Sa oled siin

Naiste tugikeskused

 

Naiste tugikeskused

Naiste tugikeskustes pakume turvalist keskkonda, nõustamist ja ajutist majutust naistevastase vägivalla ohvriks langenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele.
Lisaks ajutisele majutusele pakume tugikeskustes naistele ja nende lastele esmast kriisinõustamist ning juhtumipõhist nõustamist. Vajadusel ja võimalusel pakume naistele ka psühholoogilist nõustamist, psühhoteraapiat ning juriidilist nõustamist.
Esmast kriisinõustamist osutame ööpäevaringselt telefoni teel või kohtumisel. Soovi korral võib esmasel kriisinõustamisel jääda anonüümseks.
Infot ja toetust pakume ka naistevastase vägivalla ohvri lähedastele.

Naiste tugikeskuste kontaktandmed.
Naiste tugikeskuse teenusekirjeldus 2017.

 

 

Naiste tugikeskuste kontaktandmed

 Maakond Teenuseosutaja  Klienditelefon  e-posti aadress
Harjumaa MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu ja MTÜ Eluliin 5396 9834, 526 4697 tallinn@naisteabi.eevarjupaik@eluliin.ee
Tartumaa MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus 5594 9496 info@naistetugi.ee
Saaremaa MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus 5309 8919  saaremaanaistetugikeskus@gmail.com
Pärnumaa MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus 5398 1620, 5365 0260 naistevarjupaik@gmail.com
Viljandimaa MTÜ Tähtvere Avatud Naistekeskus   5682 4768, 744 8706  naistekeskus@gmail.com
Lääne-Virumaa OÜ Keerub 5615 5924, 5684 6601 info@keerub.eu
Võrumaa MTÜ Tähtvere Avatud Naistekeskus 5682 4768, 744 8706  naistekeskus@gmail.com
Läänemaa koos Hiiumaaga MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu ja MTÜ Eluliin 526 4697, 551 5491  tallinn@naisteabi.eevarjupaik@eluliin.ee
Ida-Virumaa MTÜ Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik 5333 2627 naistetugikeskus@gmail.com
Raplamaa MTÜ Eluliin 551 5491 varjupaik@eluliin.ee
Järvamaa MTÜ Eluliin   551 5491  varjupaik@eluliin.ee
Jõgevamaa Jõgevamaa Naiste Tugikeskus MTÜ 5860 0170 jogevamaanaistetugikeskus@gmail.com
Põlvamaa MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus 5884 9494 polva@naistetugi.ee
Valgamaa Valgamaa Naiste Tugikeskus MTÜ 5303 2544  valgamaanaistetugikeskus@gmail.com

 

 

Naiste tugikeskuse teenusekirjeldus 2017

 

  1. TEENUSE LÜHIKIRJELDUS

Naiste tugikeskuse teenus (edaspidi Teenus) on ohvriabi seaduse tähenduses liitteenus, mille eesmärk on aidata kaasa naistevastase vägivalla ohvriks langenud naise vägivallast pääsemisele ja iseseisva toimetuleku saavutamisele, pakkudes turvalist keskkonda ja nõustamist ning vajaduse korral turvalist ajutist majutust nii naisele kui temaga kaasa olevatele lastele.

2. TEENUSE OSUTAMISE ALUSED

Teenust osutatakse ohvriabi seaduse (RT I, 04.11.2016, 5) alusel.

Naiste tugikeskuse Teenuseosutaja tagab, et ohvrite abistamiseks kasutatavad meetmed:

  • on ohvrile tasuta;
  • põhinevad naistevastase vägivalla ja perevägivalla soolise aspekti mõistmisel ning keskenduvad ohvri inimõigustele ning turvalisusele;
  • põhinevad integreeritud lähenemisel, mis arvestab ohvrite, vägivallatsejate ja laste omavahelisi suhteid ning nende suhete laiemat sotsiaalset konteksti;
  • seavad eesmärgiks taasohvristamise ärahoidmise;
  • seavad eesmärgiks vägivalla naisohvrite jõustamise ja majandusliku iseseisvuse;
  • võimaldavad vajadusel erinevate tugiteenuste pakkumise ühes ja samas kohas;
  • arvestavad haavatavate isikute, sealhulgas lapsohvrite spetsiifilisi vajadusi ja lapse õiguste kaitset.

