Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Artiklid ja loengumaterjalid
Riiklik pensionikindlustus
Eelinfo
Ametist
Tööpakkumised
Pension
Üksi elava pensionäri toetus
Lastega peredele
Perehüvitiste taotlejale
Perehüvitiste saajale
Perehüvitiste ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse saaja vahetamine
Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine tööandjatele seoses laste kasvatamisega
Eesti perehüvitised Euroopa Liidu seaduste kontekstis
Lastekaitse
Puudega inimesele
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Erihoolekandeteenused
Abivahendid
Kahjuhüvitised
Ohvriabi- ja lepitusteenus
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360


E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn 15092

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti
9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel
9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Pensionide indekseerimine toob pensionäridele pensioni tõusu

print

Tavapärane pensionide indekseerimine toob kõikide riiklike pensioniliikide tõusu, kaasa arvatud töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid, samuti suureneb rahvapensioni määr. Riiklike pensionide indekseerimine, ehk ümberarvutamine uue väärtusega, tehakse igal aastal 1. aprilliks. 2016. aastal on indeksi väärtus 1,057. Pension suureneb 415 132 pensioni saajal.

Kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seadusega kasutatakse indeksi arvutamisel tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa aastase kasvu ümardatud väärtusi. Alates 1. aprillist 2016 on baasosa suurus ühes kuus 153,3035 eurot ja aastahinde väärtus 5,514 eurot. Rahvapensioni määr kasvab 158,37 eurolt 167,40 euroni.

Igale riikliku pensioni saajale on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension, mille kasv sõltub kõige enam tööstaažist. Sotsiaalkindlustusamet arvutab 1. aprillil uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, kasutades valemit B + S + K, kus:

B on baasosa, mis on kõigile riikliku pensionisaajatele ühesuurune.
S on staažiosa, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staažiaastate arvu ja aastahinde korrutisega. Staažiosa suurus sõltub pensionisaaja pensioniõigusliku staaži ehk tööaastate ja töötamisega võrdsustatud aastate (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms) kogusummast kuni 1998. aasta 31. detsembrini.

K on kindlustusosa, mille suurus sõltub pensionisaaja sotsiaalmaksuga maksustatavalt sissetulekult alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu suurusest. Aasta kindlustusosak võrdub 1-ga kui pensionikindlustatu sotsiaalmaksuga maksustatavalt sissetulekult tasutud sotsiaalmaksu aastasumma on võrdne vabariigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt sissetulekult tasutud sotsiaalmaksu aastasummaga.

2015.a vabariigi keskmiselt sissetulekult tasutud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa suuruseks on 2325,73 eurot.

Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole töötanud ega saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kindlustusosa (K) ei arvestata ja sellisel juhul koosneb pension kahest osast – baasosast ja staažiosast.

Aprillikuus väljamakstavad riiklikud pensionid on juba indekseeritud ehk ümberarvutatud. Indekseeritud pensioni suurust saab vaadata alates 1. aprillist riigiportaalist eesti.ee. Isikustatud pensionikindlustuse registri teatis on kättesaadav alates 10. aprillist 2016 riigiportaalis eesti.ee.

Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 2040 eurot aastas ehk 170 eurot kuus. Samuti on pensionäridel pensioni osas õigus täiendavale maksuvabale tulule 2700 eurot aastas ehk 225 eurot kuus. Kokku on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4740 eurot aastas ehk 395 eurot kuus.
 

 

Pressiteade
31.märts 2016

 

 

 

Klienditeeninduste koolituspäevad

print

Hea klient!

Klientide paremaks ja professionaalsemaks teenindamiseks vajavad ka Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindajad pidevat koolitust ja enesetäiendamist. Seoses sellega toimub aprillikuus mitmeid koolitusi ning klienditeenindused on sellel ajal suletud.

