Sa oled siin

Kuriteoohvritele makstavad riiklikud hüvitised

 

 

Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja  ohvri ülalpeetavatele. Lisaks võimaldab ohvriabi seadus taotleda ohvri matusekulutuste ja ravikulutuste hüvitamist inimestel, kes on neid kulutusi faktiliselt kandnud. 
Hüvitist makstakse juhul, kui kuriteo tagajärjel on ohvril tekkinud raske tervisekahjustus, vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire või kui ohver on saanud kuriteo tagajärjel surma. 
Hüvitisele on õigus: 

  • Eesti kodanikul;
  • inimesel, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel;
  • Euroopa Liidu kodanikul;
  • vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi kodanikul;
  • Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal;
  • Inimkaubanduse ohvril või seksuaalselt väärkoheldud alaealisel, sõltumata sellest, kas tal on Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus.
 

Hüvitise suurus ja selle määramise alused

Ohvriabi seaduse alusel hüvitatakse 80% varalisest kahjust, kuid ühele ohvrile ja tema kõigile ülalpeetavatele kokku mitte rohkem kui 9590 eurot.
Hüvitise suuruse määramisel võetakse aluseks vägivallakuriteoga tekitatud järgmine varaline kahju:

  • töövõimetusest/töövõime langusest tulenev kahju;
  • ohvri ravikulud;
  • ohvri surmast tulenev kahju;
  • prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahju;
  • ohvri matusekulud.

Taotletava hüvitise suuruse näitab oma taotluses hüvitise taotleja meditsiinidokumentide, sissetulekut tõendavate dokumentide ning vägivallakuriteoga tekitatud otseseid kulusid tõendavate dokumentide jms alusel, samuti seoses sama kahjuga muudest allikatest saadud või saadavat hüvitist tõendavate dokumentide alusel, mis lisatakse taotlusele.

Varalisest kahjust lähemalt:
▪ Töövõimetusest tulenev kahju on vägivallakuriteost põhjustatud ajutise või püsiva töövõimetuse/töövõime languse tõttu saamata jäänud osa tulust.
Nimetatud kahju hüvitise suurus leitakse ohvri ühe kalendripäeva keskmise tulu järgi. Ühe kalendripäeva keskmine tulu aga arvutatakse ohvri eelneva kuue kuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.
Kuriteoohvri töövõimetus võib olla ajutine või püsiv ja sellest tulenevalt arvutatakse kahju erinevalt:
a) ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju arvutamisel korrutatakse ohvri ühe kalendripäeva keskmine tulu haiguspäevade arvuga ning saadud summast lahutatakse ohvrile määratud töövõimetushüvitis;
b) püsivast töövõimetusest/töövõime langusest tuleneva kahju arvutamisel korrutatakse ohvri ühe kalendripäeva keskmine tulu arvuga 30 ja saadud summast lahutatakse ohvrile määratud töövõimetuspension/töövõimetoetus.
Seejuures on kahju arvutamisel erisused juhul, kui ohvril oli püsiv töövõimetus/töövõime langus tunnistatud juba enne tema suhtes vägivallakuriteo toimepanemist ning juhul, kui ohver jätkab töötamist pärast vägivallakuritegu.

 Ohvri ravikuludeks loetakse ravimise kulud ning ravimite ja keha funktsioone asendavate abivahendite soetamise kulud; traumajärgsete tüsistuste kergendamise ja tervise seisundile kohase uue eriala õpetamisega seotud hädavajalikud kulutused ning eespool nimetatud asjaoludega seotud hädavajalikud sõidukulud.
Ohvri ravikulude hulka loetakse ka kulutused psühholoogilisele nõustamisele kuni 10 seanssi ning psühhoteraapiale kuni 15 seanssi.
▪ Ohvri surmast tuleneva kahjuna hüvitatakse vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavatele järgmine protsent ohvri tulust:

  • ühele ülalpeetavale 75 %;
  • kahele ülalpeetavale 85 %;
  • kolmele või enamale ülalpeetavale kokku 100%.