Teenuse osutamisel juhindub Teenuseosutaja järgmistest õigusaktidest ja rahvusvahelistest soovitustest:

  • Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamisekonventsioon;
  • EL direktiiv, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (2012/29/EL);
  • Euroopa Nõukogu soovituslikud miinimumstandardid.

3. TEENUSE OSUTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

3.1 Teenuse osutamisel seab Teenuseosutaja esikohale ohvri ja temaga koos vägivalda kogenud laste psühholoogilise/emotsionaalse ja füüsilise turvalisuse.

3.2 Teenuse osutamisel järgib Teenuseosutaja võrdse kohtlemise põhimõtteid ja austab igaühe inimväärikust. See tähendab muuhulgas, et Teenus peab olema kättesaadav kõikidele ohvritele sõltumata nende vanusest, religioonist, rahvusest, etnilisest kuuluvusest, seksuaalsest orientatsioonist, tervislikust seisundist ja sotsiaalsest staatusest.

3.3 Teenuseosutaja teeb koostööd riigi- ja kohaliku omavalitsuses asutuste ning asjaomaste juriidiliste isikutega.

3.4 Teenuseosutaja peab olema kas kohaliku omavalitsuse üksus või juriidiline isik, kellele naistevastase vägivalla ohvrite abistamine on põhikirjaliseks tegevuseks.

3.5 Teenuseosutaja peab olema valmis vajadusel abistama ka teiste piirkondade ohvreid.

4. ÜLDNÕUDED TEENUSEOSUTAJALE

4.1 Teenuseosutaja peab olema seaduse kohaselt registreeritud asukohamaa vastavas registris.

4.2 Teenuseosutajal peab olema delikaatsete isikuandmete töötlemise õigus või määratud isikuandmete kaitse eest vastutav isik.

4.3 Teenuseosutaja peab tagama ohvrile turvalise ajutise majutuse ja esmase kriisinõustamise ööpäev läbi kogu lepinguperioodil.

4.4 Teenuseosutaja tagab, et tugikeskusel on olemas igapäevaeluks vajalikud ruumid ja sisseseade, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 26.jaanuari 1999. a. määrusele nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“, https://www.riigiteataja.ee/akt/846015 ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012. a. määrusele nr 43 „Nõuded majutusettevõttetele“ https://www.riigiteataja.ee/akt/119062015013

4.5 Teenuseosutaja kehtestab sisekorraeeskirja ja teavitab sellest majutatud ohvrit.

5. NÕUDED TEENUST VAHETULT OSUTAVALE TEENUSEOSUTAJA MEESKONNALIIKMELE

5.1 Teenust osutav meeskonnaliige peab omama naistevastase vägivalla ohvrite ja nende lastega läbiviidavaks tööks sobivaid isiksuseomadusi.

5.2 Ühelgi meeskonnaliikmel ei tohi olla karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada tugikeskusesse pöördunud isikute elu, tervise või vara.

5.3 Meeskonnaliikmel ei tohi olla alkoholi ega narkootikumide või psühhotroopsete ainete sõltuvust.

5.4 Teenust vahetult osutaval meeskonnaliikmel peab olema läbitud vähemalt 40-tunnine naistevastase vägivalla teemaline koolitus või naistevastast vägivalda käsitlev õppeaine ülikoolis.

5.5 Esmast kriisinõustamist ja juhtumipõhist nõustamist viivad läbi eelduslikult naissoost tugikeskuse töötajad, kellel on vähemalt keskharidus. Samad nõuded kehtivad klientidega töötavatele vabatahtlikele.

5.6 Juriidilist nõustamist viivad läbi juriidilise kõrgharidusega isikud.

5.7 Psühholoogilist nõustamist viivad läbi psühholoogiaalase kõrgharidusega psühholoogid. Psühholoogid, kes töötavad ohvrite lastega, peavad omama lastega töötamise väljaõpet ja/või töökogemust.

5.8 Psühhoteraapiat viivad läbi vastava väljaõppe spetsialistid, kes on omandanud kõrghariduse meditsiini-, sotsiaal-, või haridusteadustes ja läbinud vastava psühhoteraapia suuna väljaõppe.

5.9 Vabatahtlikuna Teenuse osutamises osalev isik, kes osutab juriidilise nõustamise, psühholoogilise nõustamise või psühhoteraapia Teenust ja kellel ei ole kõrgharidust õigusteaduses või psühholoogias või kes ei ole läbinud psühhoteraapia väljaõpet, võib Teenuseid osutada ainult sellisel juhul, kui teda juhendab vastavat Teenust vahetult osutatava isiku haridusnõuetele vastav isik.

