Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Artiklid ja loengumaterjalid
Riiklik pensionikindlustus
Eelinfo
Ametist
Tööpakkumised
Pension
Üksi elava pensionäri toetus
Lastega peredele
Perehüvitiste taotlejale
Perehüvitiste saajale
Perehüvitiste ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse saaja vahetamine
Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine tööandjatele seoses laste kasvatamisega
Eesti perehüvitised Euroopa Liidu seaduste kontekstis
Lastekaitse
Puudega inimesele
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Erihoolekandeteenused
Abivahendid
Kahjuhüvitised
Ohvriabi- ja lepitusteenus
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360


E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn 15092

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti
9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel
9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Põlvamaal testitakse uut koostöömudelit lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamiseks

print

Põlvas toimus Sotsiaalkindlustusameti poolt koordineeritava MARAC võrgustikupõhise juhtumikorralduse mudeli testimiseelne arutelu, kus osalesid Põlva piirkonna lähisuhtevägivalla juhtumitega töötavad spetsialistid ning Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi ja Politsei-ja Piirivalveameti esindajad. Eesti oma juhtumikorralduse mudel arendatakse välja kombineerides Eestis kasutatavaid praktikaid ja Ühendkuningriigis väljatöötatud MARAC mudelit.

Riikliku ohvriabi juhi Olle Selliovi sõnul on Põlva piirkond valitud esimeseks piirkonnaks, kus juhtumite korraldamist MARAC võrgustikupõhist juhtumikorralduse mudelit testima hakatakse just hästi toimiva võrgustikutöö tõttu. „Projektiga arendatakse välja ja testitakse Eesti oludele sobivat juhtumikorralduse mudelit kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrite ja nende perede paremaks abistamaks ja korduvohvristumise vähendamiseks,“ lisas Olle Selliov. Järgmiste piirkondadena liituvad projektiga 2017 aastal Haapsalu ning Lääne-Virumaa juhtumikorralduse võrgustikud.

Projekti „Riskis olevate perede, sealhulgas lähisuhtevägivalla all kannatavate perede väljaselgitamine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil“ algatajaks on Siseministeerium ja rakenduslik osa viiakse läbi koostöös Sotsiaalkindlustusametiga. Välja töötatud juhtumikorralduslikust mudelist saab töövahend spetsialistidele, mis annab teadmisi ja oskusi, kuidas lähisuhtevägivalla ohvrit ära tunda, tema vajadusi ja probleemi tõsidust hinnata ning võrgustikku kaasates abistavaid sekkumisi kavandada. Ka täna tehakse juhtumite osas koostööd, kuid see pole süsteemne, puudu on ühtne metoodika, juhised ning teadmised efektiivseks juhtumikorralduseks.

Lähisuhtevägivalla all kannatavate perede politseisse pöördumiste arv on alates 2011. aastast tõusnud kaks korda, igal aastal lisandub üle 1000 teavituse. PPA 2014. aasta analüüs näitas, et 23% naiskannatanuga vägivalla juhtumitest olid korduvad, sama näitaja meessoost kannatanute puhul oli 14%. 2015. aastal sai politseil üle 15 000 lähisuhtevägivalla väljakutse. Ohvriabisse pöörduti lähisuhtevägivalla tõttu 3650 korral, mis moodustas 58% kõigist pöördumistest. Korduvalt ohvriks langenutega oli aasta jooksul seotud valdavalt 2-5 politsei väljakutset, samas peaaegu kahe protsendi naistega oli seotud 5 kuni 15 väljakutset. Mitme aasta statistika näitab ka seda, et kolmandik tapmistest toimuvad lähisuhtevägivalla situatsioonis.
MARAC (Multi-Agency Risk Assessment Conference) on võrgustikupõhine juhtumikorralduse mudel, mille eesmärgiks on tuvastada kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid ning kindlustada nende kaitse vähendades seeläbi lähisuhtevägivalda ja selle raskeid tagajärgi. MARAC hõlmab endas ohvrite riskide tuvastamist ja -hindamist, sekkumisplaani koostamist ning selle täitmist, juhtumikorralduse võrgustiku kohtumisi, jagatud infot ja vastutust ning tulemuste hindamist. MARAC mudelit rakendatakse edukalt Ühendkuningriikides ja Soomes ja seda ainult täiskasvanute lähisuhtevägivalla juhtumites.

