Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Artiklid ja loengumaterjalid
Riiklik pensionikindlustus
Eelinfo
Ametist
Tööpakkumised
Pension
Üksi elava pensionäri toetus
Lastega peredele
Perehüvitiste taotlejale
Perehüvitiste saajale
Perehüvitiste ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse saaja vahetamine
Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine tööandjatele seoses laste kasvatamisega
Eesti perehüvitised Euroopa Liidu seaduste kontekstis
Lastekaitse
Puudega inimesele
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Erihoolekandeteenused
Abivahendid
Kahjuhüvitised
Ohvriabi- ja lepitusteenus
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360


E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn 15092

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti
9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel
9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Teade uutele erihoolekandeteenuse osutajatele

print

 

Tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest sõlmib Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenuste osutamiseks halduslepingu füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku või kohaliku omavalitsuse üksusega.

Haldusleping sõlmitakse viieks aastaks teenuse osutajaga, kes omab tegevusluba sotsiaalhoolekande seaduse § 10 punktis 12, 13, 14, 15 või 16 nimetatud teenuse osutamiseks.
Halduslepinguga kohustub teenuse osutaja osutama isikule, kes pöördub teenuse saamiseks tema poole Sotsiaalkindlustusameti väljastatud suunamisotsusega, suunamisotsuses märgitud teenust vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 1125 lõikele 1.
Sotsiaalkindlustusamet kohustub tasuma teenuse osutajale halduslepingus kokkulepitud korras esitatud arvete alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määrades.

Halduslepingu sõlmimiseks esitada digitaalselt allkirjastatud vormikohane taotlus Sotsiaalkindlustusametile e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee hiljemalt 25.septembriks 2015. Taotluse vorm asub Sotsiaalkindlustusameti kodulehel www.sotsiaalkindlustusamet.ee/public/erihoolekanne/.

Täiendav informatsioon: e-post margit.laurson@sotsiaalkindlustusamet.ee, telefon 620 8340.

07.09.2015


 

 

 

Klienditeeninduste ajutised kinniolemise ajad

print

Hea Klient! Sinu paremaks ja professionaalsemaks teenindamiseks vajavad ka Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindajad pidevat koolitust ja enesetäiendamist. Seoses sellega toimub septembrikuus mitmeid koolitusi ning sellel ajal on erinevad klienditeenindused suletud. Anname teada, et :

11.09 on suletud Jõhvi, Narva, Kohtla-Järve ja Rakvere klienditeenindused, INFOTELEFON töötab.

18.09 on suletud Viljandi, Valga, Võru, Põlva, Jõgeva ja Tartu klienditeenindused, INFOTELEFON töötab.

25.09 on suletud Tallinna klienditeenindus ja suletud on INFOTELEFON.

02.10 on suletud Pärnu, Haapsalu, Paide, Rapla, Kuressaare ja Kärdla klienditeenindused, INFOTELEFON töötab.

Hüvitisi ja toetusi on võimalik taotleda ka e-teenusena Sotsiaalkindlustusameti kodulehel e-teenuste kaudu.

Vabandame tekkida võivate ebamugavuste pärast!

Sotsiaalkindlustusamet

 

 

 

 

Seoses kooliaasta algusega võib lükkuda vanemate kui 16-aastaste õppurite peretoetuste ja toitjakaotuspensionide maksmine oktoobrikuusse

print

Vanemate kui 16-aastaste laste õigus peretoetusele on seotud õppimisega. Peretoetust (lapsetoetust) makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni sõltumata tema koolikohustuse täitmisest. Peretoetus makstakse õppeaasta järgi ja õppeaasta lõpp üleminekuklassides on 31. augustil.

Uuel õppeaastal maksmise aluseks olevad õppimist tõendavad andmed laekuvad Sotsiaalkindlustusametile Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) septembrikuu jooksul. EHISe andmed on aluseks kõikidele vanematele kui 16-aastastele lastele peretoetuste maksmisel. Ka üleminekuklasside (11. ja 12. klassi) õppuritele jätkatakse peretoetuste maksmist pärast andmete laekumist Eesti Hariduse Infosüsteemist.

Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni. Kuna peretoetuste maksmine panka toimub 8. kuupäeval, siis septembrikuus kõikide õpinguid jätkavate laste kohta infot selleks kuupäevaks Sotsiaalkindlustusametile laekunud ei ole. Seetõttu on septembrikuu peretoetused võimalik välja maksta oktoobrikuus koos oktoobrikuu toetusega, tähendab lastetoetust saab kahe kuu eest korraga.

