Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Artiklid ja loengumaterjalid
Riiklik pensionikindlustus
Eelinfo
Ametist
Tööpakkumised
Pension
Üksi elava pensionäri toetus
Lastega peredele
Perehüvitiste taotlejale
Perehüvitiste saajale
Perehüvitiste ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse saaja vahetamine
Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine tööandjatele seoses laste kasvatamisega
Eesti perehüvitised Euroopa Liidu seaduste kontekstis
Lastekaitse
Puudega inimesele
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Erihoolekandeteenused
Abivahendid
Kahjuhüvitised
Ohvriabi- ja lepitusteenus
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360


E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn 15092

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti
9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel
9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Uuest aastast hakkab lapsendamisi maavalitsuste asemel korraldama sotsiaalkindlustusamet

print

Riigikogu kiitis heaks eelnõu, millega antakse siseriikliku lapsendamise korraldamine maavalitsuste pädevusest sotsiaalkindlustusametisse. Uuest aastast on kõik lapsendamisega seotud toimingud koondunud ühte asutusse. Muudatus tagab lapsendamistele ühtse lähenemise üle Eesti. Seadus jõustub tuleva aasta 1. jaanuaril.

 

 

Uuest aastast muutuvad pensionide ja hüvitiste kojukande tingimused

print

Sotsiaalkindlustusameti ja töötukassa ühishanke riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukande teenuse osutamiseks võitis Omniva. Uuest aastast muutub kojukande hind ja väljamakse kuupäev.

Riiklike pensionide ja sotsiaaltoetuste ühe kojukande hind 1. jaanuarist 2017 on 6,60 eurot. Muutub ka pensionide, toetuste ja hüvitiste kojutoomise kuupäev – uus väljamakse periood on 5.-12. kuupäevani. Inimestele, kellel väljamaksu kuupäev muutub, teatab uue kuupäeva Omniva.

Sotsiaalkindlustusameti finantsjuhi Margus Pärna sõnul puudutab muudatus neid pensioni, toetuse või hüvitise saajaid, kes tellivad raha kojutoomise oma kulul. „Neid inimesi on küll aasta-aastalt jäänud vähemaks, sest enamus meie klientidest saavad rahad pangakontole. Neid, kes raha koju tellivad on ligikaudu 6000,“ ütles Pärn.

Viimasel kahel aastal oli teenuse hind 5,25 eurot ja väljamakseperiood 5.-15. kuupäevani. Pärna sõnul ei ole ükski hinnatõus, ükskõik kui suur või väike see on, kliendile kunagi meeldiv uudis. „Üks soovitus on lasta hüvitised kanda pangakontodele, sellisel juhul ei pea saaja midagi maksma.“

Liikumistakistusega inimestele või neile, kes elavad hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav, viiakse pensionid, toetused ja hüvitised koju tasuta ka uuel aastal. Taotluse vorm on kättesaadav sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel SIIN.

Uus kojukande teenuse leping jõustub 1. jaanuaril 2017 ja kehtib kaks aastat.

Vaata lisainfot ka meie korduma kippuvate küsimuste alt.  


9. detsember 2016

 

Klienditeenindused pühade eel

print

Klienditeeninduse lahtiolekuajad pühade ajal:

Reedel, 23. detsembril on meie klienditeenindused üle Eesti avatud kella 8.30-12. Infotelefon töötab 9-14.

26. detsembril oleme suletud.

Rahulikku pühadeaega!

 

 

 

Nime muutmisest teavita panka

print

Sotsiaalkindlustusamet sai selle aasta novembris pankadelt tagasi ligi 200 peretoetuste ja vanemahüvitise makset. Enamikel juhtudel ei lange kokku arvelduskonto omaniku nimi toetuse saaja nimega.

Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste juhi Jelena Kupri sõnul peaksid toetuste saajad, kelle nimi on muutunud, näiteks abiellumisega, pöörduma isikut tõendava dokumendiga ja nime muutmise dokumendiga panka oma andmete parandamiseks. „Vastasel juhul ei saa inimesed kätte sotsiaalkindlustusameti poolt makstavaid toetusi õigeaegselt,“ lisas ta.

„Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis muudetakse toetuse saaja nimi automaatselt rahvastikuregistri andmete alusel. Kui aga pangas jääb isikul nimi muutmata, laekuvad toetused sotsiaalkindlustusametile tagasi ja toetuste maksmine viibib,“ rääkis Kupri.