5.10 Teenust osutavad Teenuseosutaja meeskonnaliikmed peavad ohvritega suutma suhelda lähtuvalt konkreetse ohvri keele valdamisest (tuleb arvestada piirkondlikke iseärasusi). Eestikeelsetele klientidele peab olema tagatud nõustamine eesti keeles, venekeelsetele klientidele soovitavalt vene keeles. Suhtlemine ohvritega peab toimuma vabasuhtluspädevuse tasemel (sh. grammatiliselt korrektselt) ning klientide jaoks arusaadavalt. Meeskonnaliikmed peavad valdama lähtuvalt teemast spetsiifilist sõnavara ja nõustamiskeele nüansse kliendi psühholoogiliste probleemide ja emotsionaalse seisundi mõistmiseks.

5.11 Teenuseosutaja meeskonnaliikmed võivad olla kaasatud Lepingu täitmisele sõltumata õiguslike suhete iseloomust Teenuseosutajaga (tööleping, töövõtuleping, käsundusleping, vabatahtlik töö vm).

6. ÜLDNÕUDED TEENUSE OSUTAMISE KESKKONNA TURVALISUSELE

6.1 Tugikeskuse asukoht ei ole avalik.

6.2 Teenuseosutaja osutab Teenust turvalises tiheasustusega paigas, kuhu on tagatud hea ligipääs ühistranspordiga (mitte kaugemal kui 1 km).

6.3 Teenuseosutaja tagab Teenuse osutamisel konfidentsiaalsuse.

6.4 Teenuse osutamisel tagab Teenuseosutaja, et ohvritel on võimalus saada vajalik abi vajadusel naissoost isikutelt.

6.5 Teenuse osutamiseks kasutatavatesse ruumidesse ei tohi kaasa võtta relvi, alkoholi, narkootikume ja muid elule ning tervisele ohtlikke asju ega käituda seal teisi isikuid häirival või ohustaval viisil. Teenuseosutaja sätestab täpsemad turvalisuse nõuded oma sisekorraeeskirjades.

7. NAISTE TUGIKESKUSE LIITTEENUS KOOSNEB JÄRGMISTEST KOMPONENTIDEST: 

7.1 Ohvrile ja tema lastele turvalise ajutise majutuse tagamine (edaspidi majutusteenus)

7.1.1 Majutusteenuse osutamisel pakutakse ohvrile ja temaga kaasas olevatele lastele kohad majutusüksuses, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele ja külaliskorterile kehtestatud nõuetele v.a. nõuded majutusruumide suuruse kohta.

7.1.2 Turvaline ajutine majutusteenus tagatakse ohvrile, kellel ei ole võimalik turvalisuse kaalutlustel oma senisesse elukohta jääda ning kellel puuduvad muud ajutised alternatiivsed majutusvõimalused.

7.1.3 Majutusteenusele saabumine lepitakse eelnevalt kokku kohtumisel või  telefoni teel. Teenuseosutaja korraldab maakonna piires ohvri transpordi turvakodusse juhul, kui ohver on hädaolukorras ja transport ei ole tagatud teiste osapoolte (nt politsei) poolt.

7.1.4 Majutusteenuse saamine korraldatakse koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega isikule, kes erivajadustest tulenevalt vajavad selleks kohandatud eluruume või igapäevaselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Muid tugikeskuse Teenuseid osutatakse sellisel juhul kohas, kus ohver saab majutusteenust või temaga kokku lepitud turvalises kohas.

7.1.5 Majutusüksuses viibiv ohver korraldab oma elu iseseisvalt ja on kohustatud järgima Teenuseosutaja poolt kehtestatud sisekorraeeskirju. Kaasas oleva lapse eest vastutab majutusteenust kasutav lapsevanemast ohver, kui ta on selleks vaimselt ja füüsiliselt suuteline. Kui lapsevanem ei suuda täita oma rolli vastutava lapsevanemana, võtavad majutusteenuse osutajad viivitamatult ühendust kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötajaga, nagu see on kirjeldatud Lastekaitseseaduses.