Ohvri surmast tulenev kahju arvutatakse tema ühe kalendripäeva keskmise tulu järgi. Ühe kalendripäeva keskmine tulu aga arvutatakse ohvri eelneva kuue kuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.
Ühe kuu keskmise tulu leidmiseks korrutatakse ohvri ühe kalendripäeva keskmine tulu arvuga 30.
Ülalpeetavatele hüvitatava ühe kuu kahju arvutamiseks korrutatakse ohvri ühe kuu keskmine tulu ülalpeetavate arvule vastava protsendiga. Saadud summast lahutatakse ülalpeetavatele määratud toitjakaotuspension.
Ohvri matusteks tehtud kulutused hüvitatakse kulud kandnud isikule summas 448 eurot.
Kuriteoohvritele makstavat hüvitist tulumaksuga ei maksustata.

Hüvitise taotlemine

Hüvitist saab üldjuhul taotleda kolme aasta jooksul pärast kuriteo toimumist. Hilisemalt esitatud taotlus vaadatakse läbi, kui:

1) ülalpeetav sai ohvri surmast teada rohkem kui üks aasta pärast surmapäeva ja taotlus on esitatud kolme aasta jooksul ohvri surmast teada saamise päevast arvates;

2) hüvitise taotleja tervisehäire kestis üle ühe aasta ja taotluse õigeaegne esitamine ei olnud terviseseisundi tõttu võimalik ning taotlus on esitatud kolme aasta jooksul pärast terviseseisundi paranemist;

3) hüvitise taotlemise aluseks on alaealise vastu toimepandud seksuaalkuritegu ja taotlus on esitatud kolme aasta jooksul pärast ohvri täisealiseks saamist, kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne tema täisealiseks saamist.Hüvitist saab taotleda üldjuhul aasta jooksul pärast kuriteo toimumist.

Hilisemalt esitatud taotluse puhul hüvitise määramiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile kinnitus eelnimetatud asjaolude esinemise kohta.
Hüvitise taotlemise eelduseks on kriminaalasja algatamine politsei poolt.
Hüvitise taotlemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse ja esitada:

Hüvitistaotlus   *.rtf  (236.91 KB, RTF)         *.pdf (268.48 KB, PDF)

Põhidokumendid:

  • isikut tõendav dokument vastavalt «Isikut tõendavate dokumentide seaduse» § 2 lõikes 2 sätestatule;
  • volikiri ja/või kohtumäärus eestkoste seadmise kohta, juhul kui hüvitistaotlusele kirjutab alla taotleja esindaja;
  • lapse sünnitunnistus juhul, kui alaealise hüvitistaotlusele kirjutab alla lapse vanem ning andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse;
  • dokument töösuhte peatumise kohta, juhul kui ohvri töösuhe oli peatatud enne vägivallakuritegu;
  • kohtuotsus või uurimisasutuse tõend kuriteoga seotud asjaolude kohta.

Lisadokumendid sõltuvalt varalise kahju iseloomust:

  • Ajutise töövõimetuse korral tõend tööandja makstud töövõimetushüvitise suuruse kohta;
  • ravikulude korral dokumendid, mis tõendavad ohvri ravikulusid ja nende suurust (nt visiiditasu arve, raviprotseduuri arve, ravimiarve);
  • ohvri surma korral ohvri surma tõendav dokument juhul, kui andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse ning dokumendid, mis tõendavad ohvri matusekulude kandmist ja nende suurust.
  • Prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muude keha funktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahju arvestamiseks vajalikud lisadokumendid on vägivallakuriteoga kahjustatud prillide, hambaproteeside, kontaktläätsede ja muude keha funktsioone asendavate abivahendite ning riiete loetelu koos nende parandamis- või soetamismaksumusega   *.rtf (94.8 KB, RTF)     *.odt  (10.56 KB, ODT)    *.pdf  (12.64 KB, PDF) ning dokumendid, mis tõendavad nende kulude kandmist.

Sotsiaalkindlustusameti poolt lisatavad andmed hüvitise määramiseks:

  • Maksu- ja Tolliametist laekunud andmed ohvri sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kohta;
  • ohvri ajutise töövõimetuse korral Haigekassa andmed ajutise töövõimetuse perioodi ja määratud hüvitise suuruse kohta;
  • ohvri püsiva töövõimetuse/töövõime languse korral andmed püsiva töövõimetuse ja töövõime protsendi määramise/töövõime hindamise ja toetuse määramise kohta;
  • ohvri püsiva töövõimetuse korral andmed riikliku töövõimetuspensioni või rahvapensioni määramise ja suuruse kohta/ ohvri töövõime languse korral andmed töövõime toetuse määramise ja suuruse kohta Töötukassast; ;
  • vägivallakuriteo tagajärjel puude määramise korral andmed puuetega inimestele määratud õppetoetuste ja rehabilitatsioonitoetuste määramise ja suuruse kohta;
  • ohvri surma korral andmed riikliku toitjakaotuspensioni või rahvapensioni määramise ja suuruse kohta.


