Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Artiklid ja loengumaterjalid
Riiklik pensionikindlustus
Eelinfo
Ametist
Tööpakkumised
Pension
Üksi elava pensionäri toetus
Lastega peredele
Perehüvitiste taotlejale
Perehüvitiste saajale
Perehüvitiste ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse saaja vahetamine
Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine tööandjatele seoses laste kasvatamisega
Eesti perehüvitised Euroopa Liidu seaduste kontekstis
Lastekaitse
Puudega inimesele
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Erihoolekandeteenused
Abivahendid
Kahjuhüvitised
Ohvriabi- ja lepitusteenus
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360


E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn 15092

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti
9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel
9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Pensionist maksuvaba tulu mahaarvamine

print

Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Samuti on pensionäridel lisaks pensioni osas õigus täiendavale maksuvabale tulule 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kuus. Kokku on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4032 eurot aastas ehk 336 eurot kuus.

Kui pensionär täiendavalt tulumaksu juurde maksma ei pea, siis tuludeklaratsiooni esitamise kohustust ei ole. Tuludeklaratsiooni esitamise kohustus on näiteks juhul, kui maksuvaba tulu on arvestatud topelt. Soovitus on tuludeklaratsioon esitada juhul, kui maksuvaba tulu ei ole aasta kestel täies ulatuses arvesse võetud või kui maksuvaba tulu avaldust ei ole tehtud ning seetõttu on tulumaks kinni peetud. Kui pensioni summa on:

- kuni 2304 eurot aastas ehk 192 eurot  kalendrikuus, siis:
    • töötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata. Maksuvaba tulu avaldus tuleks  esitada tööandjale. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud tööandjale, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
    • mittetöötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata.

- rohkem kui 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kalendrikuus kuni 4032 eurot aastas ehk 336 eurot kalendrikuus, siis:
   • töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusele. Tuludeklaratsioon on soovitatav esitada, kui palk on alla 144 eurot kalendrikuus ja maksuvaba tulu avaldus on esitatud tööandjale või avaldust ei ole üldse esitatud.
   • mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusele. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.

- üle 4032 euro aastas ehk 336 eurot kalendrikuus, siis:
    • töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusele. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
    • mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusele. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.

Seda, kas avaldus on Sotsiaalkindlustusametile esitatud, palume täpsustada infotelefonil 16106. Lisainformatsiooni pensionite osas saab ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt http://www.ensib.ee.  Samuti soovitame esitada avalduse Sotsiaalkindlustusametile, kui Te ei ole seda teinud.

Täiendavat infot tulude deklareerimise kohta saab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt http://www.emta.ee/tuludeklareerimine, infotelefonilt 1811 või e-posti aadressilt fyysisik@emta.ee.

24. jaanuar 2013

 

 

Pensionid suurenevad indekseerimisega viis protsenti

print


Valitsus kinnitas 2013. aasta riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,050, mis tagab pensionide tõusu alates 1. aprillist.

Indeksiga korrutatakse riiklike pensionide arvutamise aluseks olevaid näitajaid - pensioni baasosa ja aastahinnet, samuti rahvapensioni määra.

Pensioni baasosa suurendatakse suhteliselt rohkem kui aastahinnet. Selle eesmärk on kiiremini kasvatada just seda osa pensionist, mida makstakse olenemata tööpanusest kõigile pensionäridele võrdses suuruses ja mis aitab ka väikese pensioni saajatel paremini toime tulla.

Seega tänavusel pensionide indekseerimisel korrutatakse pensioni baasosa indeksiga 1, 055 ja aastahinnet indeksiga 1, 045, rahvapensioni määra indeksiga 1, 050. Tulemuseks saame:

Indekseeritav suurus

Enne indekseerimist

Pärast indekseerimist

rahvapensioni määr

134,10 eurot

140,81 eurot

pensioni baasosa

120,2069 eurot

126,8183 eurot

aastahinne

   4,515 eurot

   4,718 eurot

1. aprilliks arvutab Sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, sealhulgas töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid.