7.1.6 Majutusteenust ei osutata isikule, kes ei nõustu või ei ole võimeline järgima kehtestatud sisekorra eeskirju või neid rikub ning võib seetõttu olla ohtlik endale ja teistele (näiteks alkoholi või narkosõltuvuse, psühhoosi vm tõsiste vaimse tervise probleemide tõttu). Majutusteenusest vm Teenuste osutamisest keeldumist tuleb põhjendada ohvrile arusaadaval moel. Keeldumine tuleb fikseerida koos põhjendusega ja teatada sellest kohaliku omavalitsuse üksusele, kes vajadusel korraldab isikule turvalise majutuse.

7.1.7 Majutuseks kasutatava hoone välisuks peab olema lukustatav. Majutusüksuse enda välisuks peab olema lukustatav, sellel peab olema kas uksesilm või kaamera, et tagada võimalus näha ukse taga viibivat isikut. Majutusüksuses peab olema tagatud hädaabi kutsumise võimalus kas häirenupu või telefoni näol. 

7.1.8 Ühte majutusruumi võib majutada kuni kaks täiskasvanud ohvrit. 

7.1.9 Koos emaga majutusteenust vajavate laste puhul, kes oma käitumisega ohustavad juba majutusteenusel viibivaid isikuid või mõjuvad neile hirmutavalt, küsitakse nende vastuvõtmiseks eelnevat nõusolekut majutusüksuses elavatelt ohvritelt. Kui nõusolekut ei saada, tagatakse ohvri ja laste majutumine teises tugikeskuses või koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega.

7.1.10 Majutusteenust kasutavatele lastele peavad olema tagatud võimalused mängimiseks ja õppimiseks (sisustatud mängunurk ja õppimisnurk).

7.1.11 Majutusteenusele saabuv ohver varustatakse vajadusel esmavajalike hügieenitarvete, toiduainete jm hädavajalike vahenditega. Üldjuhul eeldatakse majutusel viibivalt ohvrilt iseseisvat toimetulekut.

7.2 Ohvri ja tema laste esmane kriisinõustamine

Sisaldab vastavalt ohvri vajadustele järgmisi tegevusi:

7.2.1 Vägivalla ohvri ja tema laste ärakuulamine ja emotsionaalne toetamine.

7.2.2 Ohvri ja tema laste esmane turvariskide hindamine ja tegevusplaani koostamine esmaste riskide maandamiseks. 

7.2.3 Ohvri informeerimine tema õigustest ja edasistest abivõimalustest. 

7.2.4 Järgnevate tegevuste ja kohtumiste kokkuleppimine tugikeskuse töötajatega.

Infot ja toetust pakutakse ka vägivalla ohvri lähedastele. Esmast kriisinõustamist osutatakse ööpäevaringselt telefoni teel või kohtumisel. Ohver võib soovi korral esmasel kriisinõustamisel jääda anonüümseks. Esmast kriisinõustamist osutavad tugikeskuse töötajad ja vabatahtlikud.

7.3 Ohvri ja tema laste juhtumipõhine nõustamine

Eesmärgiks on aidata ohvril jõuda arusaamisele oma olukorrast ja võimalustest ning aidata teha otsust vägivallaringist väljumise alustamiseks, teadvustada selleks vajalikke samme ning alustada nende järk-järgulist elluviimist.

Juhtumipõhine nõustamine sisaldab vastavalt ohvri vajadustele ning ohvri ja lapse valmisolekule ja osalussoovile järgmisi tegevusi:

7.3.1 Ohvri ja tema laste emotsionaalne toetamine.

7.3.2 Ohvri ja tema laste turvariskide hindamine, vajadusel turvaplaani koostamine. 

7.3.3 Ohvri individuaalsete vajaduste väljaselgitamine, koos temaga probleemide analüüsimine ja lahenduste otsimine. 

7.3.4 Info andmine ohvrile ja tema lastele nende õigustest ja kohustustest.

7.3.5 Täpsema info andmine tugikeskuse poolt pakutavatest Teenustest, samuti väljaspool tugikeskust kättesaadavatest abivõimalustest. Ohvri ja tema laste suunamine neile mõeldud ja neile sobivatele Teenustele, vajadusel ohvri motiveerimine koostööle lastekaitsetöötajaga ja koos lastekaitsetöötajaga sobivate Teenuste leidmine väljaspool tugikeskust.

7.3.6 Ohvri abistamine riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega suhtlemisel ja/või vajadusel kliendi või tema laste huvides ametiasutustega, sh kooli ja koolieelsete lasteasutustega suhtlemine, ümarlaudade algatamine või neil osalemine.