Õppimine on seatud tingimuseks ka toitjakaotuspensioni maksmisel 18 kuni 24- aastastele isikutele. Kuni 18-aastastele isikutele makstakse toitjakaotuspensioni õppimise tingimusteta. Toitjakaotuspensioni makstakse õppeaasta järgi alates 01.septembrist.kuni 31.augustini. Õppimist tõendatakse toitjakaotuspensioni maksmise korral samuti EHISe andmetega. Toitjakaotuspensioni maksmine panka toimub 5. kuupäeval. Selleks ajaks kõigi toitjakaotuspensionile õigust omavate isikute õppimise andmeid Sotsiaalkindlustusametile laekunud ei ole, mistõttu võidakse maksta septembrikuu toitjakaotuspension välja oktoobrikuus.

Kui noor katkestab õpingud ja lahkub koolist, siis sellest tuleb kindlasti teavitada Sotsiaalkindlustusametit, et vältida enammakseid, sest enamsaadud peretoetus tuleb riigile tagastada igal juhul.

Raha tagasiküsimisel lähtume alati EHIS-es olevast õpingute lõpetamise kuupäevast, mitte sellest kuupäevast, millal õpilane koolist dokumendid välja võtab. Sama kehtib ka juhul, kui 16-aastane või vanem laps plaanib õpingute jätkamist alates 1. septembrist ja ta on kantud ka kooli õpilaste nimekirja, aga reaalselt õppima ei asu. Kui Sotsiaalkindlustusametit sellest ei teavitata, siis võivad samuti tekkida enammaksed, mida hakatakse lapsevanemalt tagasi nõudma.

Toetuste suurust saab vaadata Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/lastega-peredele/.

Head kooliaasta algust!

24.08.2015

 

 

Riigihange „Raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamine“

print

Sotsiaalkindlustusamet on välja kuulutanud hanke „Raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamine“ Riigihanke dokumendid leiab e-riigihangete keskkonnast https://riigihanked.riik.ee/register/hange/166257 hanke viitenumber 166257 (avaldatud 17.08.2015).

Pakkumuse esitamise tähtaeg: 28.09.2015 kell 10.00.

Hankelepingu esemeks on:
• tugiteenuste osutamine raske ja sügava puudega lastele, mis hõlmab lapsehoiuteenust, tugiisiku teenust ja transpordi teenust.
• teenuseid osutatakse kõigis eesti maakondades: Harjumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa, Läänemaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Saaremaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa.

Otsime igasse maakonda ühte teenusepakkujat, kes oleks suuteline pakkuma kõiki kolme teenust.

Riigihange on seotud Euroopa Liidu poolt rahastatava projektiga. Euroopa Sotsiaalfond 2014-2020.2.01.001.01.15-001 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“.

18.08.2015

 

 

Riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine erijuhtudel

print

Alates 8. juunist 2015 ei saa teostada riigipoolse sotsiaalmaksu maksmist ravikindlustatud isiku ülalpeetava abikaasa eest seoses laste kasvatamisega, kui teisel abikaasal on kehtiv töösuhe ja sellele abikaasale makstakse lapsendamishüvitist, lapsehooldustasu, vanemahüvitist või seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust.

Riigipoolset sotsiaalmaksu tasutakse selle lapsevanema eest, kes saab vanemahüvitist, lapsehooldustasu või seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust (edaspidi: hüvitis).
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel ei anna määrus isikule, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu seoses hüvitise saamisega võimalust loobuda riigipoolsest sotsiaalmaksust teise vanema kasuks olgugi, et sotsiaalmaksu selle isiku eest maksavad nii tööandja kui ka riik.
Sotsiaalmaksu maksmise kaudu tagab riik ravikindlustuse ja pensioniõigused isikule, kes ei saa (täiskohaga) töötada lapse kasvatamise tõttu. Sotsiaalministeeriumi seisukoha järgi peab last tegelikult nii öelda täiskohaga kasvatav vanem olema ka hüvitise saaja. Teisele vanemale kehtib aktiivsusnõue.

Olukord, kus hüvitis on vormistatud nt rahalistel kaalutlustel selle vanema nimele, kelle töölkäimist lapse kasvatamine ei mõjuta, last tegelikult kasvatav vanem aga tööl käia ei saa ning on hüvitisega kaasnevatest garantiidest ilma jäetud, ei ole kooskõlas vanemahüvitise ja riiklike peretoetuste seaduse eesmärgiga.
 