Arvutamisel kasutatakse valemit B + S + K, kus:

B tähistab baasosa – kõigile pensionäridele võrdne osa;

S on staažiosak, mille suuruse leidmiseks korrutatakse kuni 1998. aasta lõpuni kogutud staaźiaastate arvu aastahindega;

K on kindlustusosak, mille suuruse leidmiseks liidetakse alates 1999. aastast kogutud kõigi üksikute aastate koefitsiendid ja korrutatakse läbi aastahindega.

Ümberarvutuse tulemusena suurenevad pensionid erinevalt, kellel rohkem, kellel vähem, kuid keskmiselt ligi 16 euro võrra.

Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole töötanud ega saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kindlustusosakut (K) ei arvestata -  sel juhul koosneb pension baasosast ja staaźiosakust.

Näide 1. Vanaduspensioni arvutamine uute väärtustega, kui pensioniõiguslikku staaži on 30 aastat ja kindlustusosak puudub:

baasosa (B)                            = 126,8183 eurot

staažiosak (S) - 30 a x 4,718 = 141,54 eurot
---------------------------------------------------------------------
kokku                                         268,36 eurot  

Samamoodi arvutades leiame, et pensionõigusliku staažiga 15 aastat on vanaduspension 197,59 eurot, 40-aastase pensioniõigusliku staažiga 315,54 eurot ja 44-aastase pensioniõigusliku staažiga 334,41 eurot.

Näide 2. Vanaduspensioni arvutamine, kui pensioniõiguslikku staaži on 30 aastat ja aastakoefitsientide summa on 10:

baasosa (B)                                = 126,8183 eurot

staažiosak (S) -     30 a x 4,718 = 141,54 eurot

kindlustusosak (K) – 10 x 4,718 =   47,18 eurot
-----------------------------------------------------------------------
kokku                                             315,54 eurot

Pensionäridele, kes möödunud aastal töötasid ja said sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, arvutatakse pensionikindlustuse registri andmete alusel isiklik aastakoefitsient ning sõltuvalt sellest suureneb lisaks indekseerimisele ka igaühe kindlustusosak ning seega kogu tema pension. Seejuures on tähtsusetu, kas inimene töötas terve aasta või üksnes paar kuud. Pension suureneb vastavalt isiku palgalt või ettevõtlustulult arvestatud sotsiaalmaksu suurusele.

Riikliku pensionikindlustuse registri andmetel saab eelmise aasta eest koefitsiendi 1 see isik, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek 2012. aastal oli keskmiselt 792,75 eurot kuus (kui ta ei olnud liitunud pensioni II sambaga). Aastakoefitsient 1 on võrdne aastahindega 4,718 €.

Pension ja tulumaks

Keskmine pension tõuseb peaaegu igal aastal ning pidevalt suureneb ka nende pensionäride arv, kelle pension ületab piiri, millest alates tuleb maksta tulumaksu.

Tuletame kõigile meelde, et pensionäril on õigus üldisele maksuvabale tulule 144 euro ulatuses kuus, lisaks 192 eurole maksuvabale pensionile kuus. Kokku võib pensionär seega saada tulumaksuvabalt 336 eurot kuus, mis teeb 4032 eurot aastas.

Kui 192 eurone pension on tulumaksuvaba ja selle kohta avaldust tegema ei pea, siis üldise maksuvaba tulu (144 euro) arvesse võtmiseks tuleb mittetöötaval pensionäril esitada avaldus Sotsiaalkindlustusametile.

Blanketi leiab ameti kodulehelt (http://www.ensib.ee/blanketid/), aga selle võib kirjutada ka vabas vormis valgele paberile ja saata postiga või tuua ise klienditeenindusse. Samuti on vastav äramärkimise võimalus pensionitaotluse blanketil, mille inimene esitab, kui taotleb esmakordset pensioni määramist.

See avaldus esitatakse üks kord ja iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.

Ent ühelgi inimesel ei ole kohustust esitada avaldust igakuiseks144 eurose üldise maksuvaba miinimumi arvestamiseks. Ta võib alati valida ka tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas. Ja küllap paljudele inimestele see sobibki.

Tuludeklaratsioonide esitamisel kehtib pensionäridele kõik samamoodi kui tavalistele palgatöötajatelegi. Abielupaar võib esitada tuludeklaratsiooni ühiselt.