Pangad tagastasid eelmisel kuul sotsiaalkindlustusametile ligi 200 peretoetuste ja vanemahüvitise makset. Enamikel juhtudel ei lange kokku arvelduskonto omaniku nimi toetuse saaja nimega.

Selle aasta novembris maksti panka peretoetusi veidi üle 158 000 saajale ja vanemahüvitist umbes 19 000 saajale. Peretoetusi ja vanemahüvitisi makstakse iga kuu 8. kuupäeval.

 

7. detsember 2016

 

Sotsiaalkindlustusamet tunnustas tublisid tugiteenuse osutajaid

print

Täna andis sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe Sokos Hotell Viru konverentsikeskuses toimunud tunnustusüritusel kümnele silmapaistvale raske või sügava puudega lapse tugiisikule ja lapsehoidjale üle tänukirjad.

„Tugiisiku töö on vastutusrikas ja seisneb suuresti keeruliste olukordadega tegelemises. Tänu teie hoolivale ja vastutustundlikule suhtumisele on meil suur hulk peresid ja lapsi, kelle abikäeks te olete ja kes tulevad tänu teile oma igapäevaelus paremini toime,“ lausus sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe tänukirju üle andes.

Tema sõnul on tugiisiku ja lapsehoidja töö puudega laste lähedaste jaoks väga olulise tähendusega. „Aitäh, et teete seda pühendunult.“

Tunnustust väärivad tugiisikud ja lapsehoidjad:
Regina Laubert (Pärnu Lasteküla tugiisik ja lapsehoidja) - tagasihoidliku hoiaku taga on peidus inspireeriv ja töökas kolleeg. Oma suhetes vahendab ta positiivseid hoiakuid, väärtushinnanguid ja usaldust nii kolleegide, lapsevanemate kui ka koostööpartneritega.

Tatjana Hodanjonok (Jõhvi puuetega laste tugikodu Päiksekiir tugiisik) - suhtub lastega töösse armastuse ja tähelepanelikkusega. On abivalmis, teistega arvestav ning soe kolleeg.

Anne Helme (Rapla lastehoiu Ridiradiralla lapsehoidja ja tugiisik) - väga suure südamega inimene, kes teeb oma tööd kohusetundlikult ja kellega koos töötada on puhas rõõm.

Riina Saaremets (Viljandi Perekodu tugiisik) - ta oskab välja pakkuda erinevaid lahendusi lapse arenguks, on koostööaldis lapse vanematega ja rühma kaaslastega.

Liudmila Alekseeva (Tallinna Perekeskuse tugiisik) - suure pagasiga tugiisik, kes suhtub lapsesse lugupidavalt ning oskab esile tuua ja arendada lapse tugevaid külgi. Paranenud on tugilaste sotsiaalsed oskused ja õpitulemused.

Tatjana Pavlenko (Tallinna Perekeskuse tugiisik) - positiivne inimene, kes teeb alati rohkem kui tugiisiku roll eeldab ning keda lapsevanemad kiidavad.

Gerly Pärtel (Tallinna Perekeskuse tugiisik) - teda iseloomustab julgus proovida lastega uusi ja pealtnäha ilmvõimatuid asju. Kaks tugilast on muutunud iseseisvamaks, paranenud on nii sotsiaalsed oskused kui kognitiivsed võimed.

Ruth Kõivisto (Otepää Rehabilitatsioonikeskuse tugiisik) - suudab pühendumisega aidata nii lapsi kui ka nende vanemaid. On kohusetundlik ja abivalmis, vajadusel sekkub ning püüab leida lapse vajadustest lähtuvaid abistamisvõimalusi.

Leeni Tammeväli (Eesti Agrenska Fondi lapsehoidja) - tuli vabatahtlikuna puuetega laste hoiulaagrisse, kui ta polnud veel täisealinegi ja on olnud 10 aastat asendamatu lapsehoidja olles kiire, paindlik ja väga nutikas. Paljud lapsevanemad eelistavad just teda.

Lia Safronova (Sverresson OÜ tugiisik) - oskab märgata lapse vajadusi ja tegutseda sellest lähtuvalt. Ta on loominguline, mänguline ja lapsesõbralik ning saavutab kiiresti lastega usaldusliku suhte. Tasakaalukas, rahulik, arvestab lapse individuaalsuse ja võimetega.

Eelmise aasta novembrist on raske või sügava puudega kuni 17-aastaste laste vanematel võimalus taotleda ESF projektist lisarahastust tugiisiku ja lapsehoiuteenusele. Aastaga on teenuseid kasutanud üle 1000 lapsevanema ning teenuste kasutamine kasvab jõudsalt.

„Kui esimene väljamakse oli aasta tagasi veidi üle 14 tuhande euro, siis selle aasta oktoobris kulus teenustele juba üle 350 tuhande euro,“ rääkis sotsiaalkindlustusameti projektijuht Ebeli Berkman. Aastas saab Sotsiaalkindlustusameti kaudu ühe lapse kohta teenuseid taotleda ligi 5000 euro eest.

Tugiteenuste pakkumist toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 elluviidava toetuse andmise tingimuste „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ raames.

Lisainfo:
Ebeli Berkman, sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse projektijuht, 640 8158, 53490652
Kaili Uusmaa, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht, 508 7370


Pressiteade
24. november 2016
 

 

Riigikogu kiitis heaks üksi elava pensionäri toetuse

print

Riigikogu kiitis heaks seaduse, millega kehtestatakse üksi elava pensionäri toetus. Toetuse suuruseks on 2017. aastal 115 eurot.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse kohaselt hakkavad üksi elava pensionäri toetust saama vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi ja kelle netopension on tuleval aastal alla 470 euro (ehk alla 1,2-kordset keskmist pensioni). Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september kohta.
Toetus makstakse välja üks kord aastas oktoobris. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid selle määrab sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist.

Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.


23. november 2016
 

 

Riigihange „Naiste tugikeskuste teenuse osutamine“

print

Riigihangete registris on avaldatud hange „Naiste tugikeskuste teenuse osutamine“, viitenumbriga 179904.

Pakkumusi saab esitada kuni 07.12.2016 kell 11:00.

Riigihanke leiab järgmise lingi abil: https://riigihanked.riik.ee/register/hange/179904

Kõik hanget puudutavad küsimused tuleb esitada Riigihangete registri kaudu.

Kui tekib tehnilisi raskusi registri kasutamisega, tuleb abi saamiseks pöörduda Riigihangete registri ja  e-riigihangete keskkonna kasutajatoe poole:

https://riigihanked.riik.ee/lr1/web/guest/kontaktid

 

14. november 2016

 

 

Isade osakaal vanemahüvitise saajate hulgas on tõusnud

print

Sotsiaalkindlustusamet maksis selle aasta 31. oktoobri seisuga vanemahüvitist 17 468 inimesele kogusummas 17,4 miljonit eurot. Isade arv hüvitise saajate hulgas on võrreldes septembriga suurenenud 3,4 protsendi võrra.

Oktoobri lõpu seisuga oli vanemahüvitis määratud 17 468 inimesele kogusummas 17,4 miljonit eurot. Võrreldes septembriga on hüvitise saajate arv suurenenud 246 saaja ehk 1,4 protsendi võrra. Septembris maksti vanemahüvitist 17 222 inimesele kogusummas 17 miljonit eurot.

Enim on vanemahüvitise saajaid naiste hulgas, kuid 31. oktoobriks oli vanemahüvitis määratud 1386 isale kogusummas 2,2 miljonit eurot. Võrreldes eelmise kuuga on isade arv suurenenud 3,4 protsendi võrra ja nende poolt saadud vanemahüvitise kogusumma on suurenenud 3,7 protsendi võrra.

Keskmine vanemahüvitise suurus oli oktoobris 995 eurot, kuu varem oli summa 988 eurot. Hüvitise suurus suurenes 0,7 protsendi võrra.

Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist. Hüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks. Hüvitist makstakse iga kuu 8. kuupäeval.

Täpsem vanemahüvitise statistika on kättesaadav sotsiaalkindlustusameti kodulehel www.sotsiaalkindlustusamet.ee/2016a-vanem. Lisainfot vanemahüvitise määramise ja maksmise kohta leiab SIIT.