Projekti toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, TAT “Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine” raames.

1.september 2016

 

 

Nice´i terrorirünnaku ohvrite abistamisega tegelevad igapäevaselt Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ja Prantsuse Suursaatkond Eestis

print

Kõikidele Nice´i terrorirünnakus kannatanutele, kes on Eesti kodanikud, on riikliku ohvriabi süsteemi raames määratud vastavalt elukohale Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi spetsialistid, kes neid igakülgselt aitavad, tagades eelkõige psühholoogilise abi. Sotsiaalkindlustusamet pakub vajadusel tuge ka dokumentide tõlkimisel.

Hüvitiste taotlemise protseduuridega tegeleb Prantsuse Suursaatkond, kes suhtleb nendes küsimustes otse kannatanutega ning aitab neil täita vajalikke dokumente ning suhelda Garantiifondiga, kes hüvitised välja maksab. Garantiifond hüvitab kannatanutele tekkinud reaalsed kahjud, aga ka moraalse kahju.

Kui kannatanud ei ole rahul Garantiifondi poolt pakutud hüvitistega, on neil õigus esitada Prantsuse riigi vastu tsiviilhagi. Sellisel juhul soovitab Prantsuse Suursaatkond kannatanutel pöörduda Sotsiaalministeeriumi poole, kes otsib juristi, kes saaks vajadusel olla nende esindajaks Prantsuse kohtus.

12. august 2016
 

 

Sotsiaalkindlustusamet maksis 2016. a I poolaastal kokku pensione, toetusi ja hüvitisi 725 937 inimesele summas 1,1 miljardit eurot

print

Peretoetusi on I poolaastal makstud 159 853 perele 97,8 milj euro eest.
Vanemahüvitist on määratud 17 148 lapsevanemale, sh ka 1298 isale summas 95,9 milj eurot. Vanemahüvitise keskmine suurus oli 933,72 eurot.
Kokku maksis Sotsiaalkindlustusamet I poolaastal perehüvitisi 193,7 milj eurot.

Pensione maksis Sotsiaalkindlustusamet I poolaastal 419 794 inimesele, sh 305 732 vanaduspensionärile, kusjuures makstud pensioni keskmine suurus oli 335,2 eurot ja keskmine vanaduspension 381 eurot.
I poolaastal on pensionideks kokku makstud 843,4 milj eurot.

Pensionäride arv kasvab järk-järgult. Võrreldes 2015. a I poolaastaga on pensionäride arv kasvanud 3 856 inimese võrra.
„Pensionäride arvu kasvus on oluline osa töövõimetuspensionäridel, keda on lisandunud aastaga 2043“, selgitas täiendavalt Sotsiaalkindlustusameti pensionijuht Kati Kümnik.

Lisaks perehüvitistele ja pensionidele maksis Sotsiaalkindlustusamet 146 290 puudega inimesele sotsiaaltoetusi summas 32,1 milj eurot.

Lisainfot leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/statistika/

 

Pressiteade

4. august 2016

 

 

Riik on terrorirünnakus kannatanutele ja ohvrite lähedastele toeks

print


Sotsiaalministeerium avaldab kaastunnet Nice’i terrorirünnakus hukkunute lähedastele. Riigi poolt on tagatud psühholoogiline abi terapeut-kriisinõustajalt, kelle kontakt on peredele edastatud.