Kui riikliku pensionikindlustuse registrisse ei ole laekunud hüvitise määramiseks vajalikke Maksu- ja Tolliameti või Haigekassa andmeid, teatab Sotsiaalkindlustusamet hüvitise taotlejale kirjalikult, milliseid dokumente on vaja hüvitistaotlusele täiendavalt lisada.

 

Otsuse vaidlustamine

Kui hüvitise taotleja ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti otsusega hüvitise määramise või hüvitise määramisest keeldumise kohta, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis.

 

Hüvitise saaja teavitamiskohustus

Hüvitise saaja on kohustatud Sotsiaalkindlustusametit teavitama asjaolust, mis tingib hüvitise suuruse vähendamise või hüvitise maksmise lõpetamise (nt  kuriteoga tekitatud kahjude hüvitamine muudest allikatest - kurjategijalt, erakindlustusest vms). Enammakstud hüvitis nõutakse hüvitise saajalt tagasi.

Kui hüvitise saaja esitab vägivallakuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks hagi maakohtusse, on ta kohustatud sellest viivitamata Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult teatama.

 

Kuriteoohvritele hüvitise maksmine Euroopa Liidus

Euroopa Liidu kuriteoohvritel on õigus hüvitisele neile tekitatud kahju eest olenemata sellest, kus Euroopa Ühenduse piires kuritegu toime pandi. Euroopa Liidu Nõukogu 29. aprilli 2004.a direktiiviga 2004/80/EÜ (mis käsitleb kuriteoohvritele hüvitise maksmist) on loodud koostöösüsteem, mis annab ohvritele võimaluse pöörduda hüvitise taotlusega oma elukohariigi pädeva asutuse poole ja vabastab nad sellega ülemääraste haldusformaalsuste täitmisest.

Hüvitise maksmisel piiriülestel juhtudel (Euroopa Liidus, Vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsiooniga ühinenud riigis) lähtutakse printsiibist, et hüvitist maksab selle liikmesriigi asutus, kelle territooriumil on kuritegu toime pandud. Hüvitist makstakse vastava riigi siseriikliku õiguse alusel.

Ohvril või tema ülalpeetavatel on hüvitise taotlemiseks õigus:

•    pöörduda vastava liikmesriigi pädeva asutuse poole;
•    pöörduda informatsiooni saamiseks Sotsiaalkindlustusameti poole, kes vajaduse korral abistab ja juhendab hüvitise taotluse vormistamisel. Sotsiaalkindlustusamet edastab taotluse koos lisadokumentidega selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus vägivallakuritegu on toime pandud.

 

Välismaal viibimine seoses õppimise, töö- või teenistusülesannete täitmisega

Juhul, kui ohvri välismaal viibimine oli tingitud õppimisest, töö- või teenistusülesannete täitmisest või muust mõjuvast põhjusest ning ohvril ei ole õigust saada samasugust hüvitist kuriteo toimepanemise asukohamaa seaduse alusel on Eesti kodanikul ja alalisel elanikul ning tema ülalpeetavatel õigus saada hüvitist Sotsiaalkindlustusameti kaudu ohvriabi seaduses sätestatud tingimustel. Ohvri surma korral makstakse hüvitist ülalpeetavale, kes vägivallakuriteo toimepanemise ajal elas alaliselt Eesti Vabariigis.

Hüvitise taotlemisel tuleb täiendavalt esitada:

▪ tõend töö- või teenistuslähetuse või õppimise kohta või muul põhjusel välismaal viibimise kohta;
▪ pädeva asutuse tõend hüvitise saamise õiguse või selle puudumise kohta kuriteo toimepanemise asukohamaal;    
▪ avaldus hüvitise taotlemiseks vajalike põhi- ja lisadokumentide väljastamiseks välismaalt. 

Rohkem infot kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise kohta EL-is on võimalik lugeda http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/html/cv_information_et.htm