 

 

Riigihange „Teenuseosutaja arenguprogramm“

print

Sotsiaalkindlustusamet on välja kuulutanud hanke „Teenuseosutaja arenguprogramm“. Riigihanke dokumendid leiab e-riigihangete keskkonnast https://riigihanked.riik.ee/register/, hanke viitenumber 162086 (avaldatud 04.06.2015).

Pakkumuse esitamise tähtaeg: 01.07.2015 kell 11.00

Hankelepingu esemeks on:
• Teenuseosutaja arenguprogrammi ning supervisooniteenuse tellimine;
• Teenuseosutaja rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistide igapäevatöös kasutatavate hindamismetoodikate ühtlustamine (Töö);
• Juhendi koostamine, lapse Teenusele võtmisel minimaalsete läbiviidavate protseduuride tarbeks (Juhend).

Hange on seotud Norra finantsmehhanismi 2009-2014 raames rahastatud programmi „Rahvatervis“ eeldefineeritud projektiga „Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäiretega lastele“, lähemalt siit.

04.06.2015

 

 

Pane tähele! Pensioniameti nimel esinevad inimesed ei ole Sotsiaalkindlustusameti töötajad

print

Ajalehe Pealinn artiklis Jõhvis varastas pensioniameti töötajana esinenud tundmatu naine vanurilt raha on juttu juhtumist, kus seni tabamata naine sisenes esmaspäeval Jõhvis elava 87-aastase naise korterisse ning esitles end pensioniameti töötajana. Seejärel näppas ta kannatanult 300 eurot, pangakaardi koos PIN-koodiga ning pangalepingud. Varastatud pangakaardiga võttis kurjategija eaka naise arveldusarvelt välja veel 320 eurot.

Juhime oma klientide tähelepanu sellele, et juba alates aastast 2013 piirkondlike pensioniameteid enam pole. Kõikide pensionide, toetuste ja hüvitiste maksmisega tegeleb Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalkindlustusametil on 17 klienditeenindusebürood üle Eesti ja üldjuhul me koduvisiite ei tee. Koduvisiite võivad teha Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi üksuse töötajad, kes esitavad sisenemisel oma ametitõendi. Seega, kui keegi esineb Sotsiaalkindlustusameti või pensioniameti töötajana, palume kindlasti küsida selle inimese käest töötõendit.

21.05.2015

 

 

 

Viipekeelne videoportaal teeb Eesti kurtidele info kättesaadavamaks

print

Täna tutvustatakse portaali Viipekeelne TV, mis on loodud kurtide kogukonna paremaks kaasamiseks ühiskonda. Portaal on mõeldud kõigile, kes on huvitatud Eesti viipekeelest ja –kultuurist.

Viipekeelne videoportaal on loodud Eesti Kurtide Liidu, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja BitWeb OÜ koostöös. Viipekeelsed videod on siiani olnud erinevatele veebikülgedele laiali hajutatud ja nende leidmine seetõttu tihtipeale väga keeruline. Lisaks viipekeelsetele videotele on uues portaalis plaanis kajastada ka viipekeelseid uudiseid. Portaalis olevaid videoid saab tasuta vaadata (tahvel)arvuti või nutiseadmega. Registreeritud kasutajad saavad tellida teavitusi ja lemmikkanaleid oma postkasti, saata teistele kasutajatele kirju ja soovitada videosid.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna peab oluliseks avardada erivajadustega inimeste ligipääsu informatsioonile: „Ka erivajadustega inimesed peavad saama võimaluse aktiivselt ühiskonnaelus osaleda ja olulistes aruteludes kaasa rääkida. Kurdid pääsevad videoportaali abil senisest paremini infole ligi.“

Täna Rehabilitatsioonikeskuses toimuval tutvustusüritusel räägitakse lisaks videoportaalile ka viipekeeletõlke teenuse kättesaadavuse parandamisest.

20.05.2015

Sotsiaalministeerium

 

 

Töövõimereform käivitub järk-järgult

print

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ning tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev andsid täna töövõimereformi juhtrühmale ülevaate reformi rakendamise seisust. Sotsiaalministeeriumi vahehinnangus jõuti järeldusele, et mõistlik on töövõimereform käivitada järk-järgult. Ettepanek esitatakse lähiajal arutamiseks valitsusele.