"Avaldan sügavat kaastunnet Nice' terrorirünnaku ohvrite peredele ja lähedastele. Oleme riigi poolt valmis pakkuma igakülgset professionaalset abi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Kõigile kannatanutele, kes viibisid möödunud neljapäeval Nice’s, on toeks riigi ohvriabi spetsialistid, kes pakuvad emotsionaalset tuge, jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta ning aitavad suhtlemisel ohvrile vajalikke teenuseid osutavate asutustega.

Ohvriabi spetsialistid asuvad igas maakonnakeskuses tavaliselt politseijaoskondadega samal aadressil.


Kontaktisikud kannatanutele:
• Helen Sööl, sotsiaalministeeriumi peaspetsialist, helen.sool@sm.ee, tel 626 9815, mob 56253279
• Ene Päll, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi nõunik, ene.pall@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel 664 0164
• Ohvriabi töötajad maakondades.

19. juuli 2016
 

 

 

Sotsiaalkindlustusamet hüvitas juunis 17 770 töövõimetuspensionäri sotsiaalmaksu

print

Kuni 30. juunini said tööandjad esitada Sotsiaalkindlustusametile taotlusi töövõimetuspensionäride sotsiaalmaksu hüvitamiseks ning taotlusi esitas rekordarv ettevõtteid - 6281. Juunis taotleti sotsiaalmaksu hüvitamist 17 770 töövõimetuspensionärile kogusummas 2 535 707 eurot.

Riik maksab sotsiaalmaksu töövõimetuspensionäride eest alates 2007. aastast, kuid sotsiaalmaksutaotluse e-teenuse käivitati Sotsiaalkindlustusametis 2014 veebruaris. E-teenuse käivitamise kuul esitati 4 434 taotlustest e-teenuse kaudu 1 340 ehk 30,2% kõikidest taotlustest. Juunis 2016 esitati läbi aastate kõige enam taotlusi, kokku 6 281, sh. e-teenuse kaudu 6162 taotlust ehk 98,1 % kõikidest taotlustest.


Töövõimereformi käivitumisel hakkas alates 1. juulist 2016 töövõimetuspensionäride riigipoolset sotsiaalmaksu hüvitamist menetlema Eesti Töötukassa. Kui vana korra kohaselt pidid ettevõtjad esitama taotluse vähemal kord kolme kuu jooksul, siis töötukassas, kes teenuse Sotsiaalkindlustusametilt üle võttis, piisab vaid ühekordsest taotlemisest. Loe lisaks siit.

18. juuli 2016
 

 

 

Muutus töövõimetuslehtede käitlemise kord Sotsiaalkindlustusametis

print

Alates 01.07.2016 jõustunud töövõimereformiga seonduv ravikindlustuse seaduse muudatus, mis mõjutab ka haigusjuhtumite pikendamise korda.

Oluline muutus, mis puudutab inimesi, kellel on ajutine töövõimetusleht on see, et enam ei ole Sotsiaalkindlustusameti pädevuses üle 120-päevase (tuberkuloosi korral üle 178-päevase) haigusjuhtumi pikendamise otsuse tegemine. Otsuse töövõimetuslehe pikendamise osas teeb raviarst.


Alates 01.07.2016 on kõigil töötavatel kindlustatutel õigus saada haigushüvitist kuni 182 järjestikust kalendripäeva, tuberkuloosi korral kuni 240 järjestikust kalendripäeva, mille tegelikku kestvuse üle otsustab raviarst. Kui töövõimetuslehe aeg on ammendunud ja inimese töövõime ei ole taastunud, on inimesel õigus taotleda töötukassas töövõime hindamist.

Tänavu 1. juulist hindab uute pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõimet Eesti Töötukassa. 2016. aastal hindab töötukassa töövõimet üksnes nendel inimestel, kellel pole viimase kuue aasta jooksul ehk pärast 1. juulit 2010 püsivat töövõimetust määratud. Kui inimesel on praegu püsiv töövõimetus ja korduvhindamise tähtaeg saabub 2016. aastal, tuleb inimesel endiselt pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse, kus tal hinnatakse töövõimekaotust ja määratakse töövõimetuspensioni senistel põhimõtetel. Kui inimese töövõime on osaline või töövõime puudub, on ta ka ravikindlustatud.
 

