Sa oled siin

Kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud tervisekahju hüvitised

 

Kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud tervisekahju hüvitised

Millal mul on õigus esitada kahjuhüvitise nõue?

Meie poole on sul õigus pöörduda kahjuhüvitise nõudega, kui

• töötervishoiuarst on sul tuvastanud kutsehaiguse (st sul on kutsehaiguse diagnoosiga teatis, millel on kirjas kutsehaiguse väljakujunemise periood ja tööandjad, kelle juures töötamine võis põhjustada kutsehaigestumise), kahju on tekkinud tööandja süül ning vähemalt üks tööandja on likvideeritud;
• tööinspektsioon on tööõnnetuse registreerinud (st on koostatud tööõnnetuse raport, milles on kirjas, kus ja mis asjaoludel tööõnnetus juhtus), kahju on tekkinud tööandja süül ning asutus, kus tööõnnetus juhtus, on õigusjärglaseta likvideeritud.

Mis tähendab õigusjärglaseta likvideeritud?

Asutus on likvideeritud õigusjärglaseta, kui ta on äriregistrist kustutatud või on kuulutatud välja pankrot ja asutuse kohustused ei ole edasi läinud teisele asutusele.

Meie võtame üle õigusjärglaseta likvideeritud ettevõtte või ettevõtete kahjuhüvitise osa, kui kahju on tekkinud tööandja süül.

Näide. Sinu kutsehaiguse väljakujunemise periood on töötervishoiuarsti teatise kohaselt aastatel 1978–2016; aastatel 1978–1990 töötasid sa sovhoosis lüpsjana, hiljem aga OÜ-s, mis praegu eksisteerib. Meile tuleb üle põllumajandusreformi käigus likvideeritud sovhoosi osa. Seega saad esitada meile kahjuhüvitise nõude sovhoosis töötatud aja eest.

Mis saab siis, kui mu tööandja eksisteerib?

Kui su tööandja on alles, tuleb sul esitada taotlus tööandjale. Kui tööandja ei ole nõus hüvitist maksma, saad esitada kohtusse nõude hüvitise väljamõistmiseks.

Mis saab siis, kui mul on mitu tööandjat, kellest osa on likvideeritud ja osa eksisteerivad?

Siis maksame likvideeritud asutuste eest hüvitist meie ja eksisteerivad asutused hüvitavad enda osa.
Näide selle kohta, kuidas jaguneb hüvitis mitme asutuse vahel. Töötervishoiuarsti teatise järgi kujunes kutsehaigus välja aastatel 1979–2016. Töötervishoiuarsti arvamuse kohaselt kujunes kutsehaigus välja Orava sovhoosis, Põlva TREV-is ja RMK-s töötamisel. Samuti on kutsehaiguse väljakujunemise perioodi hulka arvestatud FIE-na töötamine.

Tööraamatu väljavõtte järgi töötas isik sel ajal alljärgnevalt:
17.08.1979 – 04.02.1988 Orava sovhoosis (likvideeritud) 3087 päeva, see on 23,05% kogu tervistkahjustavast tööperioodist; 
22.02.1988 – 31.10.1990 Põlva TREV-is (likvideeritud) 979 päeva, see on 7,31% kogu tervistkahjustavast tööpeerioodist;
01.11.1990 – 01.01.1998 FIE-na (eksisteerib) 2615 päeva, see on 19,52% kogu tervistkahjustavast tööperioodist;
02.01.1998 – 24.05.2016 RMK-s (eksisteerib) 6712 päeva, see on 50,12% kogu tervistkahjustavast tööperioodist.

Seega hüvitame likvideeritud ettevõtete Orava sovhoosi ja Põlva TREV-i osa 30,36% ulatuses. RMK-l tuleb hüvitada 50,12%; hüvitise saamiseks tuleb esitada asutusele vastavasisuline taotlus. FIE-na töötamise perioodi eest vastutad ise 19,52% ulatuses.

Mis on kutsehaigus?

Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire, mille peamine põhjustaja on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst.

Selliseks ohuteguriteks võivad olla müra, tolm, kahjulikud gaasid, valgustuse puudus, temperatuur, õhu liikumise kiirus, õhuniiskus, kõrge või madal õhurõhk, bakterid, viirused, seened, füüsilise töö raskus (käsitsitöö), sundasendid ja -liigutused, monotoonne töö, halb töökorraldus jne.

Kõik haigused, mis on tööst põhjustatud, ei ole kutsehaigused. Kutsehaiguseks loetakse pikaajalist (kroonilist) haigust.

Kutsehaiguste loetelu on välja toodud sotsiaalministri määruses. https://www.riigiteataja.ee/akt/897867

Kõige levinumad erialad, kus töötamine võib põhjustada kutsehaigestumise, on raietööline, traktorist, autojuht, aga ka laotööline, õmbleja ja müüja. 
Sagedamini esinevad kutsehaigused on ülekoormushaigus, vibratsioontõbi.

Mis on tööõnnetus?

Tööõnnetus on tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal toimunud õnnetus, mille tagajärjeks on töötaja tervisekahjustus või surm.

Millal mul on õigus kahjuhüvitisele?

Sul on õigus kahjuhüvitisele, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

• su kutsehaigus on diagnoositud või tööõnnetus registreeritud 
• su töövõime on hinnatud (tööealise puhul)
• sa ei saa tervise tõttu töötada enam endisel töökohal ja su sissetulek on vähenenud või sissetulekut ei ole; sul on tekkinud täiendavad kulud seoses töövigastusest/kutsehaigusest tingitud tervisekahjustusega
• ettevõte on süüdi kahju tekkimises (süü on tuvastatud)

Kuidas tuvastatakse asutuse süü?

• Tööandja (kui tööandja on likvideeritud, siis meie) peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui kutsehaigus on välja kujunenud või tööõnnetus on juhtunud tema süül.
• Asutus on süüdi, kui töökohal rikuti näiteks ohutusnõudeid, ei viidud läbi tervisekontrolli, ei võimaldatud kaitsevahendeid, ei olnud võimalik kasutada puhkepause jne.

Kuidas saan kutsehaiguse diagnoosi?

Töövigastuse saad kindlaks teha perearsti või eriarsti juures. Kutsehaiguse kahtluse korral suunab perearst või eriarst sind töötervishoiuarsti juurde.

Töötervishoiuarst, kes diagnoosib kutsehaiguse, töötab Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuses. Keskus asub Tallinnas aadressil Hiiu 44, telefonid 617 2941, 617 2950.

http://www.regionaalhaigla.ee/et/kutsehaiguste-ja-tootervishoiu-keskus-1