Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Artiklid ja loengumaterjalid
Riiklik pensionikindlustus
Eelinfo
Ametist
Tööpakkumised
Pension
Üksi elava pensionäri toetus
Lastega peredele
Perehüvitiste taotlejale
Perehüvitiste saajale
Perehüvitiste ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse saaja vahetamine
Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine tööandjatele seoses laste kasvatamisega
Eesti perehüvitised Euroopa Liidu seaduste kontekstis
Lastekaitse
Puudega inimesele
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Erihoolekandeteenused
Abivahendid
Kahjuhüvitised
Ohvriabi- ja lepitusteenus
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360


E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn 15092

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti
9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel
9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Pensionide ja toetuste kojukande hind 2013. aastal

print


Alates 1. jaanuarist 2013 muutub pensioni, toetuse ja hüvitise posti teel kojukande teenuse hind. Kui täna maksab kojukanne 4 eurot ja 60 senti, siis alates uuest aastast hind tõuseb 28 sendi võrra. Teenuse uus hind on 4 eurot ja 88 senti ning kehtib kuni 2014. aasta lõpuni.
 
Täna saab pensioni, toetust või hüvitist kätte posti teel kojukandena 20 631 inimest, nendest 10 332 inimest maksavad teenustasu ise.

 

 

7. detsember 2012

 

 

Sotsiaalkindlustusameti klientidel on tänasest võimalus saada endale tasuta helkur

print


Maanteeamet eraldas 4000 helkurit tasuta jagamiseks neile Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduste külastajatele, kellel see puudub ja kes pimedal ajal vastuvõtult lahkudes võivad sattuda ohtu.

Sotsiaalkindlustusameti ja Maanteeameti poolt läbiviidava helkurite jagamise eesmärk on inimestele meelde tuletada, et nad kindlasti kasutaksid pimedal ajal märgatavust tagavat varustust – olgu selleks helkur, ohutusriietus, taskulamp või muu valgusallikas. Pimedas liigeldes on kaasliiklejate jaoks nähtav olemine väga oluline.
 
Sotsiaalkindlustusametil on 17 klienditeenindust üle Eesti, mida igapäevaselt külastab sadu väga erinevas vanuses kliente. Klientide vastuvõtud lõpevad õhtul, kui väljas on pime ja liiklusesse minnes peab olema nähtav. Klienditeenindajad on pannud tähele, et paljudel külastajatel helkurit siiski ei ole. Sotsiaalkindlustusamet nägi ja näeb siin oma sotsiaalset vastutust ja samas võimalust kaasa aidata turvalise liikluse propageerimisele. Maanteeamet tuli selle ideega kiiresti kaasa ja andis 4000 helkurit tasuta jagamiseks pensionäridele, puuetega inimestele, lastevanematele – kõigile Sotsiaalkindlustusameti klientidele, kes seda soovivad ja vajavad.
 
Ilma helkuri, helkurvesti või valgusallikata liikleja on autojuhile pimeda ajal ja halva nähtavuse korral vaevumärgatav – auto kaugtulede valguses silmab autojuht jalakäijat või jalgratturit kõigest 30 meetri kauguselt. Kui sellistes tingimustes toimub jalakäijale otsasõit ning sõiduki kiirus on otsasõidu hetkel üle 60 km/h, on jalakäija hukkumise tõenäosus 90%. Liiklejat, kes on ennast abivahenditega nähtavaks teinud, märkab autojuht pimeda ajal vähemalt 150 meetri kauguselt ning selle vahemaa kestel jõuab autojuht vajadusel auto kiiruse ohutusse vahemikku reguleerida.
 
Helkurit on soovitav kanda sõiduki tuledega samal kõrgusel, ehk umbes 50-80 cm maapinnast. Kui kantakse ainult üht helkurit, tuleb see kinnitada keha sõiduteepoolsele küljele. Tähtis on, et rippuv helkur jope või mantli allserva alt välja ulatuks ning oleks nähtav võimalikult mitmest küljest. Meeles tuleks pidada, et helkur on vajalik ka linnatänaval, kus tänavavalgustus ei ole sugugi kõikjal piisav.

Helkurite jagamine kestab kuni helkureid jätkub.

Sotsiaalkindlustusamet ja Maanteeamet soovivad kõikidele turvalist liiklemist!    

29. november 2012

 

 

Lõuna PA Jõgeva büroo hoone välistrepi remont

print


Lõuna pensioniameti Jõgeva büroo hoones, aadressil Ristiku 3, alustatakse 3. detsembril 2012 välistrepi renoveerimistöid. Ehitatakse ka kaldtee. Seoses ehitus- ja remonditöödega pääseb majja avariisissepääsu kaudu. Palume pensioniameti klientidelt mõistvat suhtumist ja kannatlikkust!
 
Soovitame võimalusel pöörduda Tartu klienditeenindusse aadressil Põllu 1A, Tartu (vastuvõtt on esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja reedel kl  8. 30 – 16. 30, neljapäeval 8. 30 – 18. 00) 
või saata oma dokumendid posti teel: Ristiku 3, 48303 Jõgeva (vastuvõtt esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, reedel kl 8. 30 – 16. 30, neljapäeval 8. 30 – 18.00, info telefonidel 776 2741, 776 2752, 513 3658).

 

28. november 2012

 

 

Haapsalus paranes liikumisraskustega inimeste juurdepääs klienditeenindusele

print


Mitu aastat poolkeldrikorrusel asunud Sotsiaalkindlustusameti Haapsalu klienditeenindus kolis pool korrust kõrgemale. Klienditeenindus asub endiselt Jaama tn 15 majas, kuid  alates novembrikuu algusest I korrusel, välisukse vahetus läheduses. Klienditeeninduse uus ruum on endisest märgatavalt suurem, õhurikkam, valgusküllasem, juurdepääsetavam.

See on haapsallaste ja kogu maakonna rahva jaoks suur ja positiivne muudatus. Klienditeenindajate töötingimused paranesid märgatavalt ja mis peamine, ka liikumispuude või -raskustega kliendid pääsevad ametnike vastuvõtule ilma kõrvalise abita.

 


 

26. november 2012

 

 

Pensionilisa lapse kasvatamise eest

print


Alates 1. jaanuarist 2013 arvutatakse vanaduspensionile, töövõimetuspensionile ja toitjakaotuspensionile juurde järgmine täiendav pensionilisa lapse kasvatamise eest:

• ühele vanematest, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. detsembrini, kelle eest vanem ei saa 2 aastat pensioniõiguslikku staaži ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kahe pensioni aastahinde suuruses;

• ühele vanematest, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud 2013. aasta 1. jaanuaril või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kolme pensioni aastahinde suuruses;

alates 1.  jaanuarist 2015 ühele vanematest, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 2013. aasta 1. jaanuari ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, ühe pensioni aastahinde suuruses.

Kehtiv aastahinde väärtus on 4,515 eurot.

Kirjalik nõusolek pensionilisa saamiseks
Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda pensionilisa mitmel õigustatud isikul, lepitakse kokku, kes seda õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse vaidlus kohtus.

Erisus pensionilisa maksmisel
Isikule, kes saab seisuga 1. jaanuar 2015 pensioni ja kelle pensioniõigusliku staaži hulka on juba arvatud lapse kasvatamise aeg, makstakse pensionilisa ühe aastahinde väärtuses ilma kokkuleppeta. Juhul kui teine õigustatud isik ei ole nõus pensionilisa maksmisega nimetatud isikule, võib ta esitada Sotsiaalkindlustusametile avalduse pensionilisa maksmise lõpetamise kohta.  Pensionilisa maksmist jätkatakse pärast kokkuleppe saavutamist.

 

26. november 2012

 

 
Leht: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
all web industry