Sa oled siin

Perehüvitiste saajale

 

Perehüvitiste väljamaksmine

 

Perehüvitisi maksame vastavalt sinu soovile:

  • sinu arvelduskontole Eestis
  • sinu valitud teise isiku arvelduskontole, kui vormistad avalduse digitaalselt allkirjastatuna või esitad avalduse meie klienditeeninduses või esitad notariaalselt tõestatud avalduse
  • posti teel kojukandena, kui sulle makstakse teisi sotsiaalkindlustushüvitisi meie kaudu
  • sinu kulul perehüvitiste saaja arvelduskontole välisriigis.

Iga kuu 8. kuupäeval maksame peretoetused jooksva kalendrikuu eest ning vanemahüvitise ja kohtumenetlusaegse elatisabi eelmise kalendrikuu eest. Täitemenetlusaegse elatisabi väljamaksed maksame tagantjärele eelmise kalendrikuu eest järgmise kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Kui pangaülekande päev satub riigipühale või muule puhkepäevale, maksame hüvitise puhkepäevale eelneval tööpäeval.

 

 

Muudatused sinu isikuandmetes (nimevahetus)

 

Kui vahetad perekonnanime, siis ei pea sa meid sellest teavitama, pead pöörduma kindlasti isikut tõendava dokumendiga ja nime muutmise dokumendiga panka andmete parandamiseks.

Kui su nimi jääb pangas muutmata, laekuvad toetused meile tagasi ja toetuste maksmine viibib. Kui raha laekub kahel järjestikusel kuul meile tagasi, siis peatame sulle perehüvitiste maksmise.

Selleks, et saaksime sulle hüvitisi edasi maksta, tuleb sul esitada meile taotlus maksmise jätkamiseks. Saad seda teha e-postiga, tavapostiga või pöörduda meie klienditeenindusse pärast seda, kui oled pangas oma nime õigeks muutnud.

Meie kontaktandmed leiad siit.

     

     

     

    Vanemahüvitise tulumaksustamine

     

    Vanemahüvitis maksustatakse tulumaksuga. Kui sa ei tööta ja soovid, et hüvitise maksmisel võtaksime arvesse tulumaksuvaba miinimumi, tee vastavasisuline märge vanemahüvitise taotlusele.

    Kui sul on hüvitise saamise ajal töösuhe ja sa saad tulu, on sul vaja otsustada, kas kasutad maksuvaba miinimumi töötasu või vanemahüvitise maksmisel. Seda saad kasutada vaid ühe väljamaksja juures.

    Tulumaksuvaba miinimum oli 2016. aastal 170 eurot kuus ja 2017. aastal on see 180 eurot kuus.

     

    Vanemahüvitis ja töötamine

     

    Kui sa vanemahüvitise saamise ajal jätkad töötamist ja saad tulu, sõltub tulu suurusest, millises summas sulle vanemahüvitist maksame.

    Kui su tulu jääb alla vanemahüvitise määra, siis su vanemahüvitise summa ei vähene. Kui su tulu ületab vanemahüvitise määra, vähendame väljamakstavat vanemahüvitist.

    Vanemahüvitise määr oli 2016. aastal 390 eurot ja 2017. aastal on see 430 eurot.

    Teata meile, kui sinu jooksva kuu brutotulu ehk tulu enne maksude maha arvestamist on suurem kui vanemahüvitise määr. Arvestus käib tulu väljamaksu, mitte teenimise kuu järgi.

    Kõige parem on seda teha, lastes raamatupidajal täita ja allkirjastada blankett, mille leiad siit.

    Kui sa tead, millist palka hakkad iga kuu saama, teata meile kirjalikult oma brutotöötasu suurus. Kui juhtub, et saad mõnes kuus siiski väiksemat tulu, kui meile teada andsid, siis maksame pärast maksu- ja tolliametist andmete saamist sulle vanemahüvitist juurde.