Millal on kasulikum esitada ühisdeklaratsioon? Näiteks siis, kui ühe abikaasa pension on alla maksuvaba miinimumi ja temalt ei ole tulumaksu kinni peetud ning teise abielupoole pension on üle 336 euro ja temalt on tulumaks kinni peetud. Ühisdeklaratsiooni esitades tekib võimalus  tulumaksu tagasi saada.

27. märts 2013

 

 

 

Järgmisel aastal pensionikasv kiireneb

print

Käesoleval aastal tõusevad pensionid keskmiselt viie protsendi võrra. Järgmiseks, 2014. aastaks prognoositakse kuueprotsendilist tõusu.

Igal aastal pensione indekseeritakse, indekseerimisel võetakse arvesse nii inflatsiooni kui ka sotsiaalmaksu kasvu. Praegune viieprotsendiline tõus on 1,05 indeksi alusel. „Majanduskriisi ajal, aastatel 2010 ja 2011 tekkis oht, et pensionid oleksid justkui pidanud vähenema. Kuna seadus sätestab, et pensionid väheneda kunagi ei tohi, hoitigi pensionid varasemal tasemel. Nüüd tuleb seadusest tulenevalt teha viie aasta jooksul tasaarveldus,“ selgitas sotsiaalminister Taavi Rõivas.

Alates 2008. aastast on Vabariigi Valitsusel kohustus tasaarvestada tegelikust erinev indeksi osa viie aasta jooksul. Vabariigi Valitsus on valinud tasaarvestamiseks paindliku mehhanismi. Tasaarvestust ei tehta ühel aastal, vaid see on jagatud erinevate aastate peale. Minister lisas, et kuna järgmisel aastal on tasaarvestus vaid 0,6%, siis kasvavad 2014. aastal pensionid ka rohkem.

Tänavu on pärast indekseerimist näiteks 44-aastase staažiga inimese pension 334,42 eurot. Rahvapensioni määr on pärast indekseerimist 140,81 eurot.

Pensioniindeksi arvestamise aluseks on 80 protsendi ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutus ja 20 protsendi ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutus. Pensionide indekseerimise eesmärk on pensionite ostujõu säilitamine.

Tasaarveldus toimub  Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel https://www.riigiteataja.ee/akt/106122012002?leiaKehtiv. Tasaarvelduse sätted jõustusid 2009. aastal.

Valitsus kinnitas täna, 14. märtsil riikliku pensioni 2013. aasta indeksi väärtuseks 1,050, mis tähendab, et pensionid suurenevad 1. aprillist 2013 keskmiselt 5% võrra.

 

Sotsiaalministeeriumi pressiteade
14. märts 2013

 

 

 

 

Tasuta nõu psühholoogilt, võlanõustajalt või tugiisikult.

print

Üle Eesti on käimas projekt, mille raames on võimalik saada nõu erinevatelt spetsialistidelt -  psühholoogidelt, võlanõustajatelt, tugiisikutelt. Nõustamist püütakse korraldada võimalikult inimese elukoha lähedal, koduvallas või lähedalasuvas suuremas linnas ja seda pakutakse inimestele, kellel erinevate takistuste tõttu puudub võimalus või valmisolek oma igapäevaelu hästi korraldada, sh kasutada aktiivselt tööturuteenuseid, minna tööle või säilitada töö.

Tegemist on Euroopa Sotsiaalfondi poolt finantseeritava projektiga „Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu“, mis on üks osa riiklikust programmist „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013“. Projekti eesmärgiks on aidata raskustes inimeste toimetulekuvõimet parandada ja suurendada nende tööhõivet.

Projektiga tegelevad Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikud koordinaatorid koos valdade ja linnade sotsiaaltöötajatega. Nad kohtuvad omavalitsuses kohapeal toimetulekuraskustes inimestega ja suunavad neid erialaspetsialistide juurde nõustamisteenuseid saama.

Tasuta nõustamist on selle projekti kaudu võimalik saada tööealistel inimestel ja nende pereliikmetel, kes on raskustes oma igapäevase elu korraldamisega või töö säilitamisega. Raskustesse sattumise põhjuseid võib olla väga erinevaid – kas on inimene töötuks jäänud või võlgades, tal on vaja hooldada pereliiget või on endal tervisemured, inimesel ei ole tänasel tööturul toimetulemiseks oskusi või on muud probleemid.