Anname teada, et:
 
01. aprillil on suletud Tallinna klienditeenindus

07. aprillil on Kärdla klienditeenindus avatud kella 8.30 - 13.00 -ni

08. aprillil on suletud Pärnu, Haapsalu, Kärdla, Kuressaare, Rapla ja Paide klienditeenindused
15. aprillil on suletud Tartu, Jõgeva, Põlva, Valga, Viljandi ja Võru klienditeenindused
22. aprillil on suletud Rakvere, Jõhvi, Kohtla-Järve ja Narva klienditeenindused
29. aprillil on suletud Infotelefon.

Hüvitisi ja toetusi on võimalik taotleda ka e-teenusena Sotsiaalkindlustusameti kodulehel e-teenuste kaudu.

Vabandame tekkida võivate ebamugavuste pärast!
Sotsiaalkindlustusamet
 

 

 

Seminar Teenuseosutajatele

print

Sotsiaalkindlustusamet korraldab 15. märtsil 2016. a seminari Teenuseosutajatele, mis toimub Norra finantsmehhanismi programmi „Rahvatervis“ pilootprojekti „Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele” raames.

Seminarile on oodatud Teenus I ja Teenus II osutajad, Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad.

Seminaril käsitletakse peateemana teenuste mõju ja hindamisega seotud küsimusi ning tagasisidet annavad Teenus I ja Teenus II osutajad.

Seminari päevakava on leitav siit.

Täiendav informatsioon e-posti aadressil pirge dot toms at sotsiaalkindlustusamet dot ee või telefonil 664 0102.

 

 

Muutub töötavate töövõimetuspensionäride eest sotsiaalmaksu tasumise kord

print

Töövõimereformi jõustumisega 1. juulist 2016 muutub töötavate töövõimetuspensionäride eest sotsiaalmaksu tasumise kord.

Riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kord on kehtestatud rahandusministri 31. detsembri 2003. aasta määrusega nr 113. Korra kohaselt peab riigipoolse sotsiaalmaksu arvestust kuni 30.06.2016 Sotsiaalkindlustusamet, kes arvestab ja maksab sotsiaalmaksu riigi poolt tööandja igakuiselt esitatava taotluse alusel.

Sotsiaalmaksu riigi- ja tööandjapoolset tasumist isikute eest, kes saavad töövõimetuspensioni, reguleerib sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 6 lg 1 p 5 ja lg 3.

Riik maksab äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni, sotsiaalmaksu SMS §s 21 nimetatud kuumääralt (2016. aastal 390 eurolt). Juhul kui töövõimetuspensionärist töötaja on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Seega on sisu poolest tegemist sellele tööandjale antava maksusoodustusega, kelle juures töötaja peamiselt töötab. Juhul kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale (näiteks avaldus oli esitatud pensioni maksjale), valib töötaja kirjaliku avaldusega ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.

NB! Sotsiaalmaksu tasub riik ainult töölepingu alusel töötava töötaja eest, mitte töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava inimese eest. Riigiasutused ja ettevõtte juhatuse liikmed juhatuse liikme lepingu alusel ei saa sotsiaalmaksu tagastamise taotlust esitada.
Kui töövõimetuspensioni saav isik jõuab vanaduspensioniikka, hakkab ta saama vanaduspensioni ja sel juhul riik selle isiku eest sotsiaalmaksu ei maksa. Töötaja tõendab tööandjale, et tema on töövõimetuspensioni saaja, esitades oma pensionitunnistuse, kus peab olema märge vastava pensioniliigi (töövõimetuspension) ja tähtaja kohta.

Töövõimetuspensionit saava töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustus tekib päevast, millal töövõimetuspensionit saav isik tööle võetakse või juba olemasolevale töötajale töövõimetuspension määratakse.

Sotsiaalmaksusoodustuse saamiseks peab tööandja igal kuul esitama Sotsiaalkindlustusametile riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluse, kus näidatakse töövõimetuspensioni saavate töötajate ees- ja perekonnanimed, isikukoodid, riigipoolse kohustuse tekkimise ja lõppemise kuupäev ning riigi poolt makstava sotsiaalmaksu summa. Taotlus esitatakse hiljemalt aruandekuule (palga arvestamise kuule) järgneva kuu 2. kuupäevaks (kui 2 kpv. on laupäev või pühapäev, siis esimene järgnev tööpäev) riigiportaalis www.eesti.ee.