    Kuidas toimub vanemahüvitise ümberarvutamine? Määratud vanemahüvitise summast lahutame hüvitise määra ületava tuluosa, mis on jagatud kahega.

    Vanemahüvitis - [(tulu - hüvitise määr) : 2] = vähendatud vanemahüvitis

    Igal juhul maksame sulle välja vähemalt poole määratud vanemahüvitise summast. Juhul kui vähendatud vanemahüvitis on väiksem kui selle aasta hüvitise määr, saad vanemahüvitise hüvitise määra suuruses.

    Pea meeles, et sinu arvelduskontole laekub tulumaksu võrra väiksem vanemahüvitise summa.

    Näide 1. Sulle määratud vanemahüvitis on 1500 eurot, jooksval kuul saad tulu on 1000 eurot. Vähendame vanemahüvitist: 1500 - [(1000 - 430) : 2] = 1500 - 285 = 1215. Sellelt summalt arvestame maha tulumaksu 207 eurot, sinu arvelduskontole laekub 1008 eurot.

    Näide 2. Sulle määratud vanemahüvitis on 500 eurot, jooksval kuul saad tulu on 800 eurot. Vähendame vanemahüvitist: 500 - [(800 - 430) : 2] = 500 - 185 = 315, vähendatud vanemahüvitise summa on sel juhul 430 eurot. Sellelt summalt arvestame maha tulumaksu 50 eurot, sinu arvelduskontole laekub 380 eurot.

    Näide 3. Sulle määratud vanemahüvitis on 2000 eurot, jooksval kuul saad tulu on 2800 eurot. Vähendame vanemahüvitist: 2000 - [(2800 - 430) : 2] = 2000 - 1185 = 815, vähendatud vanemahüvitise summa on sel juhul pool määratud vanemahüvitisest ehk 1000 eurot.

    Sellelt summalt arvestame maha tulumaksu 166 eurot, sinu arvelduskontole laekub 834 eurot. Kui tööandja maksab sulle hilinemisega vanemahüvitise ajal välja mitme kuu töötasu ühes kuus korraga, arvestame nagu oleks tulu saadud mitmel kuul.

    Sellisel juhul esita meile tõend, kust on näha, millal oleks pidanud tasu välja makstama.

    Näide. Kui tööandja pidi sulle maksma töötasu 500 eurot oktoobris ja 500 eurot novembris, aga maksis 1500 eurot detsembris, siis arvestame, et oled saanud kolmel kuul järjest 500 eurot kuus.

    On mõned erandid, mille korral me vanemahüvitist ei vähenda:

    • esimesel vanemahüvitise maksmise kuul maksti sulle tulu, mis oli teenitud enne vanemahüvitise algust
    • vanemahüvitise viimasel kuul maksti sulle tulu, mille teenisid pärast vanemahüvitise lõppemist
    • töötukassa maksis sulle hüvitist tööandja maksejõuetuse korral
    • kui tööandja süül ei ole sulle õigeaegselt välja makstud enne vanemahüvitist teenitud tulu.

     

     

    Perehüvitistest kinnipidamised

     

    Kui oleme maksnud sulle perehüvitisi, millele sul õigust ei olnud, siis tuleb need meile tagasi maksta.

    Kui sa said vanemahüvitist suuremas summas, kui sul oli õigus saada, võime rohkem saadud summa tasaarvestada sinule makstavast hüvitisest. Seejuures säilitame sulle vähemalt poole vanemahüvitise määrast, 2017. aastal 215 eurot.

    Kui vanemahüvitis on lõppenud, saame tasaarvestamist jätkata sulle makstavatest peretoetustest.

    Võime enammakstud peretoetused tasaarvestada sulle makstavast vanemahüvitisest või elatisabist. Peretoetustest või elatisabist tasaarvestame 20 protsenti sulle määratud peretoetuste või elatisabi summast.

    Kohtutäituri akti alusel oleme kohustatud tegema kinnipidamisi sinu vanemahüvitisest.