Nõustamisteenused, mida inimesed antud projekti kaudu tasuta saada võivad, on psühholoogiline nõustamine (individuaalne ja perenõustamine), võlanõustamine ja tugiisikuteenus.

Psühholoogilise nõustamise eesmärgiks on toetada inimesi oma igapäevases elus probleemide lahendamisel ning vajalike elumuutuste tegemiseks uute oskuste ja jõuvarude leidmisel. Psühholoogiline nõustamine annab võimaluse vaadata oma elule uue pilguga ning leida väljapääs tekkinud ebamugavast ja vahel lootusetuna tunduvast olukorrast.

Perenõustamine on abiks pereliikmete vahel ühise keele leidmisel, konfliktide lahendamisel ning lähedussuhetes raskuste ületamisel. Perenõustamisest on abi ka peres toimunud muutustega toimetulekul ning vajalike elumuutuste tegemiseks ühiste ressursside leidmisel.

Võlanõustamisest võib tuge olla inimestele, kellel on juba tekkinud või tekkimas probleemid võlgadega. Võlanõustaja abistab inimest näiteks võlakohustuste kaardistamisel, majapidamis­eelarve korrastamisel, võlanõuete õiguspärasuse hindamisel ja võlausaldajatega läbirääkimisel, õpetab tulevikus võlgnevusi vältima. Võlanõustamine ei muuda võlgasid olematuks, kuid aitab kliendil tekkinud olukorda paremini hinnata. Võlanõustamise eesmärgiks on inimese abistamine majandusliku iseseisvuse säilitamiseks, rahaliste kohustustega toimetulekuks uute oskuste ja teadmise saamine ning tulevikus võlgnevuste ennetamine.

Tugiisikuteenuse sisuks on inimese abistamine juhendamise ja täiendavate jõuvarude otsimise ning kasutamise abil, et aidata tal paremini hakkama saada raske olukorraga igapäevases elukeskkonnas, asjaajamisel, kontaktide loomisel ja ametiasutuste külastamisel, tema kohustuste täitmisel või õiguste teostamisel.

Kui teil on huvi nõustamise vastu või soovite saada täiendavat infot projekti kohta, tuleks ühendust võtta Sotsiaalkindlustusameti (SKA) piirkondliku koordinaatoriga või oma valla/linna sotsiaaltöötajaga.

SKA piirkondlikud koordinaatorid on:

 Lääne-, Saare-, Pärnu- ja Viljandimaal - Heli Hallikmäe, mobiil 5783 3628, tel 447 7615, e-post heli dot hallikmae at parnu dot ensib dot ee

Ida- ja Lääne-Virumaal – Enely Kullamäe, mobiil 5343 3002, tel 337 9712, e-post enely dot kullamae at johvi,ensib dot ee

Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal – Merili Laansoo, mobiil 5783 5580, tel 737 0047, e-post merili dot laansoo at ensib dot ee

Harju-, Rapla-, Järva- ja Hiiumaal – Mari-Ly Soomer, mobiil 5912 7899, tel 664 0103, e-post  mari-ly dot soomer at ensib dot ee

 

Lisainfot projekti kohta leiab ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt http://www.ensib.ee/projektid/

8. märts 2013

 

 

Majanduskasv tagab sel aastal viieprotsendilise pensionitõusu

print

Sotsiaalministeerium saatis eelmisel nädalal rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks riikliku pensioniindeksi määruse eelnõu, millega kinnitatakse indeksi väärtuseks 1,05. See tähendab, et pensionid tõusevad 1. aprillist keskmiselt viie protsendi võrra.

