Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Artiklid ja loengumaterjalid
Riiklik pensionikindlustus
Eelinfo
Ametist
Tööpakkumised
Pension
Üksi elava pensionäri toetus
Lastega peredele
Perehüvitiste taotlejale
Perehüvitiste saajale
Perehüvitiste ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse saaja vahetamine
Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine tööandjatele seoses laste kasvatamisega
Eesti perehüvitised Euroopa Liidu seaduste kontekstis
Lastekaitse
Puudega inimesele
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Erihoolekandeteenused
Abivahendid
Kahjuhüvitised
Ohvriabi- ja lepitusteenus
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360


E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn 15092

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti
9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel
9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Sotsiaalkindlustusamet korraldab seminaride sarja lasteaedade ja lastehoiu töötajatele

print


Sotsiaalkindlustusamet korraldab oktoobris ja novembris lasteaedade ja lastehoiu töötajatele seminaride sarja „Kaitstud lapsepõlv – lapse huvid ja kaasatus“. Seminaril tutvustakse lapsepõlve uuemaid käsitlusi, räägitakse abivajava lapse märkamisest ning laste huvide kaitsest, kaasamisest ja osalusest.

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuse juhi Eve Libliku sõnul on just lasteaedade töötajad tihtipeale esimesed, kes märkavad lapse muret või muutusi tema käitumises. „Seega nende tähelepanelikkusest võib sõltuda õigeaegse abi saamine,“ rääkis ta.

„Meie lastekaitse üksuse poole pöördutakse sageli siis, kui soovitakse nõu ja abi keerulistes ning pikka aega kestnud vanematevahelistes hooldus- ja suhtlusõiguse küsimustes. Vanemate lahutusega kaasnevad vaidlused mõjuvad alati väga raskelt ka lapsele,“ ütles Liblik ning lisas, et seminaride sarja fookuses ongi lapse huvide kaitse vanematevahelistes vaidlustes.

Seminaril räägivad spetsialistid Tartu ülikoolist, Õiguskantsleri kantseleist, sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksusest ning lapsi ja peresid nõustavad psühholoogid.

Kokku toimub neli seminari üle Eesti – 27. oktoobril Tartus Atlantise Konverentsikeskuses, 8. novembril Jõhvis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse saalis, 10. novembril Pärnus Strand SPA & Konverentsihotellis ja 15. novembril Tallinnas Rahvusraamatukogus.

Üritustele registreerimine ja lisainfo: Viola Läänerand, sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuse nõunik, 640 8101, 5770 2934, viola dot laanerand at sotsiaalkindlustusamet dot ee.

Kontakt:
Viola Läänerand, sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuse nõunik, 5770 2934
Kaili Uusmaa, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht, 508 7370

Pressiteade
26. oktoober 2016
 

 

Prokuratuuri ja ohvriabi juhid arutasid lähisuhtevägivalla ohvrite parema kaitse korraldamist

print

Täna kohtusid riigi peaprokurör Lavly Perling, juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ja Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Olle Selliov lähisuhtevägivalla juhtumites kohaldatava lepitusmenetluste teemal, et otsida koos lahendusi, kuidas riik saab lähisuhtevägivalla all kannatanute turvalisust tõhusamalt tagada.

Lepiti kokku üldpõhimõtted, millal lepitusmenetlust ei kohaldata, sest see ei kannaks oma eesmärki tagada õigusrahu ja kaitsta kannatanuid.

Samuti räägiti sellest, kuidas vaidlusi tekitavaid üksikjuhtumeid praktikas lahendada. Lepiti kokku, kuidas peab toimuma koostöö piirkondades nende ametnike vahel, kes vahetult kuriteos kannatanud ohvritega kokku puutuvad.

„Kannatanu jaoks peab olemas olema riik, kes teda aitab. Ametkondade vahelise tööjaotuse küsimus ei tohi tõkestada kannatanul kiire ja pädeva abi saamist,“ ütles riigi peaprokurör Lavly Perling. Samuti rõhutas riigi peaprokurör, et lähisuhtevägivalla juhtumitega tegelevad ametnikud peavad olema piisavalt professionaalsed ja empaatiavõimelised, et anda kannatanutele parim kaitse.

