse muutmise

print

Valitsus otsustas toetada vanemahüvitise seaduse muutmise eelnõud, mille eesmärk on lahendada vanemahüvitise ümberarvutamisel tekkinud probleeme, kui hüvitise saaja saab samaaegselt töist tulu.

Eelnõuga muudetakse hüvitise vähendamise valemit. Uus valem on lihtsam, läbipaistvam ja lapsevanemate jaoks soodsam. Samuti on see ühtlasem ning välistab põhiseadusega vastuolu ning anomaaliad, kus osadel juhtudel vähendati vanemahüvitist kogu juurdeteenitud summa ulatuses või rohkemgi.

Kehtiva seaduse alusel on tekkinud olukordi, kus vanemahüvitise saaja on samal ajal töötulu saades kokkuvõttes sissetulekus kaotanud. Näiteks, kui lisaks 1800-eurosele vanemahüvitisele saab vanem ka töötulu 291 eurot, siis kehtiva valemi järgi vähendatakse tema vanemahüvitist 300 euro võrra. See tähendab, et ta saab kokkuvõttes vähem raha (1790 eurot), kui ta oleks saanud siis, kui ta tööd ei oleks teinud (1800 eurot).

Eelnõukohase valemi alusel lahutatakse hüvitisest hüvitise määra (290 eurot) ületav tuluosa, mis on jagatud kahega. Seega vähendataks antud näite puhul vanemahüvitist 50 eurosendi võrra ja vanema kogutulu ei vähene (2090,5 eurot).

Lisaks Riigikohtu otsusele ja õiguskantsleri ettepanekule, tehakse eelnõus veel kaks muudatust. Muutub kehtetuks põhimõte, mille kohaselt hüvitist ei maksta, kui hüvitise maksmise kalendrikuul saadud töine tulu ületab viiekordset hüvitise määra (1450 eurot).

Eelnõu kohaselt saab edaspidi vanemahüvitist alati vähemalt hüvitise määra (290 eurot) suuruses. Seega muutub regulatsioon rohkem töötamist soodustavaks.

Vanemahüvitise seadust täiendatakse üleminekusättega, mille kohaselt neile, kellel tekib vanemahüvitisele õigus enne eelnõus sätestatud muudatuste jõustumist (enne 1. jaanuari 2014. a), kohaldatakse kas hetkel kehtivat või eelnõuga kehtestatavat valemit vastavalt sellele, kuidas on isikule soodsam.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2014. aastal, mis võtab arvesse ka IT-lahenduse valmimiseks kuluvat aega.

 

 

29.august 2013

 

 

Vanemapension – riigipoolne täiendav sissemakse II pensionisambasse

print

Tänasest on meie kodulehekülje rubriigist „Blanketid” kättesaadav avaldus kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete tegemiseks. 

Avaldus on mõeldud eelkõige neile, kes on oma peretoetuse ja/või vanemahüvitise taotluse eelnevalt esitanud riigiportaali eesti.ee kaudu.
Märkus. Juhul, kui ka perehüvitis ja vanemahüvitis on veel taotlemata, siis on võimalik esitada üks ühine avaldus nii peretoetuste ja vanemahüvitise taotlemiseks kui ka kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete tegemiseks. Selle taotluse vormi leiate samuti rubriigist  „Blanketid”.

Avalduse saavad lapse vanemad esitada ühiselt, seejuures tingimata mõlema vanema allkirjaga. Allkirjastada tuleb omakäeliselt ning kas: 

  1. esitada see kohapeal Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse 
  2. saata postiga Sotsiaalkindlustusametisse või
  3. saata digitaalselt allkirjastatult (ühise avalduse puhul 2 digiallkirja) Sotsiaalkindlustusameti e-postiaadressile ska at ensib dot ee

Taotluse vormi saab Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest (aadressid ja vastuvõtuajad laiate koduleheküljelt rubriigist „Klienditeenindused ja kontaktandmed”) või koduleheküljelt rubriigist „Blanketid”.

7. august 2013

 

 

Uus töövõime toetamise süsteem

print

 

Sotsiaalministeeriumis on ettevalmistamisel töövõime toetamise süsteemi reform. Praeguse töövõime kaotuse protsentide määramise asemel hakatakse hindama inimese töövõimet. Alates 1. juulist 2015 hakkab Töötukassa hindama nende inimeste töövõimet, kellel ei ole varem püsivat töövõimetust määratud (nn esmakordsed juhtumid). Alates 1. jaanuarist 2016 võtab Töötukassa üle korduvtaotlejad, kelle püsiva töövõimetuse tähtajad Sotsiaalkindlustusametis lõpevad.

Mitme-etapilise reformi eesmärk on suurendada tervisekahjustusega inimeste tööhõivet, aidata neid sobiva töö leidmisel ja hoidmisel ning toetada seejuures tööandjaid vajaliku töökeskkonna loomisel. Muudatused puudutavad eelkõige pikaajalise tervisekahjustusega inimesi vanuses 16 eluaastat kuni vanaduspensioniiga.

Reformi põhimõtetest ja ajakavast: http://www.sm.ee/aktuaalne/

 

20. juuni 2013

 

 

Seadusemuudatus soodustab töötamist vanemahüvitise saamise ajal

print

Sotsiaalministeerium saatis eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele vanemahüvitise seaduse muutmise eelnõu. Seaduse muudatusega soodustatakse töötamist vanemahüvitise saamise ajal ning tagatakse vanemahüvitise saajatele töötamise korral alati suurem kogusissetulek.

Muudatused tagavad, et vanemahüvitise saajal säilib alati vähemalt hüvitise määra ehk 290 euro suurune vanemahüvitis. Kehtiva regulatsiooni kohaselt vanemahüvitist ei maksta, kui vanem teenib hüvitisega samaaegselt üle viiekordset hüvitise määra ehk rohkem kui 1450 eurot kuus. Uus korraldus kaotab selle piiri ära.

„Muudatused vanemahüvitise süsteemis tagavad paindlikuma korralduse emadele-isadele, kes tahavad hüvitise saamise ajal ka tööl aktiivsed olla,“ ütles sotsiaalminister Rõivas. „Kui pere soovib oma elu korraldada nii, et vanemahüvitise saamise ajal käib ka hüvitist saav vanem osalise ajaga tööl, siis uus valem seda toetab,“ lisas minister.

Vanemahüvitise määr, mis sel aastal on 290 eurot, sõltub eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast. Näiteks, kuivõrd 2013. aastal on töötasu alammäär 320 eurot, siis järgmisel aastal on vanemahüvitise määr 320.

2012. aasta detsembri seisuga sai vanemahüvitise saajatest sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu 9,1%. Neist 74,9% olid naised ja olid 25,1% mehed. Tulu saajatest üle poole ehk 66,2% said tulu vanemahüvitise määra ulatuses ehk 290 eurot. Neist enamik olid naised (87%). 33,8% said tulu üle vanemahüvitise määra ning neist 50,7% olid naised, mehi oli 43,3%. Sealhulgas üle 5-kordse vanemahüvitise määra tulu saajaid oli 3,4%, neist kaks kolmandikku olid mehed.

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Tööandjate Keskliidule ja Eesti Ametiühingute Keskliidule.

Seadus jõustub käesoleva aasta sügisest.

 

Sotsiaalministeeriumi pressiteade

10. juuni 2013

 

 

 

 

Suvekuudel jõustuvad muudatused riiklike peretoetuste seaduses

print

Uus toetus – vajaduspõhine peretoetus

Selle aasta suvi toob endaga kaasa olulise uuenduse riiklike peretoetuste maksmises. Lisaks praegu makstavatele peretoetustele tekib madala sissetulekuga peredel õigus saada täiendavat toetust - vajaduspõhist peretoetust, mida hakkavad määrama ja välja maksma kohalikud omavalitsused.

Väikese sissetulekuga pered saavad hakata taotlema vajaduspõhist peretoetust juba alates 1. juunist. Taotlus ja toetuse saamisega seonduvad küsimused esitada sellele valla- või linnavalitsusele, kus inimene elab. Toetust hakatakse välja maksma alates 1. juulist.

Uue toetuse lisandumisega jäävad kehtima kõik senised Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavad peretoetused, kusjuures ühegi toetuse suurust ei vähendata. Ent vajaduspõhist peretoetust Sotsiaalkindlustusameti kohalikud bürood ei määra ega maksa.

Lisainfot vajaduspõhisest peretoetusest leiab lehelt: http://www.lastetoetused.ee/avaleht.html. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri arvutamiseks on võimalik kasutada lehel olevat kalkulaatorit.

Kõrvuti vajaduspõhise peretoetuse maksmise alustamisega tehakse riiklike peretoetuste seaduses veel mõningaid muudatusi, mis on seotud juba praegu Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstavate peretoetustega.

Esimene muudatus puudutab põhikooli lõpetavaid 16-aastaseid ja vanemaid lapsi.

Seni igal suvel on olnud paljud põhikooli lõpetanud 16-aastaste laste vanemad ebameeldivalt üllatunud, kui selgub, et juuli- ja augustikuu lastetoetus makstakse välja alles sügisel, kui saabub kinnitus lapse edasiõppimise kohta. Seaduse kohaselt on vaid õppivatel lastel õigus saada peretoetusi kuni 19-aastaseks saamiseni.

Selle aasta 1. juunist jõustuva muudatuse kohaselt jätkatakse kõigi põhikooli lõpetavate laste eest peretoetuste maksmist ka juulis ja augustis.

Alates septembrist makstakse peretoetusi gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivate laste eest. Maksmise aluseks olevad õppimist tõendavad andmed laekuvad Sotsiaalkindlustusametile õppurite registrist. 

Teine muudatus annab võimaluse taotleda peretoetusi abikaasa laste kasvatamise eest. Abikaasade peres, kus on lapsi ka eelnevast suhtest, saab selle muudatuse järgi kõik peres kasvavad lapsed kokku liita.

Lapsetoetuse ja lapsehooldustasu suurus sõltub teatud juhtudel (nt kolme- ja enamalapselises peres) peres kasvavate laste arvust. Muudatus võimaldab peretoetuste suuruse arvutamisel võtta arvesse kõik peres kasvavad lapsed ja annab õiguse saada suuremat lapsetoetust alates kolmandast lapsest.

Abikaasadel, kes saavad peretoetusi kumbki oma laste eest, tekib võimalus omavahel kokku leppida, kummale neist hakatakse kõikide pere laste toetusi maksma. Toetuste taotlemiseks peab üks abikaasa loobuma peretoetuste maksmisest temale ja seejärel saab tema abikaasa taotleda kõigi pere laste eest peretoetusi.

Peretoetustest loobumise taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusameti büroo klienditeenindusele, mille aadressid ja vastuvõtuajad leiate aadressilt http://www.ensib.ee/klienditeenindused/. Peretoetusi saab taotleda Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest või elektroonselt riigiportaali kaudu (aadressil https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/perekond_1/peretoetuste_taotlus_1)

Kolmandaks muutub alates selle aasta 1. juulist lapsetoetuse suurus peredele, kus kasvab kolm või rohkem last. Praegu makstakse pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele lapsetoetust kuuekordses lapsetoetuse määras ehk 57,54 eurot kuus. Alates 1. juulist on toetuse suurus pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele kaheksakordne lapsetoetuse määr – 76,72 eurot kuus.

Lapsetoetuse määr 2013. aastal on 9,59 eurot.

Neljas muudatus puudutab peresid, kuhu sünnivad kolmikud või suurem arv mitmikke.

Käesoleval ajal on riikliku sünnitoetuse suurus 320 eurot iga sündinud lapse kohta.

Alates 1. juulist tõstetakse kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni korral makstav ühekordne riiklik sünnitoetus 1000 euroni iga sündinud lapse kohta. Seega perele, kuhu sünnivad kolmikud, makstakse sünnitoetust kokku 3000 eurot.

29. mai 2013

 

 

Vanemapension - riigipoolne täiendav sissemakse II pensionisambasse

print

1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse kasvatamise eest tehakse riigieelarvest täiendavaid kohustusliku kogumispensioni (nn II pensionisamba) sissemakseid. 

II pensionisamba sissemakseid tehakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu isikule, kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset ja kes kasvatab kuni kolmeaastast last.

Last kasvatavaks isikuks on lapse vanem, vanema abikaasa, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Õigus täiendavale sissemaksele tekib alates lapse sünnist ja lõpeb lapse kolmeaastaseks saamisel. 

Riik maksab II sambasse 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. 

Sissemakseid tehakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest. Korraga tehakse täiendavaid sissemakseid ühe vanema eest. Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda täiendavate sissemaksete tegemist mitmel õigustatud isikul, lepitakse kokku, kes täiendavate sissemaksete õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek. 

Täiendavaid sissemakseid tehakse alates lapse sünni päevast, kui taotlus on esitatud kuue kuu jooksul. Hilisemal taotlemisel saab sissemakseid teha tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamisele eelnenud kuue kalendrikuu eest. 

Taotluse vormi saab Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest (klienditeeninduste aadressid ja vastuvõtuajad leiate koduleheküljelt rubriigist “Klienditeenindused”) või koduleheküljelt rubriigist "Blanketid".

2. mai 2013

 

 

Vanemahüvitise saajate arv kasvas mais 131 inimese võrra

print

Maikuu lõpu seisuga oli vanemahüvitis määratud 17 165 lapsevanemale, mis on 131 võrra enam kui aprillis.

Isasid oli hüvitise saajate hulgas 931.

Kõige rohkem oli neid, kellele maksti vanemahüvitist 100% ühe kalendrikuu tulu suuruses – 10 414 hüvitise saajat.

Teiseks suuremaks liigiks saajate arvu poolest oli vanemahüvitis hüvitise määras – 3 273 saajat.  

Kõige vähem oli maksimaalses suuruses hüvitise saajaid – 656.

Keskmine määratud vanemahüvitis mais oli 737,40 eurot, maksimaalne 2 175,85 eurot ja minimaalne 281,21 eurot.

 

4. juuni 2013

 

 

Sotsiaalkindlustusamet arvutas välja 2014. a jaoks vanemahüvitise maksimaalse suuruse.

print

Sotsiaalkindlustusamet arvutas Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu ja vanemahüvitise maksimaalse suuruse perioodiks 1. jaanuar - 31. detsember 2014. Arvutused tehti  2012. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse alusel.

·         2014. aasta Eesti keskmiseks sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruseks kinnitati 792,75 eurot;

·         2014. aasta ühe kalendrikuu vanemahüvitise maksimaalseks suuruseks kinnitati 2378,25 eurot

 

Pressiteade

23. aprill 2013

 

 
Leht: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
all web industry