Kehtiva korra kohaselt võidakse maksta sotsiaalmaksutagastust tagasiulatuvalt maksimaalselt kolm kuud. Seega tuleks koos viimase (hiljemalt 04.juuliks) Sotsiaalkindlustusametile esitatava taotlusega esitada kõik eelnevate perioodide esitamata taotlused alates märtsist 2016 (aruandekuu juuni pluss kolm kuud tagasiulatuvalt).

Seoses töövõimereformiga alates 1. juulist 2016 hakkab töövõimetuspensionäride riigipoolset sotsiaalmaksu tasumist korraldama ja tasuma Töötukassa. Viimane periood, mille eest saab Sotsiaalkindlustusametist sotsiaalmaksutagastust taotleda, on juuni 2016. Pärast 4. juulit Sotsiaalkindlustusametile eelmiste perioodide eest esitatud taotlused jäävad rahuldamata, samuti ei rahulda selliseid taotlusi Töötukassa.

 

 

 

 

Abivahendite turu avamine tõi juurde teenusepakkujaid

print

Abivahendite müügi ja üürimise turule on pärast teenusmahulepingute kaotamist sisenenud uusi teenusepakkujaid. Kui 2014. aastal oli abivahendite müügi- ja üüriturul 47 ettevõtet, siis tänase seisuga on Sotsiaalkindlustusamet sõlminud lepingud 53 ettevõttega, kellest 11 tegeleb abivahendite üürimisega.  Tehingute kontroll on toonud kahtluse varasemate rikkumiste kohta, selgub Sotsiaalkindlustusameti jaanuarikuu kokkuvõttest. 

Abivahendite müügi ja üürimisega tegelevate ettevõtete arv on kasvanud veebruarikuu seisuga 53 ettevõtteni. Abivahendite üürimisele spetsialiseerunud ettevõtteid on turule lisandunud kolm. „Turul on aktiivselt oma tegevust laiendamas ka seni väga väikest turuosa omanud abivahendite pakkujad ning toimunud on esimesed kliendibaasi ümberjagamised. Inimeste tagasiside näitab, et uue teenusepakkujaga on paljudel juhtudel vähenenud ka omaosalus,“ ütles Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste üksuse nõunik Merlin Veinberg.

Abivahendi saajaid oli jaanuari tehingute põhjal 11 430, neist tööealisi 1526. Erimenetluse otsuseid tehti esimesel kuul kokku 545. Kinnitatud tehingute osas on eelarvest kulunud 707091,39 eurot, sealjuures riigieelarvest 442713,43 eurot ning ESF vahenditest 264377,96 eurot. Tehingute numbrid muutuvad jooksvalt, sest toimub pidev menetletud tehingute järelkontroll, enne nende saatmist teenusepakkujale.

Jaanuarikuu tehingute kontrolli käigus tuvastati ka 68 abivahendi kompenseerimise arvet surnud isikute eest. „Kontrollimisel selgus, et enne abivahendite süsteemi muutust on riik näiteks tasunud ühe surnud inimese abivahendi eest ligi kümme aastat. Uue süsteemi rakendumisel on võimalik kontrollides ja ka järelkontrolli tehes kõik sellised ebakõlad välja selgitada, tagades nii, et riigi abi jõuab edaspidi kindlasti sinna, kus seda tõeliselt vajatakse,“ selgitas Merlin Veinberg. Riikliku abivahendite süsteemi uus korraldus, mis koondab teenuse Sotsiaalkindlustusametisse, hakkas kehtima tänavu jaanuaris. Alates jaanuarist ei ole abivajaja enam seotud maakondliku eelarve ega abivahendi vajajate arvuga ning kaotatud on senised ettevõtete teenusmahulepingud. Lisainfot leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/abivahendi-vajajale/, abi taotluste vormistamisel saab klienditeenindustest või helistades infotelefonile 16106.