Ohvriabi juht Olle Selliov rõhutas, et sellised dialoogid on äärmiselt edasiviivad. „Hea meel on tõdeda, et meie vaated koostööle ja kannatanutele abi ning kaitse tagamisele ühtivad. Oleks vaja enam julgustada ka ohvriabitöötajaid ja prokuröre omavahel avatult suhtlema, üksteisele tagasisidet andma ja nõuga-jõuga vajadusel toeks olema,“ ütles Selliov.

 

 

Pressiteade
20. oktoober 2016

 

 

Välisriigis hüvitiste taotlemisel tuleb olla tähelepanelik

print

Viimase üheksa kuuga on sotsiaalkindlustusametis registreeritud 568 piiriülest perehüvitiste enammakset summas 426 000 eurot. Enammaksed tekivad üldjuhul siis, kui toetuse saaja kolib välismaale ja unustab sotsiaalkindlustusametit teavitada. Riikidevaheline infovahetus on aeglane ja nii võibki juhtuda, et inimene saab samaväärset toetust kahest riigist.

„Perehüvitiste saajal on kohustus teavitada sotsiaalkindlustusametit kõigist asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitiste saamist. Näiteks ka sellest, kui üks vanem on tööle läinud teise riiki või on teisest riigist saanud samaväärseid perehüvitisi,“ rääkis sotsiaalkindlustusameti välishüvitiste juht Evelyn Hallika.

Välismaal elavatele ja töötavatele eestlastele makstakse perehüvitisi töökoha riigis samadel alustel ja samas suuruses nagu oma riigi kodanikele. „Kui aga perehüvitiste saaja ei ole meid teavitanud ja hilisemas riikidevahelises infovahetuses selgub, et pere saab sama toetust ka teisest riigist täismääras, tekkib perel enammakse ja alusetult makstud hüvitised nõutakse tagasi,“ ütles Hallika.

Enammaksete vältimiseks tuleb teise riiki elama või tööle minnes teavitada esimesel võimalusel elukohariigi sotsiaalkindlustusasutust.
Eestis makstakse perehüvitisi Eesti alalisele elanikule. Kui terve pere lahkub Eestist, siis maksab perehüvitisi täies mahus pere uus elukohariik. Kui osa pereliikmeid jääb elama Eestisse selgitavad sotsiaalkindlustusasutused omavahelises infovahetuses välja, milline riik maksab perele perehüvitisi ja millises summas.

Lisainfot Euroopa Liidu sotsiaalkindlustussüsteemide kohta Euroopa Komisjoni kodulehelt SIIN või tutvu perehüvitiste maksmise reeglite ja näidetega sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel SIIN. Küsimuste korral saavad inimesed abi ka sotsiaalkindlustusameti välishüvitiste üksuse telefonidelt 640 8191 ja 640 8135.

Kontakt:
Evelyn Hallika, sotsiaalkindlustusameti välishüvitiste üksuse juht, 640 8133
Kaili Uusmaa, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht, 508 7370

Pressiteade
19. oktoober 2016

 

 

Sotsiaalkindlustuse uus infosüsteem valmib planeeritust hiljem

print

Sotsiaalkindlustusameti uus infosüsteem SKAIS2, mis pidi alustama tööd 1. jaanuarist 2017, valmib planeeritud tähtajast hiljem. Kõigi sotsiaalkindlustusameti teenuste toimimine ja toetuste väljamaksmine on Eesti elanikele tagatud olenemata IT-arendusprojekti käekäigust.

„Praeguseks on selge, et 1. jaanuari tähtaeg on ebareaalne ja SKAIS2 projektiga jätkamiseks on vaja uut plaani. Nii arendaja kui ka riik on projekti keerukust alahinnanud,“ ütles sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo. „Edasised arengud sõltuvad sellest, millised tööd on detsembriks valmis.“

IT-ettevõtte Tieto äriarenduse juhi Olli Pirttijärvi sõnul on algselt tehtud prognoose mõjutanud nii kahe aasta jooksul muutunud valdkonda reguleeriv seadusandlus kui ka projektiga seotud meeskonnad. „SKAIS2 on äärmiselt mahukas ja kompleksne projekt, mis on otseses sõltuvuses ümbritsevast keskkonnast. Kinnitan, et nagu kogu Tieto, nii võtab ka Tieto Estonia vastutuse tehtud tööde eest. Oleme viinud sisse muudatusi projektijuhtimises, et tagada edaspidi kvaliteetne ja tähtaegadest kinni pidav arendusprotsess,“ selgitas Pirttijärvi.

Sotsiaalkindlustusameti peadirektori Egon Veermäe kinnitusel on Eesti elanikele tagatud kõigi teenuste osutamine, sh hüvitiste ja pensionide väljamaksed. „Oleme teinud vajalikud ettevalmistused, et tagada kõigi sotsiaalkindlustusameti teenuste toimimine ja seniste ning 2017. aastast lisanduvate uute sotsiaaltoetuste väljamaksmine olemasoleva infosüsteemi kaudu, “ ütles Veermäe.

Veermäe lisas, et SKAIS2 arenduse töömaht on suur ja riskid kõrged. „Seega nii tellija kui arendaja peavad olema võrdselt pädevad ja koostööle keskendunud.“

SKAIS2 on sotsiaalkindlustusameti uus infosüsteem, mille abil on plaanis moderniseerida ameti IT-süsteeme, välja töötada kasutajamugavad teenused inimestele ning tõhustada organisatsiooni töökorraldust. Esmakordselt luuakse ametile ka iseteeninduskeskkond, mis lihtsustab oluliselt näiteks perehüvitiste taotlemist. Kokku läbib uuenduskuuri ligi 25 erineva protsessi töökorraldus ning süsteem peab vahetama andmeid 21 erineva avaliku sektori süsteemiga, et tagada kõigi riiklike toetuste määramine ja väljamaksmine.

Uue infosüsteemi väljatöötamist alustati 2014. aastal IT-ettevõtete Tieto ja Icefire’i koostöös; alates 2015. aasta lõpust on arendajaks Tieto Estonia. SKAIS2 projekti kogumaksumus on 7,7 miljonit eurot, millest tehtud tööde eest on praeguseks välja makstud 3,1 miljonit.

Pressiteade
14. oktoober 2016


 

 

Algab üle-eestiline infopäevade sari vähenenud töövõimega inimestele

print

Sotsiaalministeerium koostöös töötukassa ja sotsiaalkindlustusametiga korraldab 11. oktoobrist kuni 2. novembrini Eesti eri linnades infopäevad, kus tutvustatakse uut töövõime hindamise süsteemi ja teisi töövõimereformiga seotud küsimusi. Kokku toimub üle Eesti üheksa infopäeva.

„Töövõimereformiga on riik on võtnud endale ülesande aidata vähenenud töövõimega inimestel tööd leida, tööd teha ning parandada igapäevaeluga toimetulekut lähtuvalt inimese isiklikest võimetest ja vajadustest,“ ütles tööala asekantsler Egle Käärats. „Töötukassal on praeguseks leidnud vähenenud töövõimega tööotsijatest enam kui kolmandikule poole aasta jooksul võimetekohase töö. Need inimesed saavad elada ühiskonnas aktiivset elu, suureneb sissetulek ja inimeste iseseisvus.“

Kuidas täpselt käib töövõime hindamine ja millised tingimused on töövõimetoetuse saamisel, selgitatakse infopäevade erinevates töötubades. Lisaks on avatud ka messiala, kus küsimustele aitavad vastuseid saada kohalike omavalitsuste, töötukassa, sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalministeeriumi ning abivahendeid pakkuvate ettevõtete ja rehabilitatsiooniteenuse osutajate esindajad. Kohapeal on võimalik pidada nõu töötukassa karjäärinõustajatega.

Et infopäevadel osalemine oleks mugavam ja lihtsam, on lähematest linnadest korraldatud ka transport. Kõik toimumiskohad on ligipääsetavad ja kohapeal on olemas viipekeele tõlk.

Uues töövõime süsteemis hinnatakse vähenenud töövõimega inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks. Puuduva töövõime korral saab töövõimetoetust tingimusteta, osalise töövõime korral tuleb kas tööd otsida, töötada, õppida, kasvatada alla 3-aastast last, hooldada raske- või sügava puudega inimest vmt. Töötukassa pakub inimesele tuge töö leidmisel ja seal püsimisel.

Infopäevade läbiviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“.

Lisainfot infopäevade kohta sotsiaalministeeriumi kodulehelt http://sm.ee/et/ajalugu/toovoimereformi-infopaevad-vahenenud-toovoimega-inimestele.
Rohkem infot töövõimereformi kohta aadressilt www.töövõimereform.ee ja www.tootukassa.ee.

Pressiteade
5. oktoober 2016

 

 

 

 

Septembrikuu viimane nädal on lapsendamisenädal, mille keskseks teemaks on erivajadusega lapsed

print

Juba teist aastat korraldab MTÜ Oma Pere lapsendamisnädalat, mis toimub septembri viimasel nädalal (26. sept. – 2. okt). Selle aasta sõnum keskendub teemale: „Ükski lapse erivajadus ei välista lapsendamist“. Kolmapäeval, 28. septembril toimus maavalitsustes üle Eesti “Lapsendamise tund”, kus lapsendamise ootel inimesed said tulla kodulähedase maavalitsuse uksest sisse ja oma küsimusi küsida. Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse spetsilistid osalesid lapsendamise tunnis mitmes suuremas maakonnas, et anda rohkem ülevaadet SKA tegevustes uuel aastal lapsendamisega seotud teemadel.

Lastekaitseüksus alustab 1. jaanuaril 2017 siseriikliku lapsendamise toimingutega

“Sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõuga on planeeritud siseriikliku lapsendamise ettevalmistamisega seonduvate toimingute ülevõtmine maavalitsustelt Sotsiaalkindlustusametisse alates 01.01.2017.

Ettevalmistusena on tänaseks päevaks Sotsiaalkindlustusametis kirjeldatud siseriikliku lapsendamisega seotud tööprotsessid, toimub aktiivne spetsialistide otsimine (konkurss on lõppenud, toimuvad vestlused) ning kavandatud on lapsendamisega tegelevate ametnike koolitus.

Miks seni toiminud süsteem vajas muutmist?

Võib välja tuua seni esinevat haldussüsteemi koormust: igas maavalistuses on ametnik, kes tegeleb siseriikliku lapsendamise küsimustega, samas on lapsendamisprotsessiga seotud töökoormus maakonniti ebaühtlane.
Teiseks oli senine süsteem koormav lapsendada soovivatele inimestele: et esitada sooviavaldus lapsendamiseks, tuli käia vestlusel eraldi igas maavalitsuses. Kõik maavalitsuste selleks hetkeks menetluses olevad lapsendamise sooviavaldused tulevad üle Sotsiaalkindlustusametile ning jäävad kehtima. Käesoleva ajani puudus ühtne üleriigiline lapsendajate register, kuid 2017. aastast kantakse lapsendada soovijate andmed ühtsesse üleriigilisse infosüsteemi STAR. Inimesed, kes on esitanud oma avalduse maavalitsusele/maavalitsustele, ei pea pöörduma lisaks Sotsiaalkindlustusameti ametniku vastuvõtule, kuid muidugi võivad seda soovi korral teha.

Siseriikliku lapsendamisega hakkab Sotsiaalkindlustusametis tegelema 5 spetsialisti. Neist 2 asuvad tööle lastekaitseüksuse Põhja piikonnas, (asukoht Tallinn, teeninduspiirkond Harju-, Rapla- ja Järvamaa), 1 spetsialist asub tööle Ida piirkonnas (asukoht Jõhvi, teeninduspiirkond Ida- ja Lääne-Virumaa), 1 spetsialist asub tööle Lõuna piirkonnas (asukoht Tartu, teeninduspiirkond Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa). Pärnu-, Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa lapsendamisega seonduvaid toiminguid hakkab menetlema lastekaitseüksuse Lääne piirkonna spetsialist.

Oluline on siin välja tuua, et Sotsiaalkindlustusamet otsib oma meeskonda lastekaitsevaldkonnas kogenud spetsialiste. Olulised aspektid töötajate otsimisel on: töös vajalikud isiklikud ja professionaalsed omadused ja oskused (sh haridus, kogemus (töös vanemliku hoolitsuseta lastega), eesti, vene ja inglise keele oskus. Tööle asudes saavad kõik spetsialistid vajaliku koolituse nii tööks lapsendamise korraldamisel kui ka pereuuringu teostamiseks.

Sotsiaalkindlustusameti klinditeenindusbürood paiknevad kõigis 15-s maakonnas, seega vajadusel on tagatud võimalus kliendiga kohtumiseks igas maakonnas. Seda arvestades ei muutu lapsendajate jaoks olukord senisega võrreldes koormavamaks - nõustamist on edaspidi võimalik saada elukoha lähedal asuvas klienditeenindusbüroos.

28. september 2016
 

 

Sotsiaalkindlustusametile elektroonselt esitatud taotluse põhjal väljastatakse tõend A1 kahe tööpäeva jooksul

print


Tõendiga A1 tagatakse Euroopa Liidu riikidesse lähetatud töötajale kindlustatus Eesti sotsiaalkindlustussüsteemis. Tõendi kehtivuse vältel on tööandja kohustatud tasuma töötaja eest sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makset ja töötuskindlustusmakset Eestisse.

Sotsiaalkindlustusameti välishüvitiste juhi Evelyn Hallika sõnul on 2016. aasta esimese kaheksa kuuga Sotsiaalkindlustusamet väljastanud 10 872 A1 tõendit. 85% tõendi taotlustest esitati elektroonselt. Seni on tõendi A1 väljastamiseks kulunud kuni 30 päeva.

Sotsiaalkindlustusametile saavad elektroonselt taotlusi esitada tööandjad, töötajad ja ametnikud riigiportaali www.eesti.ee kaudu. Esitades Sotsiaalkindlustusametile taotluse elektroonselt saab tõendi A1 kätte järgneva tööpäeva jooksul.
Juhised A1 tõendi taotlemiseks on leitavad www.sotsiaalkindlustuaamet.ee. Evelyn Hallika sõnul on oluline, et taotlused oleks korrektselt täidetud, praegune praktika näitab, et kuni 35% esitatud taotlustest on olnud puudustega.
Pikemas perspektiivis on Sotsiaalkindlustusametil kavas üle minna automaatsele taotluste menetlusele, millega tagatakse tõendi väljastamine koheselt pärast taotluse esitamist.

26. september 2016

 

 

 

 

Sotsiaalkindlustusamet alustab lastekaitsespetsialistide töönõustamisega

print

Lastekaitsetöötajate parema tööalase toimetuleku ja emotsionaalselt raskete juhtumitega tegelevate spetsialistide läbipõlemise ennetamiseks on Sotsiaalkindlustusamet alustanud töönõustamisega kohalike omavalitsuste lastekaitse– ja sotsiaaltöötajatele. MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus korraldab töönõustamisi kõikides Eesti maakondades. Tänavu nõustatakse ligi 300 lastekaitsetöötajat.

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse juhi Eve Libliku sõnul on töönõustamise ehk supervisiooni eesmärgiks töötaja tööressursi taastamine, üldine toimetulek ja professionaalne areng sh tööks vajalike omaduste arendamine. „Töönõustamisel tegelevad lastekaitsetöötajad koos superviisoriga näiteks mõne konkreetse juhtumi või siis töös üleskerkivate probleemidega, s.h. töösuhted, -keskkond, -rollid, eesmärgid või nende mõju,“ lisas Eve Liblik.

MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskuse juhi Ellen Vimbergi sõnul tuleb lastekaitsetöötajal igapäevaselt tegelda keeruliste ja emotsionaalselt laetud juhtumitega. „Laste ja peredega töötavatele spetsialistidele regulaarse töönõustamise käivitumise üle on meil tõeliselt hea meel. Lastekaitsetöötaja suudab abistada lastega peresid, kui on teadlik iseenda ressurssidest ja oskab end hoida tööalase läbipõlemise eest, “ lisas Ellen Vimberg.
Soovi töönõustamist saada on avaldanud ligi 300 lastekaitsega tegelevat kohaliku omavalitsuse töötajat. Selleks aastaks on planeeritud läbi viia töönõustamist ligikaudu 30-le grupile eesmärgiga, et iga grupp kohtub kahel korral. Ühes grupis on keskmiselt 10-12 osalejat.
MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus kaasab lastekaitsetöötajate töönõustamiste läbiviimisesse 5 superviisorit.

Lisainfo:
Eve Liblik
Lastekaitse juht
Tel. 640 8110
 

 

Vanemate kui 16-aastaste laste peretoetuste ning toitjakaotuspensioni maksmine toimub 8. ja 21. septembril

print

Vanemate kui 16-aastaste laste õigus saada peretoetust on seotud õppimisega ja makstakse kuni19-aastasele lapsele kooliaasta lõpuni. Andmed kooliteed jätkavate õpilaste kohta edastatakse koolide poolt hiljemalt 15.septembriks. Andmete alusel, mis edastati koolide poolt augustikuus, makstakse peretoetus välja täna ning õpilastele, kelle andmed edastatakse 15.septembriks, tagame toetuste maksmise 21.septembriks. Enamaltjaolt on koolid andmed edastanud, kuid kui mõni kool pole veel jõudnud, siis kutsume üles seda kiiresti tegema.