    Kui oleme teinud sulle ettekirjutuse enamsaadud summade tagasimaksmiseks ja kui sa ei täida ettekirjutust tähtajaliselt, on meil õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks kohtutäiturile. Siis tuleb sul tasuda ka täitemenetluse läbiviimise kulud.

     

     

    Perehüvitiste ümberarvutamine

     

    Vabariigi Valitsus kehtestab igaks aastaks uue kuupalga alammäära. Arvutame su vanemahüvitise 1. jaanuaril ümber, kui:

    • sulle määratud vanemahüvitis võrdus eelmise aasta kuupalga alammääraga
    • sulle määratud vanemahüvitis oli suurem kui eelmise aasta kuupalga alammäär, kuid väiksem kui sellel aastal.

    Uus vanemahüvitise summa võrdub jooksva aasta kuupalga alammääraga. Kalendriaasta vahetumisel ei arvuta me ümber vanemahüvitist, kui:

    • vanemahüvitis on võrdne vanemahüvitise määraga
    • said maksimaalses suuruses vanemahüvitist ja uuel aastal on kehtestatud uus maksimaalse vanemahüvitise summa
    • oled vaheaegadega mitu korda sama lapse eest hüvitist taotlenud.

    Sel juhul jääb vanemahüvitis samaks, välja arvatud juhul, kui vanemahüvitise ümberarvutamine on tingitud kuupalga alammäära muutusest.

     

     

    Perehüvitiste saaja teavitamise kohustus

     

    Perehüvitiste saamist mõjutavad erinevad sündmused, mille kohta saame info registritest. Mõne sündmuse kohta aga ei jõua informatsioon registritesse või ei jõua sinna õigel ajal. Sellisel juhul pead ise meid teavitama. Oled kohustatud viivitamata meid teavitama juhul, kui:

    • asud elama teise riiki või su laps asub elama või õppima teise riiki
    • su laps katkestab või lõpetab õpingud teises riigis
    • su pereliige – vanem, eestkostja, hooldaja, vanema abikaasa või muu hüvitist saama õigustatud isik – asub tööle Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Šveitsi Konföderatsiooni
    • saad perehüvitisi välisriigilt
    • asud vanemahüvitise saamise ajal tööle ning teenid tulu, mis ületab hüvitisemäära.
     

    Perehüvitised vanema surma korral

     

    Kui peres sureb vanem, kellele me maksame perehüvitisi, ja sina oled pere teine vanem, siis on vaja sul esitada meile taotlus perehüvitiste määramiseks.

    Kui sureb pere ainuke vanem või mõlemad ja sa võtad vanemateta jäänud lapse enda perre, siis pöördu esmalt elukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse, kes aitab sul vormistada lapse kasvatamisega seoses vajalikud dokumendid.

    Kohalikus omavalituses saad vormistada lapse perekonnas hooldamiseks lepingu või sul aidatakse algatada kohtus lapsele eestkoste seadmise menetlus.

    Perehüvitiste saamiseks esita seejärel meile taotlus. Taotluse saad esitada www.eesti.ee kaudu või meie klienditeeninduses kohapeal.

       

      Perehüvitiste maksmise peatamine ja lõpetamine

       

      Sul on õigus perehüvitistest ja kogumispensioni täiendavatest sissemaksete tegemisest loobuda. Selleks esita meile „Avaldus peretoetustest/vanemahüvitisest/kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete tegemisest loobumiseks“ ja märgi avaldusel, millistest toetustest loobud, kui:

      • kolid Eestist ära,
      • laps ei kasva enam sinu perekonnas,
      • loobud perehüvitistest teise vanema kasuks.