„Eesti majandus on kosunud ning tänu sellele on võimalik tõsta pensione keskmiselt viie protsendi võrra,“ ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas. „Masuaastatel, 2010 ja 2011 tekkis oht, et pensionid oleksid justkui pidanud vähenema. Kuna seadus sätestab, et pensionid väheneda kunagi ei tohi, hoitigi pensionid varasemal tasemel. Nüüd tuleb seadusest tulenevalt teha viie aasta jooksul tasaarveldus,“ selgitas sotsiaalminister. Rõivas lisas, et kuna järgmisel aastal on tasaarvestus vaid 0,6%, siis kasvavad  2014. aastal pensionid ka rohkem. „Eelmisel aastal oli inflatsioon 3,9% ning sel aastal prognoositakse 3,5%. Seega on pensionitõus suurem kui hinnatõus,“ kinnitas Rõivas.

Eelmisel aastal tõusis pension keskmiselt 4,4% ja keskmine vanaduspension oli 318,9 eurot. Sel aastal on rahvapensioni määr pärast indekseerimist 140,81 eurot, pensioni baasosa 126,8183 eurot ja aastahinne 4,718 eurot. 15-aastase pensioniõigusliku staažiga inimese vanaduspension on pärast indekseerimist 197,59 eurot, 30-aastase staažiga inimesel 268,36 eurot, 40-aastase staažiga inimesel 315,55 eurot ning 44-aastase staažiga inimesel 334,42 eurot.

Pensionitõusuks on 2013. aastal ette nähtud umbes 51 miljonit eurot. Tänavu 1. jaanuari seisuga elas Eestis 407 347 pensionäri.

Pensioniindeksi arvestamise aluseks on 80 protsendi ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutus ja 20 protsendi ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutus. Tasaarveldus toimub  Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel https://www.riigiteataja.ee/akt/106122012002. Tasaarvelduse sätted jõustusid 2009. aastal.

Täpsemat informatsiooni saab Sotsiaalkindlustusametist www.ensib.ee

 

Sotsiaalministeeriumi pressiteade
25. veebruar 2013

 

 

 

 

Muudatused töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonnas 2013. aastal

print


Töövaldkond

1. jaanuarist 2013 on töötasu alammäär 320 eurot senise 290 euro asemel.
 
Jaanuarist 2013 tõuseb töötutoetus 65,41 eurolt 101,5-le. Lisainfot taotlemise ja määramise kohta Töötukassa kodulehelt: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11355.
 
Jaanuarist 2013 on isapuhkus tasuline. Isapuhkust on õigus saada kokku kümme tööpäeva kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkus tasutakse töötaja keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk üle-eelmises kvartalis.
 
Alates jaanuarist 2013 tõuseb lapsepuhkuse tasu. Töölepingu seaduse järgi on emal või isal igal kalendriaastal õigus saada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last ning kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps. Alates 2013. aastast on lapsepuhkuse tasu, senise 4,25 euro asemel, koosmõjus töötasu alammäära tõusuga 15,18 eurot päevas. Lisainfot Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: http://www.ensib.ee/isapuhkus-ja-lapsepuhkus/.
 
Tervisevaldkond

Alates 1. jaanuarist 2013 on tervishoiu esmatasandi korraldusfunktsioon Terviseameti pädevuses. Sellest aastast on Terviseameti ülesanneteks perearsti nimistu moodustamise konkursi korraldamine, perearsti nimistute kinnitamine, perearstide ajutine asendamine ja järelevalve korraldamine. Lisainfot uue korralduse ja kontaktide kohta Terviseameti kodulehelt: http://www.terviseamet.ee/info/uudised/u/artikkel/uldarstiabi-hakkab-uuest-aastast-korraldama-terviseamet.html.
 
Alates 1. jaanuarist 2013 kehtivad muudatused Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelus. Lisainfot Eesti Haigekassa kodulehelt: http://www.haigekassa.ee/haigekassa/uudised?news=alates-1-jaanuarist-2013-jou. Uuest aastast jõustunud muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades leiate ministeeriumi kodulehelt: http://www.sm.ee/tegevus/tervis/tervishoid-ja-ravimid/soodusravimid.html.
 
10. jaanuarist jõustub ravikindlustuse seaduse muudatus, mis kehtestab eriarsti visiiditasu piirmääraks 5 eurot ja voodipäevatasu piirmääraks 2,50 eurot. Tervishoiuteenuse osutajal on õigus, kuid mitte kohustus eelnimetatud piirmäärade piires visiidi- ja voodipäevatasud kehtestada.
 
1. märtsist 2013 tõuseb hooldajate miinimumtunnitasu 2,6 euroni, kiirabitehnikutel 3,83 euroni, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 4,5 euroni ja arstidel 8 euroni tunnis.
 
Käesoleva aasta oktoobrist jõustub Euroopa piiriülese tervishoiu direktiiv. Hiljemalt 25. oktoobril 2013 võtavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid üle direktiivi, mis võimaldab patsiendil saada vajaminevat tervishoiuteenust ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigis. Tuleb aga meeles pidada, et Eesti Haigekassa hüvitab tervishoiuteenuse eest ainult siis, kui teenuse saamise õigus Haigekassa kulul oleks patsiendil olnud ka Eestis. Ühtlasi hüvitab Haigekassa teenuse eest oma hinnakirja, mitte välismaise hinnakirja alusel. Kui välismaal saadud tervishoiuteenus maksab rohkem, kui Haigekassa hinnakirjas olev summa, siis tuleb patsiendil vahe ise kinni maksta.
 
Sotsiaalvaldkond

Alates 1. jaanuarist 2013 langevad töötuskindlustusmaksed nii töötajale kui ka tööandjale. Kui 2012. aastal oli töötuskindlustusmakse 4,2 protsenti, siis tänavu on see 3%. Sealjuures on kindlustatu maksemääraks 2% ja tööandja maksemääraks 1%. Lisainfot Töötukassa kodulehelt: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12643.
 
Käesoleval aastal on vanemahüvitise ülempiir 2234,19 eurot. Hüvitise alampiir ehk hüvitise määr on 290 eurot. Kui vanem eelmisel aastal töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla töötasu alammäära, siis makstakse vanemahüvitist töötasu alammääras. 2013. aasta töötasu alammäär on 320 eurot. Vanemahüvitise saamiseks tuleb hüvitise taotlejal esitada Sotsiaalkindlustusametile avaldus ja isikut tõendav dokument. Lisainfot Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: http://www.ensib.ee/vanemahuvitis/.
 
Rakendub vanemapension. Riik teeb 4%-list täiendavat sissemakset Eesti keskmiselt töötasult kogumispensioni II sambasse 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse eest kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Riiklikule pensionile arvutatakse juurde pensionilisa kahe pensioni aastahinde suuruses lapse kasvatamise eest, kes on sündinud ajavahemikus 31. detsember 1980 – 31. detsember 2012 ning keda pensionilisa taotleja on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat ning kelle eest vanem ei saa kahte aastat pensioniõiguslikku staaži (pensioniõiguslikku staaži arvestati kuni 31.12.1998). Pensionilisa makstakse iga lapse eest ühele vanematest, kusjuures vanemad lepivad omavahel kokku, kumb neist pensionilisa saab ja millise lapse eest. Alates 2015. aastast makstakse enne 2013. aastat sündinud lapse vanemale ühe aastahinde vääringus pensionilisa. Täiendava 4%-lise sissemakse või pensionilisa saamiseks tuleb vanemal esitada Sotsiaalkindlustusametile avaldus. Lisainfo: http://www.ensib.ee/2013/.
 
Juunist 2013 saavad allpool absoluutse vaesuse piiri elavad pered hakata taotlema vajaduspõhist peretoetust. Toetust hakatakse maksma alates juulist. Täiendava toetuse suuruseks on 9,59 eurot, kui peres on üks lapsetoetust saav laps ning 19,18 eurot, kui peres on kaks või enam lapsetoetust saavat last. Taotlusi võtavad vastu ning toetuse maksavad välja kohalikud omavalitsused. Toetus määratakse kolmeks kuuks, seega tuleb taotlus esitada neli korda aastas.
 
1. juulist 2013 tõuseb kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordne sünnitoetus 1000 euro peale lapse kohta ehk kolmikute ühekordne sünnitoetus tõstetakse 3000 euroni, nelikutel 4000 euroni jne.
 
1. juulist tõuseb lapsetoetus kolmanda ja enama lapse kohta peres 76,72 euroni.  
 