7.3.7 Ohvri abistamine avalduste ja taotluste koostamisel ja esitamisel. 

7.3.8 Ohvri saatmine ja toetamine pingelistel kohtumistel või asjaajamistel. 

7.3.9 Koos ohvriga tegevusplaani koostamine ja ohvri motiveerimine selle elluviimiseks.

Kirjalik juhtumiplaan koostatakse juhul, kui ohver saab pikemaajalisi (üle kahe nädala kestvaid) Teenuseid, selles kirjeldatakse ohvri (ja vajadusel laste) olukorda, seatakse konkreetsed eesmärgid ja kavandatakse tegevused nende saavutamiseks, samuti hinnatakse perioodiliselt eesmärkide täitmist  ja seatakse uusi.

7.3.10 Vajadusel ohvrile erinevate toimetulekuoskuste õpetamine.

7.3.11 Erandkorras võib ohver juhtumipõhisel nõustamisel jääda anonüümseks, kuid Teenuseid osutatakse sel juhul piiratud mahus.

Kohtumiste ja muude tegevuste aeg lepitakse eelnevalt kokku. Nõustamine toimub privaatses keskkonnas, eelistatult eraldi nõustamisruumis. Juhtumipõhist nõustamist osutavad tugikeskuse töötajad ja vabatahtlikud.

7.4 Ohvri psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia

7.4.1 Psühholoogiline nõustamise eesmärkideks on parandada ohvri emotsionaalset heaolu, leevendada pingeid, lahendada kriise ja probleeme, samuti edendada iseseisvust probleemide lahendamisel, toetada ohvri toimetulekut saavutamaks adekvaatset enesehinnangut, suuremat enesekindlust, oskusi ja enesetõhusust valikute ja otsuste tegemisel ning enesele püstitatud eesmärkide saavutamisel, õpetada paremat arusaamist iseendast, oma võimetest ja situatsioonidest ning see sisaldab järgmisi tegevusi:

7.4.1.1 Ohvri psühholoogilise seisundi hindamine.

7.4.1.2 Probleemse olukorra läbitöötamine ning ohvri isikupära, vajadusi ja keskkonda arvestades koos temaga alternatiivsete lahenduste ja valikuvõimaluste leidmine.

7.4.2 Psühhoteraapia on põhjalik, eesmärgipärane ja süstemaatiline ravi või terapeutiline sekkumine, eesmärgiga leevendada või kõrvaldada väljakujunenud psüühilisi sümptomeid, muuta häirunud käitumis- ja mõtteviise, edendada patsiendi/kliendi küpsust, arengut, vaimset tervist ja heaolu, leevendada emotsionaalset ja psüühilist ebamugavustunnet ning see sisaldab järgmisi tegevusi:

7.4.2.1 Ohvri psühhoterapeutiline hindamine (tema probleemide tuvastamine, seisundi hindamine).

7.4.2.2 Psühhoteraapilise töö planeerimine (eesmärkide seadminehäire leevendamiseks, emotsionaalse tasakaalu saavutamiseks või isiksuslikuks arenguks lähtuvalt ohvri vajadustest ja teraapiaplaani koostamine).

7.4.2.3 Psühhoteraapilise töö läbiviimine, kasutades tõenduspõhiseid psühhoteraapia  tehnikaid, lähtudes teraapia eesmärgist ja toetudes hindamistulemustele.

Naistevastase vägivalla ohvri puhul kasutatakse individuaalnõustamist ja rühmanõustamist või individuaal-  või rühmateraapiat. Paarinõustamist  ja pereteraapiat ei rakendata. Teenusele suunab ohvri tugikeskuse juhataja või tema poolt volitatud isik. Nõustamine toimub nõustamisruumis, kus on tagatud täielik privaatsus.

7.5 Ohvri juriidiline nõustamine

Sisaldab üht või mitut järgmistest tegevustest:

7.5.1 Ohvri õigusnõustamine, mis sisaldab vähemalt ohvrile õiguste ja kohustuste selgitamist, juriidiliste probleemide lahenduste kavandamist ja ohvri juhendamist, ohvri abistamist avalduste ja taotluste tegemisel ja ohvrile muu vajaliku esmase õigusabi osutamist.

7.5.2 Ohvri esindamine kohtueelses menetluses kohtu- ja haldusasutustes, uurimisasutustes, kohtutäiturite ning kolmandate isikute ees, sh selleks vajalike dokumentide koostamine ja vajaduse korral  ohvri huvides tõendite kogumine. 