      Avalduse võid esitada elektroonselt, märgistades need read, millistest perehüvitistest loobud. Meie peatame perehüvitiste maksmise järgmistel juhtudel:

      • lapse perest eraldamisel,
      • valla- või linnavalitsus on paigutanud lapse asenduskodusse enne kohtumääruse tegemist,
      • sina viibid kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses ilma lapseta,
      • posti teel kojukandega makstavad hüvitised on välja võtmata vähemalt kaks kuud,
      • sinu perehüvitiste väljamakse on tulnud pangast tagasi vähemalt kaks kuud,
      • sinu või sinu lapse suhtes on algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus,
      • sinu või sinu lapse suhtes on algatatud tagaotsimismenetlus vabaduskaotusliku karistuse kandmisest kõrvale hoidmise tõttu.

      Vanemahüvitise maksmise peatame juhul, kui sinu suhtes on jõustunud kohtuotsus ja kinnipidamine on pööratud täitmisele.

      Lõpetame perehüvitiste maksmise juhul, kui:

      • oled esitanud avalduse perehüvitiste lõpetamiseks,
      • vahetad elukohta ja asud elama teise riiki,
      • sinult on lapse suhtes hooldusõigus ära võetud,
      • su laps on antud eeskostele või perekonnas hooldamisele,
      • su laps on paigutatud asenduskodusse.
       

      Perehüvitiste ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse saaja vahetamine

       

      Vanematel on õigus otsustada kumb vanematest perehüvitisi ja kohustusliku kogumispensioni sissemakseid saab. Kui üks vanematest juba saab perehüvitisi, on võimalik saajat vahetada.

      Taotlemine saaja vahetuse korral

      Kui seni oled saanud perehüvitist ja kohustusliku kogumispensioni täiendavaid sissemakseid sina ja edaspidi soovib hakata saama teine vanem, siis tuleb sul esitada meile loobumisavaldus. Lapse teine vanem esitab taotluse määramiseks.

      Perehüvitise maksmine läheb temale üle järgmisest kuust, kohustusliku kogumispensioni täiendavad sissemaksed avalduse esitamise päevast.

      Mõlemad saate esitada taotluse elektroonselt siin.

      Hüvitisest loobumisavalduse loeme võrdseks nõusoleku andmisega saaja vahetuseks.

      Avalduse võid esitada meie klienditeeninduses. Kui tuled üksinda, võta kaasa teise vanema allkirjastatud kirjalik nõusolek meie avalduse blanketil või vabas vormis tavalisel paberil. Klienditeenindusse tulles võta kaasa ID-kaart või pass.

      Taotluse vormid leiad siit.

      Võid taotluse kodus ära täita ning mõlema vanema poolt digitaalselt allkirjastatuna saata meie meiliaadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee või paberil allkirjastatult postiga aadressile Endla 8, Tallinn, 15092

      Vanemahüvitise arvutamine saaja vahetuse korral

      Vanemahüvitise suuruse arvutamisel uuele saajale võtame aluseks uue saaja tulu samal kalendriaastal, mille võtsime aluseks seni vanemahüvitist saanud vanemal.

      Erandiks on olukord, kus senise saaja vanemahüvitis on arvutatud eelmise lapse vanemahüvitise aluseks olnud tulu järgi ja uus vanemahüvitise taotleja ei ole eelmise lapsega vanemahüvitist saanud. Sellisel juhul võetakse uuel taotlejal aluseks uue lapse vanemahüvitise algusele eelnenud kalendriaasta tulu.

      • Näide. Peres kasvab kaks last. Esimene laps on sündinud 15.12.2014 ja teine laps sündis 19.08.2016. Ema sai vanemahüvitist esimese lapsega ja saab vanemahüvitist uuesti alates 01.11.2016. Tema vanemahüvitise arvutamise aluseks on 2013. aasta tulu, sest see on suurem kui 2015. aasta tulu. Lapse isa soovib hakata vanemahüvitist saama 01.01.2017. Kuna isa eelmise lapsega vanemahüvitist ei ole saanud, võtame isale vanemahüvitise arvutamisel aluseks 2015. aasta tulu.