Suvi 2013 toob muudatused ka peredele, kus on põhikooli lõpetav laps. 2013. aastal makstakse põhikooli lõpetanud lapsele peretoetusi ka juuli ja augusti eest sõltumata õpingute jätkamisest. Hiljem, s.o oktoobris makstakse välja vaid toetus septembrikuu eest. Kui laps õppimist ei jätka, lõpeb õigus peretoetusi saada septembrist (varasemalt juulist).  
 
Lisainfot peretoetuste kohta saab Sotsiaalkindlustusametist: http://www.ensib.ee/.

 

 

 

3. jaanuar 2013

 

 

Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduste lahtiolekuajad muutuvad

print

1. veebruaril 2013 muutuvad Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduste lahtiolekuajad. Muutuse tulemusel toimub klientide vastuvõtt kõikides Sotsiaalkindlustusameti teenindusbüroode klienditeenindustes reedeti kella 13.00ni.

Lisaks muutub Tartu, Põlva, Jõgeva, Võru, Viljandi, Valga, Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare  klienditeenindustes nn pikendatud päev, mil kliente võetakse vastu kella 18.00ni. Alates 1. veebruarist on pikendatud päev esmaspäev.

Jätkuvalt on esmaspäeviti kella 18.00ni avatud ka Tallinna, Rapla, Paide, Rakvere, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi klienditeenindused.

Seega alates 1. veebruarist 2013 on Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduste lahtiolekuajad järgmised:

E 8.30 – 18.00

T, K, N 8.30-16.30

R 8.30 – 13.00

Kärdla klienditeeninduses toimub vastuvõtt tavapärastel aegadel E, T, K, N, R  9.00-13.00.

Täiendavat infot Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutavate toetuste ja teenuste kohta saab ameti kodulehelt www.ensib.ee ning Sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt 16106 kõikidel tööpäevadel 9.00 – 17.00.


Sotsiaalkindlustusamet

Pressiteade, 17. jaanuar 2013

 

 

 

 

 

Eesti Post teatab pensioni kojukande muudatustest

print


Alates 1. jaanuarist 2013 lüheneb riiklike pensionide kojukande periood 3 päeva võrra. Uus pensionide väljamakse periood kojukandes on iga kuu 1.-15. kuupäev, senise 1.-18. kuupäeva asemel. Pensionärid, kelle pensioni kuupäev on seni olnud iga kuu 16.-18. kuupäev, hakkavad alates jaanuarist 2013 pensioni saama paar päeva varem:

- 16. kuupäeva pensionid on toodud 14. kuupäeva peale;
- 17. ja 18. kuupäeva pensionid on toodud 15. kuupäeva peale.

Detsembrikuu väljamaksetega jäetakse pensionäridele ka teavituskiri uue pensioni väljamakse kuupäeva kohta.

Riigihanke tulemusel muutub alates 1. jaanuarist 2013 ka pensioni kojukande teenustasu. Senise 4,60 € asemel hakkab pensioni koju tellimine maksma 4,88 €. Uus hind kehtib järgmised 2 aastat. Muudatus puudutab pensionäre, kes tellivad pensioni koju oma kulul.

Vastavalt riiklikule pensionikindlustuse seadusele saab pensionär esitada elukohajärgsele pensioniametile taotluse pensioni koju toomiseks riigi kulul, kui esineb liikumistakistus või kui pensionär elab hajaasustusalal ja pangateenus on raskesti kättesaadav ning kes on:

1) sügava puudega töövõimetuspensionär;
2) sügava puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saav isik;
3) vanaduspensioniealine isik.

 

 

10. detsember 2012

 

 

Pensionilisa lapse kasvatamise eest

print


1. jaanuaril 2013 jõustub riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatus, mille kohaselt arvutatakse vanaduspensionile, töövõimetuspensionile ja toitjakaotuspensionile juurde pensionilisa lapse kasvatamise eest.
 
Pensionilisale on õigus:

• ühel vanematest, vanema abikaasal, eestkostjal või peres hooldajal iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kahe pensioni aastahinde suuruses;

• ühel vanematest, vanema abikaasal, eestkostjal või peres hooldajal, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud 2013. aasta 1. jaanuaril või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kolme pensioni aastahinde suuruses.
 
Kehtiv aastahinne on 4,515 eurot.
 