 

Kontakt:
Jelena Kupri, sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste juht, 7447482, 5819 2793
Kaili Uusmaa, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht, 508 7370
 

Pressiteade
11. november 2016
 

 

Pooltuhat inimest said töövõimereformi infopäevadel vastuseid oma küsimustele

print

Üle Eesti toimunud töövõimereformi infopäevadel tutvustati uut töövõime hindamise süsteemi ja teisi töövõimereformiga seotud teemasid. Oma küsimustele said infopäevadel vastused pea pooltuhat inimest.

Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juhi Arne Kailase sõnul puudutab töövõimesüsteemi ümberkorraldamine peaaegu kõiki Eestimaa inimesi. „Tahtsime anda inimestele võimaluse küsida ja saada vastuseid neid puudutavatel teemadel, valmistada neid ette töövõime hindamisele üleminekuks. Iga suur muudatus toob endaga kaasa ebakindlust ning teadmatust tuleviku ees. See on loomulik ja meie asi on anda kõigile küsimustele vastused, sest muutus tuleb selleks, et inimesed saaksid vajaliku toe suurema iseseisvuse poole liikumisel,“ rääkis Kailas.

Infopäevadel selgitati erinevates töötubades, kuidas täpselt käib töövõime hindamine ja millised tingimused on töövõimetoetuse saamisel. Lisaks oli avatud messiala, kus küsimustele aitasid vastuseid saada sotsiaalministeeriumi, töötukassa, sotsiaalkindlustusameti ning abivahendeid pakkuvate ettevõtete ja rehabilitatsiooniteenuse osutajate esindajad. Infot sai nii eesti kui vene keeles, vaegkuuljatele olid abiks viipekeele tõlgid.

„Soovisime teabepäevadel ka ise inimestega vahetult suhelda, kuulda nende probleeme, mõtteid ning ettepanekuid – selline tagasiside on töövõimereformi elluviimisel suureks abiks. Sarnaseid infopäevi on kavas korraldada ka edaspidi,“ lisas Kailas.

Infopäevade läbiviimist rahastati Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“. 11.oktoobrist kuni 2. novembrini toimunud infopäevi korraldas sotsiaalministeerium koostöös töötukassa ja sotsiaalkindlustusametiga. Kokku toimus üle Eesti üheksa infopäeva.

• Selgitavad videod töövõimereformist https://www.youtube.com/
• Rohkem infot töövõimereformi kohta: www.töövõimereform.ee ja www.tootukassa.ee 
 

Lisainfo:
Jana Rosenfeld
Meediasuhete nõunik
Sotsiaalministeerium
6269 303 / 5629 6035
 

Sotsiaalministeeriumi pressiteade
3. november 2016

 

Sotsiaalkindlustusamet otsib järgmiseks aastaks kaitstud töö teenuse pakkujaid

print

Sotsiaalkindlustusamet otsib hankega pikaajalise kaitstud töö teenuse pakkujaid, hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 3,5 miljonit eurot. Hange on jaotatud osadeks vastavalt maakondadele.

„Ootame hankes osalema kõiki asutusi ja organisatsioone, kes on valmis vähenenud töövõimega inimestele kaitstud tingimustes töötamise võimalust pakkuma,“ rääkis sotsiaalkindlustusameti kaitstud töö projektijuht Kärt Saarsen. Tema sõnul peavad kliente juhendavad spetsialistid olema sobiva väljaõppe ja praktilise töökogemusega.

Pikaajalise kaitstud töö teenus on loodud neile, kes oma tervisest tuleneva erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama tavalistes tingimustes. Teenuse sihtrühmaks on 80–100-protsendilise töövõimekaotusega või puuduva töövõimega inimesed. Teenuse eesmärk on pakkuda neile inimestele töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud keskkonnas, samuti tuge tööle suundumisel.

Teenusepakkujaid otsitakse 2017. aastaks. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 5. detsember. Riigihanke dokumendid leiab e-riigihangete keskkonnast riigihanked.riik.ee/register. Hanke viitenumber 178990.

Taust: pikaajalise kaitstud töö teenust korraldab sotsiaalkindlustusamet. Teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ raames (alategevus „Kaitstud töö teenuse väljaarendamine ja osutamine“). Lisainfot kaitstud töötamise teenuse kohta sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee/kaitstud-too-2.

 

Kontakt:
Kärt Saarsen, sotsiaalkindlustusameti kaitstud töö projektijuht, 744 8315, 5300 1509
Kaili Uusmaa, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht, 508 7370

Pressiteade
26. oktoober 2016

 
Leht: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
all web industry