15. juuli 2016
 

 

 

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitsetöö käivitunud edukalt

print

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitsetöö käivitunud edukalt: lastekaitsetöötajaid on nõustatud üle 700 korra
2016 aasta alguses Sotsiaalkindlustusametis alustanud riikliku lastekaitse pooleaastase tegevuse jooksul on toimunud ligi 600 telefoninõustamist ja saadud 67 taotlust kohalikelt omavalitsustelt keeruliste juhtumite nõustamiseks. 50 korral tuli lahendada piiriüleseid lastekaitsejuhtumeid.

Riiklik lastekaitse nõustas lastekaitsega tegelevaid inimesi valdavalt kohtumenetlusega seotud hooldusõiguse, kohtuväliste vaidluste hooldusõiguse ja muudes perekonnaõigusega seotud küsimustes, nt elatis, varaküsimused jms. Teise suure grupi moodustasid küsimused, mis olid seotud lapse erivajadustega, lapse järelevalveta või hooletusse jätmisega, vägivallaga, väärkohtlemise või selle kahtlusega. Lisaks hulk juhtumeid, mille puhul olid pöördujateks politsei, hoolekande- või terviseteenuse osutajad, kes tundsid muret abivajava lapse olukorra pärast.

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse juhi Eve Libliku sõnul on lastekaitse saanud nii kohalike omavalitsuste töötajatelt kui ka teistelt võrgustiku liikmetelt tagasisidet käivitunud koostöö vajalikkusest. „Abivajava lapse märkamisel tuleb sellest kindlasti teavitada kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti, sotsiaaltöötajat või siis helistada Lasteabi telefonil 116111, mis võtab kõnesid vastu ööpäevaringselt,“ rõhutas Eve Liblik.
Piiriülestel juhtumitel tuleb lahendada lapse hooldusõiguse või edasise hoolduse korraldamise küsimus. Kuue kuu jooksul on kokku tegeletud 50 juhtumiga 16 erinevast riigist, kusjuures pea pooled juhtumid on seotud Soomega.
Piiriüleste juhtumite puhul esitatakse riiklikule lastekaitsele päringuid nii välisriikide lastekaitse keskasutuste, kohalike omavalitsuste kui seal resideeruvate EV kodanike poolt, aga ka Eesti lastega kokku puutuvate ametiasutuste, organisatsioonide ja lapsevanemate poolt, kelle pereelu on kujunenud rahvusvaheliseks.

Riiklik lastekaitse loodi kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö igapäevaseks professionaalseks toetamiseks – erialane ja õigusalane nõustamine, koostöös juhtumite korraldamine, lapse abistamiseks sobivate teenuste leidmine ja pakkumine ning laste ja perede valdkonna arendamine ja rahvusvaheliste lastekaitse üksikjuhtumite lahendamine.
Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuse piirkondlikud kontaktandmed leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/lastekaitse-kontaktandmed/.

Lisainfo:
Eve Liblik
Lastekaitse juht
Sotsiaalkindlustusamet
Tel: 6408110
 

Pressiteade
13. juuli 2016
 

 

Sotsiaalkindlustusameti peadirektorina alustas tööd Egon Veermäe

print

Alates 1. juulist on Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe. Egon Veermäe on lõpetanud Tallinna Majanduskooli ning Õigusinstituudi õiguse eriala ja töötas alates 2010. aastast Maksu- ja Tolliameti (EMTA) peadirektori asetäitjana. Veermäe on Maksu- ja Tolliametis töötanud alates 2001. aastast. Aastatel 2005–2009 oli ta ka Sisekaitseakadeemia maksurevisjoni ja süüteomenetluse ainete lektor.