Kui lapse kasvatamise aastad arvatakse isiku pensioniõigusliku staaži hulka, siis pensionilisa selle lapse kasvatamise eest ei maksta.  
 
Kirjalik nõusolek pensionilisa saamiseks

Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda pensionilisa mitmel õigustatud isikul, lepivad isikud  kokku, kes seda õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse vaidlus kohtus.
  
Riigipoolse täiendava sissemakse tegemine pensioni II sambasse lapse kasvatamise eest kuni 3- aastaseks saamiseni

Alates 1. jaanuarist 2013 hakkab riik tegema täiendavaid sissemakseid pensioni II sambasse kogumispensioni kohustatud isikule, kes kasvatab kuni kolmeaastast last.
 
Sissemaksele on õigus Eestis elaval last kasvataval vanemal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal.

Sissemakseid tehakse laste eest, kes on sündinud alates 1. jaanuarist 2013. Õigus sissemaksele tekib alates lapse sünnist.

Riik maksab pensioni II sambasse 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Sissemakseid tehakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest. Sissemaksete tegemiseks tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada avaldus.
 
Enne 2013. aastat sündinud laste eest jätkub senine kogumispensionide seaduse alusel tehtav sissemakse määr - 1% vanemahüvitiselt.
 
Korraga tehakse sissemakseid ühe vanema eest. Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda täiendavate sissemaksete tegemist mitmel õigustatud isikul, lepitakse kokku, kumb sissemaksete õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek. Isikut, kelle eest sissemakseid tehakse, saab kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni vahetada. Selleks tuleb esitada uus avaldus.


 

10. detsember 2012

 

 

Isapuhkus ja lapsepuhkus

print


1. jaanuaril 2013 jõustuvad töölepingu seaduse sätted, mille järgi tasutakse isapuhkuse eest isa keskmise töötasu alusel ning lapsepuhkuse eest Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel.
  
Tasustatud isapuhkus
 
Alates 2013. aastast taastatakse isapuhkuse eest riigieelarvest tasu maksmine. Isapuhkuse tasu arvutatakse isa keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk üle-eelmises kvartalis.

Isapuhkust saavad isad võtta perioodil, mis vahetult eelneb ja järgneb lapse sünnile. Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust, mida võib võtta ka osade kaupa. Seejuures peavad kõik puhkuse osad jääma neljakuulisesse perioodi, mis algab kaks kuud enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kestab kaks kuud pärast lapse sündi.
 
Kümne tööpäeva pikkust isapuhkust on isadel olnud võimalik kasutada 2002. aastast.

Kuni 1. jaanuarini 2008 oli isapuhkuse hüvitise päevamäär 66 krooni (4,25 eurot).

2008. aastal hüvitati isapuhkust isa keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui kolmekordne riigi statistiline keskmine brutokuupalk üle-eelmises kvartalis.

Alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012 on isal küll õigus saada isapuhkust, kuid puhkusepäevi riigieelarvest ei hüvitata.
 
Tasustatud isapuhkuse jõustumine on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011-2015 pere- ja tööelu ühitamise võimaluste edasiarendamisega, mille raames on ette nähtud tasustatud isapuhkuse taastamine.
 
Lapsepuhkuse tasu
 
Alates 2013. aastast suureneb lapsepuhkuse päevade eest makstav tasu. Lapsepuhkuse tasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, mis käesoleval ajal on 320 eurot kuus. Lapsepuhkuse päevatasu suurus on ühele tööpäevale vastav tasu kuu töötasu alammäärast.

Kuni 31.12.2012 on lapsepuhkuse tasu 4,25 eurot päevas.

Lapsepuhkust on õigus saada kas emal või isal, kes kasvatab alla 14-aastaseid lapsi. Emal või isal, kellel on üks või kaks alla 14-aastast last, on õigus igal kalendriaastal kolme tööpäeva pikkusele lapsepuhkusele.  

Emal või isal, kellel on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps, on õigus kuue tööpäeva pikkusele lapsepuhkusele kalendriaastas.

Õigus lapsepuhkusele on ka lapse eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping.   
 

 

 

 

10. detsember 2012

 

 
Leht: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
all web industry