 

Sotsiaalkindlustusamet korraldab hanke asendushoolduselt elluastuvatele noortele tugiisikuteenuse tellimiseks

print

Teenuse sihtgrupiks on noored, kes on saanud täisealiseks ja/või lõpetanud õpingud ning astuvad seega asendushoolduselt iseseisvasse ellu. Teenus on mõeldud nii asenduskoduteenuselt kui ka perekonnas hooldamiselt või eestkostelt lahkuvatele noortele.

Pakkuja peab leidma tugiisikud ning korraldama neile koolituse ja regulaarseid kovisioone, leidma teenust vajavad noored koostöös kohalike omavalitsustega ning korraldama teenuse osutamist.
Hange on jaotatud neljaks osaks vastavalt piirkondadele: põhja, lõuna, ida ja lääne piirkond. Pakkumuse võib esitada nii ühe kui mitme osa kohta.

Hankedokumendid on avaldatud riigihangete registris https://riigihanked.riik.ee/register. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 7.04.2016. Nõuded pakkujatele ja pakkumustele ning teenuse osutamise tingimused on sätestatud hankedokumentides.

Hankeleping sõlmitakse 31. maini 2018.

Riigihange on seotud Euroopa Liidu poolt rahastatava projektiga: Euroopa Sotsiaalfond, prioriteetne suund „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“, toetuse andmise tingimused (TAT) „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“.

 

 

Sotsiaalkindlustusamet korraldab hanke perepõhise asendushoolduse pakkujatele tugiteenuste tellimiseks

print

Hange hõlmab individuaalset psühholoogilist nõustamist perele, grupinõustamist ja mentorlust ning nimetatud teenuseid tellitakse üle-eestiliselt, seejuures on hange nimetatud teenuste kaupa jaotatud neljaks osaks (põhja, lõuna, ida ja lääne piirkond). Samuti tellitakse hankega telefoni- ja internetinõustamist üle-eestiliselt.
Teenuste sihtgrupiks on hooldus-, eestkoste- ja lapsendajapered.

Hankelepingute täitmise tähtaeg on 31.12.2017. a ning maksimaalne maksumus kõikide osade peale kokku on 274 250 eurot, mis sisaldab kõiki kulusid ning kõiki õigusaktidest tulenevaid makse ja makseid.

Riigihange on seotud Euroopa Liidu poolt rahastatava projektiga. Euroopa Sotsiaalfond, prioriteetne suund „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja toetuse andmise tingimustega (TAT) „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“.

Hanketeade eelnimetatud riigihanke kohta on avaldatud riigihangete registri veebilehel https://riigihanked.riik.ee/register/ 8. märtsil 2016. a.

Pakkumuste esitamise tähtaeg ning nõuded pakkujatele ja pakkumuse vormistamisele sätestatakse hanketeates ja hankedokumentides.
 

 

Riiklik ohvriabi aitab keerulisse olukorda sattunud inimest

print

22. veebruar on kuriteoohvrite päev ja üle kogu Euroopa korraldatakse seminare, koolitusi, ümarlaudu, ikka selleks, et kannatanud saaksid paremat abi.

Riiklik ohvriabi teenus on olnud Eestis kättesaadav juba üksteist aastat. Abivajajaid pöördub ohvriabisse iga aastaga aina rohkem: 2015. aastal enam kui 6200 korda, mis tähendab 14%-ist kasvu võrreldes eelneva aastaga. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi üksuse juhi Olle Selliovi sõnul ei tähenda suur kasvunumber tingimata seda, et vägivalda meie ümber on rohkem, pigem julgeb aina enam inimesi tulla oma murega abi otsima. „See on andnud ka veendumust väitmaks, et tegelikke abivajajaid on enamgi, kuid erinevatel põhjustel ei leia nad teed abi pakkujateni. On selleks tugev majanduslik ja sotsiaalne sõltuvus vägivallatsejast, ajalooliselt väljakujunenud jäik ettekujutus ühiskondlikest hoiakutest, täiuslikkuse paine, hirm, oskamatus või ka süütunne,“ lisas Olle Selliov.