„Kõigepealt alustame osalise töövõimega inimestele uute teenuste pakkumisega ja alles seejärel hakkab Töötukassa hindama nende inimeste töövõimet. Selle kaudu tagame, et tegemist ei saa olema valusa sotsiaalse eksperimendiga ning vähenenud töövõimega inimesed saavad tööle pääsemisel reaalset abi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Töövõimereformi käivitudes hinnatakse senise püsiva töövõimetuse asemel inimese säilinud töövõimet ning töövõimetuspensioni asemel hakatakse maksma töövõimetoetust. Töövõimet hindab ja töövõimetoetust, abivahendeid ning võimalusi töökoha kohandamiseks pakub Töötukassa. 

Etapiviisiline käivitumine tähendab, et töövõimetoetuse seaduse jõustumine lükkub poole aasta võrra edasi ning Töötukassa hakkab inimeste töövõimet hindama alates 1. juulist 2016.

„Selleks, et osalise töövõimega inimeste hindamine vastaks tegelikele oludele, tuleb töövõimetoetuse seadust ja sellega seotud seadusi muuta rohkem kui 60% ulatuses ning vastavalt muudatustele valmistada ette rakendusaktid ja IT lahendused. Samuti tuleb uuele süsteemile sujuva ülemineku tagamiseks eelnevalt testida töövõime hindamise metoodikat, seejärel tulemusi analüüsida ja metoodikat hiljem vastavalt vajadustele täiendada,“ selgitas tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev.

Lisaks tuleb garanteerida, et  IT arenduste võimalikud probleemid lahendatakse enne süsteemi käivitumist, mitte selle käigus. Olemasolev Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem ei võimalda täna seaduse täismahus rakendamist, see on tehniliselt ja arhitektuuriliselt vananenud.  Kui selle baasil käivitada töövõimereform täies mahus, on väga suur tõenäosus, et infosüsteemi töös tekivad tõrked või süsteem jookseb kokku ning see seab ohtu kogu riigi pensionite ning laste- jm toetuse maksmise.

1. juulist 2016 hakkab Töötukassa maksma töövõimetoetust uutele süsteemiga liituvatele inimestele, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks. Tänaste töövõimetuspensionäride töövõimet hakatakse uutel alustel Töötukassas hindama 1. jaanuarist 2017.  Samuti ka nende töövõimetuspensionäride töövõimet, kelle töövõimetuspensionäri staatus lõpeb ja kes tulevad Töötukassasse korduvhindamisele.

Sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused jõustuvad varasemalt planeeritud ajal ehk 1. jaanuaril 2016. See tähendab, et uus rehabilitatsiooniteenuse korraldus hõlmab järgmisest aastast nii sotsiaal- kui tööturuvaldkonda. Täna on rehabilitatsiooniteenuse eesmärgiks ainult inimeste sotsiaalse toimetuleku parandamine igapäevaelus, mitte aga tööl püsimise toetamine või tööle saamine. Samuti muutub erivajadustega inimestele abivahendite ostmise ja üürimise korraldus, mis ei ole 2016. aastast enam maakonnapõhine, vaid süsteemi haldajaks saab üleriiklikult Sotsiaalkindlustusamet.

Töövõimereformi eesmärgiks on aidata vähenenud töövõimega inimestel tööd leida või nad tööturule tagasi tuua. Eestis on täna ligikaudu 100 000 töövõimetuspensionäri, kellest umbes pooled töötavad.

6. mai 2015

Sotsiaalministeerium

 
 

Asjaajamised, millest pärast lähedase surma pole pääsu

print

Kuigi pärast lähedase surma ei pruugi ametlik asjaajamine meeldegi tulla, on vaja sellega kindlasti tegeleda, et end hilisematest probleemidest säästa.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul tuleb inimese surmast teavitada kindlasti võimalikke võlausaldajaid, sest juba enne pärimistunnistuse saamist on võimalik alustada läbirääkimisi potentsiaalselt päritavate võlgade täitmiseks.
«See on oluline seetõttu, et lepingujärgsete nõuete arvestamine ei peatu isiku surmaga, näiteks lisanduvad laenulepingu järgsed intressid jne,» selgitas ta.
Kohustuste olemasolul võib potentsiaalne pärija asuda neid täitma enne pärimistunnistuse kätte saamist. Pangaesindaja sõnul tagab lepingu õigeaegne «ülevõtmine», et pärimistunnistuse saamisel ei oota pärijat näiteks üllatavalt suureks muutunud laenumakse või ilma elektrita korter.

Probleemid elatise ja pensioniga
«Samuti on oluline informeerida surmast ka isiku suhtes kohustusi omavaid isikuid, sest kohustus võib olla isiklik ja sellisel juhul võib tekkida vajadus pärast surma saadut tagasi maksma hakata,» rääkis Siilivask. Ta tõi näiteks riigilt surnule makstud pensioni või ka elatise, mis on määratud varasema kohtumäärusega «See on ka isiklik ja pärijatel nende summade saamiseks õigust pole,» märkis Siilivask.
Juhul, kui inimene võis saada pensioni välisriigist, tuleb tema surmast teavitada ka vastavat saatkonda. «Meie riigi kontekstis võib olla oluline võta ühendust Vene Föderatsiooni Suursaatkonnaga,» tõi ta näite. Lähedase lahkumisest tuleb informeerida ka kindlustusseltse ja kohtuväliseid menetlejaid (politsei, mupo). «Aga ka kohtutäiturit, kui tead, et pärijale oli näiteks määratud liiklustrahv või täituril on täitmisel määrus, mis on seotud isikliku kohustusega (nt seesama elatis). Mõlemad ei ole päritavad ja menetlused lõpetatakse,» rääkis ta.

Pärandist loobumine
Kui inimene ei soovi pärida, siis on pärandist loobumiseks vaja informeerida ka notarit. «Loobuma peab sellisel juhul kogu suguvõsa, aga seda võib teha ühise avalduse alusel ja sellisel juhul on kulu alla 100 euro,» rääkis Siilivask.
Notarite Koja tegevdirektor Eve Strangi sõnul loetakse pärand vastuvõetuks juhul, kui pärija kolme kuu jooksul pärast pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest teadasaamist pärandist ei loobu.
Pärandist loobumiseks tuleb pöörduda notari poole. Loobuda saab üksnes kogu pärandiosast, millele pärijal on õigus. Kui pärimisest loobutakse, läheb pärandiosa sellele isikule, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Kui isik on pärandist loobunud, ei saa ta oma otsust enam muuta.
«Esineb eksiarvamusi, et kui ei ole soovi pärida, siis ei pea pärija midagi tegema ning nii vabaneb ta ka pärandaja kohustustest. Selline võimalus oli tõesti kuni 2009. aastani, mil jõustus kehtiv pärimisseadus,» rääkis notar. Praeguse pärimisseaduse järgi on nii, et kui pärija midagi ette ei võta ehk ei esita notarile pärandist loobumise avaldust, siis on ta pärast loobumistähtaja möödumist pärandi vastu võtnud.

Lepingute ümbervormistamine
«Lähedastel tasub kõigepealt üle vaadata lepingud esmavajadusteks vajalike teenuste osutajatega (erinevad kommunaalteenused, elekter, telekommunikatsiooniteenused) ning vajadusel lepingud lõpetada või ümber vormistada,» soovitas Eesti Telekomi pressiesindaja Raigo Neudorf.
Eesti Energia teenindusosakonna juhataja Eve Vuksi sõnul tuleb pärast lähedase surma sõlmida uus leping juhul, kui samas kohas jätkub elektritarbimine. «Selleks palume uuel tarbijal anda meile võrgulepingu ja elektrilepingu sõlmimise soovist teada, sest surma korral ei lõpe lepingud automaatselt, vaid lähevad üle senise lepingupartneri üldõigusjärglasele,» selgitas ta.
Võrguleping vormistatakse ümber näitudega, mis kehtivad lepingu lõppemise hetkel, mistõttu tuleb fikseerida arvestinäit juhul, kui tarbimiskoht ei ole veel kauglugemisele üle viidud. Kauglugemise korral saame näidu ise süsteemi kaudu kätte.
Uute lepingute sõlmimine on tasuta, selleks kontrollitakse üle senise lepingupartneri surma fakt. Kui pärast inimese surma edasist elektritarbimist ei toimu, siis peaksid lähedased Eesti Energiat sellest teavitama, et saaks kokku leppida voolu sulgemise tarbimiskohal. Pärast voolu sulgemist lõpetatakse võrguleping, elektrilepingut eraldi lõpetada ei ole vaja. «Surnud isiku nimel oleva lepingu alusel koostatud arvete tasumise eest vastutab pärija,» ütles Vuks.

Refereeritud Postimees Tarbija24 lehelt

25. aprill 2015
 

 
 
Leht: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
all web industry