Õpilastele, kelle kohta on koolide andmed edastatud augustikuus, maksime toitjakaotuspensioni välja 5. septembril. Õpilastel ja üliõpilastel vanuses 18-24 aastat on õigus saada toitjakaotuspensioni, kui nad õpivad gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, ülikoolis või rakenduskõrgkoolis. Nendele õpilastele, kelle andmed edastatakse koolide poolt 15.septembriks, maksame toitjakaotuspensioni välja 21.septembril.

Õpilaste puhul, kelle õppimise andmed laekuvad hiljem kui 15.september, makstakse peretoetused ning toitjakaotuspension välja oktoobrikuus.
Lapse õppimisel Eesti koolides tõendeid inimesed Sotsiaalkindlustusametile esitama ei pea, andmed edastatakse koolide poolt Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu. Infot lapse õpingute registreerimise kohta infosüsteemis annab kool.

Peretoetuste suurused sõltuvad peretoetustele õigust omavate laste arvust peres: kuni kahe lapse puhul on lapsetoetus 50 eurot kuus ühe lapse kohta, kolmandale ja igale järgnevale lapsele maksab riik 100 eurot kuus. Toitjakaotuspensioni suuruse arvutamise aluseks on toitja pensionistaaž.

Peretoetusi saab kokku 253 073 last, kellest rohkem kui 30 000 on vanemad kui 16 aastat. Toitjakaotuspensioni makstakse veidi enam kui 6000 lapsele.

Kui tekib küsimusi, siis saab abi sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt 612 1360.

Pressiteade 08. september 2016

 

 

 

 

Jõustusid määruse „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muudatused

print

01.09.2016 jõustusid sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ ning määruse lisa „Abivahendite loetelu“ muudatused.

Rakendamise esimene poolaasta on toonud välja kehtestatud määruse lisa tehnilised vead ning käesolevaks hetkeks on need ebatäpsused parandatud. Ühtlasi laiendati määruses nende abivahendite loetelu, mille puhul ei ole enam vaja vajaduse tuvastamiseks kordustõendit (üla- ja alajäsemeprotees, silma- ja rinnaprotees, valge kepp, punktkirjavarustus, punktkirja kirjutusmasin) ja pikendatakse üleminekuperioodi enne 1. jaanuari 2016. a laenutuses olevate abivahendite välja vahetamisele. Muudatusega pikendati aasta võrra üleminekuperioodi, mille jooksul võib abivahendi väljastada ka juhul kui arstitõendil (perearst, eriarst) või rehabilitatsiooniplaanis ei ole abivahendi vajadus tuvastatud ISO-koodi täpsusega, vaid on abivahendit kirjeldatud või märgitud selle nimetus.

Samuti taastati määruse lisas „Abivahendite loetelu“ osade abivahendite puhul võimalus üüril olevaid tooteid osta riigipoolse soodustusega, tehti täpsustusi piirhindades ja piirlimiitide arvestuses ning laiendati individuaalsete toodete ringi.

Üla- ja alajäsemeproteeside puhul kohandub vastav erisus aktiivsusgruppide põhiselt. Seega, kui inimese vajadus muutub ja ta vajab teise aktiivsusgrupi jäsemeproteesi, siis on vajalik uuesti eriarsti või rehabilitatsioonimeeskonna poolt abivahendi vajaduse tuvastamine.
Alates 01.09.2016 on inimesel juba abivahendit müüvas ja üürivas ettevõttes võimalik otsustada, kas soovib näiteks rulaatorit (ISO-koodida 12.06.06), tualetitooli (ISO-koodiga 09.12.03.01) või vanni- ja dušitooli (ISO-koodiga 09.33.03) osta või üürida. Müügi- ja üüritehingute võimaldamise vajadus tuleneb teenuseosutamise praktikast ning Sotsiaalkindlustusametile esitatud erimenetluse taotlustest osasid abivahendeid ka osta. Rulaatorite puhul on müügitehingu piirmääraks kehtestatud 40% ning piirhinnaks 153 eurot. Tualetitooli puhul on müügitehingu piirmääraks 60% ning piirhinnakas 125 eurot. Piirmäära arvutuse aluseks on võetud toodete ringlust üüriteenusel ning põhimõte, et keskmist kasutusaega arvestades ei oleks riigile müügitehingu korral suuremaid kulusid ühe inimese kohta rohkem, kui üüriteenuse puhul. Piirhind on arvestatud turul olevatest müügihindadest ning põhimõttest, et 2/3 abivahenditest oleks piirhinnas või sellega võrdsed. Vanni- ja dušitoolide piirmääraks arvestati müügitehinguga analoogselt 70% ning piirhinnaks 9 eurot, mis on arvestatud turul olevatest üürihindadest ning põhimõttest, et 2/3 abivahenditest oleks piirhinnas või sellega võrdsed.

Naha kaitse ja puhastamise vahendite (ISO-koodiga 09.21) piirhinna arvestamist muudeti ning edaspidi arvestatakse piirhind mitte enam 100 ml kohta, vaid kogu piirlimiidi (nt 500 ml) kohta perioodis. Varasem piirhind 100 ml kohta summeritakse lähtuvalt piirlimiidist perioodis (kuus). Muudatuse vajaduse on tinginud rakendamise praktika, kus piirhinna arvestamine 100 ml kohta on infosüsteemides olnud raskendatud, tekitanud ettevõtete poolt esitatud aruannetes segadust ning ülemäärast halduskoormust. Samuti muudeti niisutatud salvrätikute (ISO-koodiga 09.33.30.01) arvestamist ning edaspidi arvestatakse piirhind paki kohta (näiteks 1 pakk) kuus, mitte enam 1 tüki kohta. Varasem piirhind 1 tüki kohta summeritakse lähtuvalt seni kehtinud piirlimiidist 60 tükki perioodis. Pakipõhisele arvestusele üleminek ei halvenda olulisel määral niisutatud salvrätikute kättesaadavust ning annab võimaluse osta ka suurema tükiarvuga tooteid.

Seisuraamide ja -tugede piirmäära tõsteti varasema 70% asemel 90%-ni. Seisuraamide piirmäära tõstmise vajadus 90%-ni tulenes teenuse praktikast, mille korral on kõik püstitõusmisfunktsiooniga ratastooli üürijad, v.a puuetega lapsed, teinud eritaotluse omaosaluse vähendamiseks, kuna 30%-line omaosalus on olnud inimeste jaoks kallis.

Ratastooli muud varuosad (ISO-koodiga 12.24.00) piirhinda tõsteti varasemalt 200 eurolt 400 eurole. Muudatus tagab inimesele abivahendi korrashoiuks vajalike varuosade kättesaadavuse piisavamas mahus. Antud muudatus kohandub ka nendele inimestele, kes on enne muudatuste rakendamist seni kehtinud piirhinna arvestuse sees teenust saanud.

Ortooside ja proteeside abivahendite grupis ühtlustatakse labajalaortooside laste ja täiskasvanute piirlimiidid perioodis. Varasemalt oli piirlimiidiks lastel 2 paari aastas ning täiskasvanutel 1 paar. Edaspidi on nii lastel kui täiskasvanutel võimalik soetada labajalaortoose 2 paari aastas.

Kuulmisabivahendite varuosade (ISO-koodiga 22.06.21.03) piirhinda tõsteti varasema 300 euro asemel 375 eurole. Muudatus tagab inimesele vajaliku abivahendi korrashoiuks vajalike varuosade kättesaadavuse arvestuslikult piisavas mahus. Muudatus kohandub ka nendele inimestele, kes on enne muudatuste rakendamist seni kehtinud piirhinna arvestuse sees teenust saanud.

Laiendati üleüldiselt abivahendite loetelus individuaalsusmärget omavate abivahendite ringi. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõikele 3 ei ole mitte individuaalse abivahendi eest õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist hoolekandeasutuses, vangistuses või eelvangistuses viibival isikul. See õigus on aga individuaalsete abivahendite puhul. Individuaalset abivahendit käsitletakse kui toodet, mis on spetsiaalselt inimesele valmistatud või mida ei ole võimalik anda kasutada järgmisele isikule. Kirjeldatud määratlusest lähtuvalt vaadati abivahendite loetelu täiendavalt üle ning peeti põhjendatuks lisada järgmised abivahendid individuaalsete abivahendite hulka: songaplaastrid, vööd ja bandaažid, rinnaproteesid, silmaproteesid, valgusfiltrid, binoklid ja teleskoobid, kõrvasisesed kuulmisabivahendid, kõrvatagused kuulmisabivahendid, kuuldeaparaadi individuaalne otsak, implantaadi kõneprotsessor, kõrimikrofon, dialoogiseadmed (kommunikaator).

5.september 2016
 

 

 
Leht: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
all web industry