Ohvrite märkamise ja aitamisega on otseselt ning kaudselt seotud suur ja järjest tugevnev koostöövõrgustik, kuhu kuuluvad Politsei- ja piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi üksus, kohalike omavalitsuste lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad, naiste tugikeskused, varjupaigad, aga ka tervishoiu- ning haridusasutused. Kõik mängivad olulist rolli, et märgata abivajajaid ning neile ka reaalselt abi pakkuda.

„Märka ja reageeri!“ võiks olla üleskutse absoluutselt kõigile, et ei juhtuks nõnda, nagu ajaloost tuntud Kitty Genovese mõrvajuhtumi puhul, kus noore naise pussitamist New Yorgis nägid pealt kümned inimesed, kuid mitte ükski ei teavitanud sellest politseid.
Märgates enda ümber vägivalda või selle all kannatanut on võimalik suunata need inimesed Sotsiaalkindlustusametisse, kus kogenud ohvriabi töötajad inimese ära kuulavad ja toetavad ning kus üheskoos otsitakse võimalusi kannatanu nii emotsionaalseks kui füüsiliseks taastumiseks.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi üksuses töötab 26 ohvriabitöötajat 20 ohvriabikeskuses üle Eesti. Ohvriabikeskused on kõikides maakondades ja asuvad valdavalt politsei majades. Ohvriabisse pöördumiseks piisab, kui inimene tunneb ennast kannatanuna.
Lisainfo: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi-ja-lepituskeskus/

22. veebruar 2015

 

 

 

Sotsiaalkindlustusamet alustas sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamistega

print

Alates jaanuarist toimub sotsiaalse rehabilitatsiooni korraldus uutel alustel ning 16-aastaste ja vanemate inimeste puhul tuleb rehabilitatsiooniplaani koostamise asemel läbida teenusvajaduse hindamine. Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad viisid jaanuarikuu jooksul üle Eesti läbi 138 hindamist, kokku puudutab teenusevajaduse hindamine aasta jooksul kuni 8000 inimest.

„Jaanuaris hindamisel käinud inimestest 88 vajavad sotsiaalset rehabilitatsiooni ja 50 juhul vajatakse enamasti tervishoiuteenuseid või kohalike omavalitsuste poolt pakutavaid teenuseid,“ ütles Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Juta Saarevet. „Selleks, et selgitada välja, kas inimene vajab sotsiaalset rehabilitatsiooni, toimub alates 1. jaanuarist enne teenusele suunamist kõigepealt rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamine, mille peavad läbima tööealised ja vanemad isikud, kellel puudub kehtiv rehabilitatsiooniplaan.“

Uue süsteemi järgi võtab Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja pärast rehabilitatsiooni teenuse taotlemist inimesega ühendust ning lepib kokku aja ja koha kohtumiseks. „Kõigiga, kes olid teenuse järjekorras enne uue seaduse jõustumist ja kes peavad tulema hindamisele, võetakse personaalset ühendust ilma, et inimene ise peaks midagi täiendavalt taotlema,“ selgitas Saarevet.
Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad kasutavad peadirektori Juta Saareveti kinnitusel selleks otstarbeks koostatud ja eelnevalt pilootprojekti raames testitud küsimustikku, et selgitada inimesega koostöös välja, millised on tema terviseolukorrast tulenevad raskused igapäevases toimetulekus. „Hindamisel selgitatakse koos juhtumikorraldajaga välja, kas inimene vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või muid toetavaid teenuseid. Kirjalikult vormistatud otsus saadetakse inimesele pärast vestluse toimumist. Inimene saab alati ka peale otsuse saamist pöörduda uuesti juhtumikorraldaja poole, kui tal tekib küsimusi hindamise tulemuste või järgnevate tegevuste osas.“

Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamine
• Hindamisel vaadatakse inimese toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid kodu-, töö- ja õpikeskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks ning nõustatakse erinevates valdkondades, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut.
• Kui kohtumisel saab kinnitust, et inimene vajab sotsiaalset rehabilitatsiooni, koostatakse koostöös kliendiga tegevuskava, mille alusel hakkab inimene teenust saama. Kui teenuste vajadust ei ole võimalik täpselt hinnata, suunab juhtumikorraldaja inimese rehabilitatsiooniasutusse plaani koostamisele. Kui on olemas inimese vajadustele sobiv rehabilitatsiooniprogramm, saab juhtumikorraldaja inimese suunata sobiva programmi alusel teenust saama.
• Kui hindamise tulemusel selgub, et inimene vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse asemel näiteks tervishoiu-, tööturu- või kohaliku omavalitsuse teenuseid, nõustavad juhtumikorraldajad oma pädevuse piires ka nende teenuste osas.
• Hindamist ei pea läbima inimesed, kellel on varasemast kehtiv rehabilitatsiooniplaan. Samuti ei pea hindamist läbima lapsed.
• Alates 1. jaanuarist 2016 pakutakse Sotsiaalkindlustusameti vahendusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja Eesti Töötukassa korraldab tööalast rehabilitatsiooni. Ravi, sh taastusravi vajaduse korral tuleb pöörduda oma perearsti või eriarsti poole ja seda rahastab Eesti Haigekassa.

Rehabilitatsiooniteenuse ümberkorraldused on osa 1. jaanuarist 2016 käivitunud töövõimereformist, mis loob uue töövõime toetamise süsteemi. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/korduma-kippuvad-kusimused
Rohkem infot sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kohta: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/
 

 

Muudatused sotsiaalkindlustuse vallas alates 1. jaanuarist 2016

print

Vanemahüvitise arvutamisel lähtutakse 2016. aastal järgmistest suurustest:
1. vanemahüvitise määr on 390 eurot. Hüvitise määra suurust vanemahüvitist makstakse vanemale, kellel eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt mittetöötanud õppurid);
2. töötasu alammäär on 430 eurot kuus. Töötasu alammäära suurust vanemahüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem;
3. vanemahüvitise maksimummäär on 2724, 36 eurot (s.o üle-eelmise aasta keskmise kuutulu kolmekordne suurus). Maksimumhüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise aasta keskmine ühe kuu tulu oli märgitud summaga võrdne või sellest suurem.

Lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele on 50 eurot kuus, kolmandale ja igale järgnevale lapsele 100 eurot kuus.
Eestkostetoetuse suurus on 240 eurot kuus iga eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta.

Lapsepuhkuse päevatasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, mille suurus 2016. aastal on 430 eurot. Lapsepuhkuse päevatasu suurus 2016. aastal on 20,24 eurot.

Lapsepuhkust antakse emale või isale tema soovil igal kalendriaastal: 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; 6 tööpäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps. Lisaks 3-le või 6-le päevale lapsepuhkusele on puudega lapse emal või isal õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

Üldise maksuvaba tulu suurus 2016. aastal on 2040 eurot aastas ehk 170 eurot kuus. Pensionide täiendava maksuvaba tulu suurus 2016. aastal on 2700 eurot aastas ehk 225 eurot kuus. Seega koos üldise maksuvaba tuluga on pensionäridel õigus saada tulumaksuvabalt kokku 4740 eurot aastas ehk 395 eurot kuus.

Tulumaksumäär 2016. aastal on 20%. 

Hoolekandeasutuse teatisest

Alates 01.01.2016 makstakse puuetega inimese toetust ka juhul, kui toetuse taotleja viibib hoolekandeasutuses (nt üldhooldekodu, erihoolekandeasutus). Hoolekandeasutuses elaval puudega isikul on õigus saada puuetega inimeste sotsiaaltoetusi ilma, et hoolekandeasutus peaks tõendama isikul kõrvalabi või juhendamise vajadust väljaspool hoolekandeasutust või individuaalse abivahendi vajadust. Vastavalt eeltoodule ei tule enam ekspertiisitaotlusele lisada hoolekandeasutuse teatist.
Muudatus ei puuduta teatise esitamise vajadust isikutel, kes viibivad vanglas või arestimajas ning kel on puude tõttu vaja individuaalset abivahendit. 
 

 
Leht: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
all web industry