Egon Veermäe sõnul peab Sotsiaalkindlustusametist saama efektiivne ja kliendile orienteeritud asutus, mis on juurutanud kaasaegsed e-teenused, infosüsteemid ning on lähedal oma kliendile. 

 

1. juuli 2016
 

 

 

Algab 30 000 töövõimetuspensionäri teavitamine töövõimereformist

print

Alates homsest hakkab Sotsiaalkindlustusamet saatma teavituskirju töövõimetuspensionäridele ja puudega inimestele, kelle korduvekspertiisi tähtaeg saabub 2017 aastal. Töötukassa alustab 1. juulil töövõime hindamist esmakordsetel taotlejatel, alates 1. jaanuarist 2017 ka korduvekspertiisi taotlejatel. Töövõimetuspensionäridel, kelle korduvekspertiisi tähtaeg on 2016. aastal, tuleb jätkuvalt pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse.
Sotsiaalkindlustusamet alustab personaliseeritud ja tähitud kirjade saatmist alates 29. juunist. Kokku on saadetakse kuni 2016 aasta lõpuni enam kui 30 000 kirja, milles teavitatakse, millal ja kuhu peaks pöörduma, kui inimene soovib hinnata oma töövõimet või tuvastada puude raskusastet.

Sotsiaalkindlustusameti Ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste üksuse juhi Merlin Murumetsa sõnul saavad teavituskirja kõik need inimesed, kellel on tuvastatud püsiv töövõimetus ja puude raskusaste ning kellel on korduvekspertiisi tähtaeg 2017. aastal. „Mõistame, et tähitud kirja kättesaamine on nii mõnelegi inimesele keeruline, on meiepoolne palve inimestele, kelleni jõuab teave tähitud kirjast Sotsiaalkindlustusametilt, sellele kindlasti järgi minna,“ lisas Merlin Murumets.

1. juulist kuni 31. detsembrini saavad töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist taotleda ühistaotlusena vaid need inimesed, kellel ei ole varem püsivat töövõimetust hinnatud. Alates 1. jaanuarist 2017 saavad kõik pöördujad töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist taotleda ühistaotlusena, esitades korduvekspertiisiks taotluse Eesti Töötukassale või Sotsiaalkindlustusametile. Samaaegselt on võimalik esitada taotlus töövõime toetuse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramiseks.

Töövõimet hindab taotluse ja terviseandmete põhjal ekspertarst, kelle arvamuse põhjal teeb töötukassa otsuse taotleja töövõime kohta ning Sotsiaalkindlustusamet tuvastab selle arvamuse ja otsuse põhjal puude raskusastme. Hindamise eelduseks on pere-, eri- või töötervishoiuarsti külastamine. Kindlasti tuleb arsti teavitada pöördumise põhjusest, milleks on töövõime hindamise taotlemine. 

 

Pildil: Esimesed kirjad on Omnivas valmis väljasaatmiseks

Pressiteade
28. juuni 2016
 

 

Muudatused riigipoolse sotsiaalmaksu tasumisel alates 01.07.2016

print

 

Seoses töövõimereformi käivitumisega hakkab alates 1. juulist 2016 töövõimetuspensionäride riigipoolset sotsiaalmaksu menetlema Eesti Töötukassa. Viimane periood, mille eest saab Sotsiaalkindlustusametist sotsiaalmaksutagastust taotleda, on juuni 2016.

Pärast 4. juulit Sotsiaalkindlustusametile eelmiste perioodide eest esitatud taotlused jäävad rahuldamata, samuti ei rahulda selliseid taotlusi Eesti Töötukassa.

Sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks alates 1. juulist 2016 tuleb esitada taotlus töötukassale alates 1. juulist 2016 kuni 2. augustini 2016. Taotlusi saab esitada nii posti teel, e-posti teel digiallkirjastatuna, kohapeal töötukassa maakondlikus osakonnas või töötukassa portaali iseteeninduse kaudu aadressil www.tootukassa.ee

 

 

 
Leht: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
all web industry