7.5.3 Muude juriidiliste dokumentide koostamine ja muude õigustoimingute tegemine.

Nõustamine peab olema õigeaegne ja asjatundlik, põhinema asjaolude, tõendite, kohtupraktika ja õigusteooria, samuti naistevastase vägivalla spetsiifika ja toimemehhanismide tundmisel ning sellekohase rahvusvahelise ja riigisisese õigusteooria ja -praktika arvestamist igal nõustamisetapil. Nõustamine peab tagama ohvri tegevuse seaduslikkuse ning tema õiguste ja huvide parima kaitstuse.

Teenusele suunab ohvri tugikeskuse juhataja või tema poolt volitatud isik. Nõustamine toimub nõustamisruumis, kus on tagatud privaatsus. Nõustamine võib kokkuleppel ohvriga toimuda ka  sidevahendite kaudu.

7.6 Ohvriga kaasas olevate laste abivajaduse hindamine ja abistamine

7.6.1 Majutusel viibiva lapse abivajadust hindab lastega töötamise kogemusega tugikeskuse töötaja kui lapsega töötav isik lastekaitseseaduse tähenduses. Vajadusel kaasatakse psühholoog, psühhoterapeut või vastava väljaõppega spetsialist väljastpoolt majutusüksuse meeskonda. Abivajaduse esmane hindamine toimub hiljemalt 48 tunni jooksul majutusele saabumisest, põhjalikum hindamine 10 päeva jooksul ja edaspidi täiendavalt vastavalt vajadusele. Abivajaduse hindamise meetodile ja tulemustele võimaldatakse ligipääs lastekaitsetöötajale 10 päeva jooksul majutusele saabumisest.

7.6.2 Tugikeskus loob majutusüksuses vajalikud tingimused, et ohver saaks lapse eest hoolitseda.

7.6.3 Laste eest vastutab tugikeskuses viibimise vältel tugikeskuses olev lapsevanem.

7.6.4 Tugikeskus toetab ohvrit laste eest hoolitsemisel ja annab vajaduse korral nõu. 

7.6.5 Kui vastav abivajadus hindamisel selgub, korraldatakse lapsele vajalik psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia koostöös kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötajaga, tema puudumisel kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajaga, või riigiasutustega. 

7.6.6. Tugikeskus võib pakkuda lastele samuti mitmekesiseid tegevusi, nagu näiteks käelised ja loovtegevused, mängud, abi kooli- ja kodutööde tegemisel, sobivate huvitegevuste leidmisel jm. Tegevusi korraldatakse lähtuvalt  iga lapse individuaalsusest  ning vastavalt ohvri ja lastega kokkulepitud kavale.

8. TEENUSE KÄTTESAADAVUS JA MAHT

8.1 Tugikeskuse Teenus ei eelda suunamist, iga  naistevastase vägivalla ohver võib pöörduda otse naiste tugikeskuse poole abi saamiseks.

8.2 Teenuseid osutatakse olenemata ohvri rahvastikuregistris olevast elukohast.

8.3 Esmase kriisinõustamise ja juhtumipõhise nõustamise maht ei ole piiratud, psühholoogilise nõustamise, psühhoteraapia ja juriidilise nõustamise maht sõltub nii ohvri vajadustest kui tugikeskuse võimalustest.

8.4 Turvalise ajutise majutuse Teenust osutatakse kuni 6 kuud.

9. TAGASISIDE KOGUMINE JA KAEBUSTE LAHENDAMINE 

9.1 Teenuseosutaja kogub abistatud ohvritelt regulaarselt anonüümset tagasisidet Teenuse kvaliteedi rahulolu kohta vastava küsimustiku abil. 

9.2 Teenuseosutaja võtab vastu ja  teeb avalikult kättesaadavaks kaebuste esitamise ja lahendamise korra.

9.3 Järelevalvet naiste tugikeskuse Teenuse kvaliteedi üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.

10. MUU

Naiste tugikeskused võivad täiendavate ressursside olemasolu korral pakkuda  lisaks eelpool loetletud Teenustele mitmesuguseid täiendavaid Teenuseid, nagu näiteks abi transpordi korraldamisel (nt kohtuistungile või arsti toimetamiseks), kolimisel, vägivalda kogenud naiste tugiruppe jne. Samuti võib tugikeskus vastava ettevalmistusega spetsialistide ja täiendavate rahaliste ressursside olemasolul pakkuda lastele psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat.