Sa oled siin

MARAC juhtumikorralduse mudel

Projekti osapooled Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond, Siseministeerium, Sotsiaalkindlustusamet

Projekt


„Riskis olevate perede, sealhulgas lähisuhtevägivalla all kannatavate perede väljaselgitamine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil“ on ellu kutsutud Siseministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti koostöös. Projektiga arendatakse välja ja katsetatakse Eestile sobivat juhtumikorralduse mudelit. Juhtumikorralduse mudel arendatakse välja Ühendkuningriigis väljatöötatud MARAC mudeli eeskujul. Projekt on toetatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, TAT “Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine ning turvalise elukeskkonna arendamine”.

Projekti tegevuste läbi valmistatakse juhtumikorralduse mudel ette, katsetatakse ning kohandatakse seda ning laiendatakse mudeli kasutust eri piirkondadesse. Projekti tulemusena saavad kuni 15 piirkonna kohaliku tasandi spetsialistid kasutada MARAC mudelit lähisuhtevägivalla all kannatavate perede abistamiseks, mille tulemusel vähenevad korduvohvristumised.

Ellu kutsutud mudel saab olema spetsialistidele töövahendiks ning ühtlasi annab see teadmisi ja oskuseid, kuidas lähisuhtevägivalla ohvrit ära tunda, tema vajadusi ja probleemi tõsidust hinnata, sellest teistele spetsialistidele teada anda ning abistavaid sekkumisi ühiselt kavandada ja pakkuda.

Projekti eesmärgiks on juhtumikorralduse mudeli (MARACi eeskujul) ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja laiendamine.

Projekti sihtrühmaks on riskis olevad pered, sh lähisuhtevägivalla all kannatavad isikud, ning riskis olevate peredega vahetult kokku puutuvad spetsialistid, sh kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, politseiametnikud, ohvriabitöötajad, naiste tugikeskuse töötajad, tervishoiutöötajad ja teised spetsialistid kes omavad puutumust lähisuhtevägivalla all kannatavate perede probleemidega.

Taust
Selleks, et korduvaid lähisuhtevägivalla juhtumeid tulemuslikumalt vähendada, on kavas ellu kutsuda juhtumikorralduse mudel, mis oleks spetsialistidele töövahendiks ning annaks teadmisi ja oskuseid, kuidas lähisuhtevägivalla ohvrit ära tunda, tema vajadusi ja probleemi tõsidust hinnata, sellest teistele spetsialistidele teada anda ning abistavaid sekkumisi ühiselt kavandada ja pakkuda. Eestile sobiv juhtumikorralduse mudel arendatakse välja Ühendkuningriigis väljatöötatud MARAC mudeli (Multi-Agency Risk Assessment Conferences) eeskujul, kuna see hõlmab endas kõiki eespool nimetatud lahendusi.

MARAC võrgustikupõhine juhtumikorralduse mudel on rahvusvaheliselt tunnustatud ja tulemuslik meetod lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamiseks. Seda on alates 2011. aastast rakendatud ka Soomes.

Mudeli eesmärgiks on tuvastada kõrge riskiga ohvrid ning kindlustada nende kaitse mitmete asutuste spetsialistide koostöös ning seeläbi vähendada lähisuhtevägivalda ja selle raskeid tagajärgi. MARAC mudel hõlmab endas ohvrite riskide tuvastamist ja hindamist, sekkumisplaani koostamist ning selle täitmist, juhtumikorralduse võrgustiku kohtumisi, jagatud infot ja vastutust ning tulemuste hindamist.

MARAC mudel toetub võrgustikutöö põhimõttele. See tähendab, et juhtumi hindamine, probleemide tuvastamine ja lahenduste otsimine toimub asjaosaliste spetsialistide koostöös ja jagatud vastutusel. Ohvrile pakutakse tugiisiku teenust, muid teenuseid osutatakse vastavalt ohvri vajadustele ning võrgustikuliikmete pädevusele ja töövaldkonnale.

Võrgustik kohtub üldjuhul kolme kuni nelja nädala tagant, et hinnata sekkumise tulemuslikkust, ohvri ja tema pere olukorda ning vajadusel korrigeeritakse tegevusi. Kui sekkumine on edukalt ellu viidud, see tähendab ohvri kaitse ja turvalisus on tagatud ning eeldatavasti ei ole enam ohtu vägivallaks, lõpetatakse sekkumine. Ohvri olukorda seiratakse seejärel aasta jooksul.

MARAC mudel erineb tänasest praktikast selle poolest, et see annab selge tegevusraamistiku, mis on suunatud probleemi lahendamisele. Iga võrgustiku liige võtab juhtumi lahendamisel kindla rolli ja vastutuse ning selle täitmist ja mõju jälgitakse üheskoos.


Projekti tegevused
Projekti tegevuste läbi valmistatakse ette juhtumikorralduse mudel, katsetatakse ning kohandatakse mudelit, arendatakse seda ning laiendatakse mudeli kasutust eri piirkondadesse. Projekti tulemusena saavad 15 piirkonna kohaliku tasandi spetsialisti kasutada juhtumikorralduse mudelit riskis olevate, sh lähisuhtevägivalla all kannatavate perede abistamiseks, mille tulemusel vähenevad korduvohvristumised ja –õigusrikkumised.

Juhtumikorralduse mudeli ettevalmistamine (1.09.2015 –31.12.2016)
Kaardistatakse tänaste juhtumikorralduse võrgustike olemasolevad praktikad ja kompetentsid lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamisel ning analüüsitakse täiendavaid vajadusi piirkondade lõikes.
Tutvutakse teiste riikide MARAC mudeli rakendamise kogemusega (Ühendkuningriikides ja Soomes) ning saada teadmisi mudeli Eesti oludele kohandamiseks.
Juhtumikorralduse mudeli osana töötatakse välja rakendamise standard ehk määratletakse, millised on mudeli rakendamise eeldused ja juhtumikorralduseks vajalikud teenused.
Töötatakse välja tugiisikute juhtumikorraldusse kaasamise plaan.
Sotsiaalkindlustusameti ja Siseministeeriumi koostöös töötatakse välja juhtumikorralduse mudeli tulemuslikkuse hindamise metoodika. 

Juhtumikorralduse mudeli katsetamine (01.06.2016–31.12.2017)
Koostöös projekti juhtrühmaga valitakse välja kolm katsepiirkonda. Toimub piirkondade juhtumikorralduse võrgustike koolitamine, kaasates politseitöötajad, sotsiaaltöötajad, ohvriabitöötajad, tervishoiutöötajad, naiste tugikeskuse töötajad ja teisi lähisuhtevägivalla ohvritega kokku puutuvaid spetsialiste.
Kolme piirkonna juhtumikorralduse võrgustikud lahendavad mudeli abil riskihindamise tulemusel välja valitud juhtumeid ning hindavad ka tulemusi. Sotsiaalkindlustusamet suunab ja juhendab protsessi, pakkudes spetsialistidele nii sisulist kui ka korralduslikku nõu.
Sotsiaalkindlustusamet koondab spetsialistide tagasiside ning teeb kokkuvõtte pilootperioodi tegevustest, samuti juhtumite lahendustest ning tulemustest. Sellest lähtuvalt kavandatakse edasised projektitegevused ja arendused.

Juhtumikorralduse mudeli arendamine ja laiendamine (01.01.2018–31.12.2020)
Vastavalt mudeli katsetamise tulemustele kohandatakse mudelit, sealhulgas koolitusi ja materjale. Koostöös juhtrühmaga kaalutakse võimalust laiendada juhtumikorralduse mudelit õigusrikkumisi toime pannud laste ja noorte juhtumitele.
Juhtumikorralduse mudeli laiendamiseks korraldatakse koolitusi piirkondade juhtumikorralduse võrgustiku liikmetele.
Sotsiaalkindlustusamet juhendab ja suunab pidevalt juhtumikorralduse mudeli rakendamist ning pakub vajadusel spetsialistidele täienduskoolitusi, supervisiooni ja korraldab kovisiooni.
Mudeli raames pakutakse ka tugiisiku teenust vastavalt esimese etapis väljatöötatud ja piloteerimise tulemusel arendatud teenuse kontseptsioonile. Muud teenused tuleb kohalikul võrgustikul riskis olevatele noortele ja –peredele ise tagada.
Juhtumikorralduse mudeli mõju hindamiseks enne tegevuse lõppemist toimub mõju-uuring, mille eesmärk on selgitada välja juhtumikorralduse mudeli tulemuslikkus, vajalikkus ja rakendamise võimalikkus Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) toetuse järgselt.

Projektijuht:      
Triin Raudsepp
triin.raudsepp@sotsiaalkindlustusamet.ee
tel: 6208 385


Projekti koordinaator:
Keete Janter
keete.janter@sotsiaalkindlustusamet.ee
tel: 6208 397

 

Mis on MARAC?

MARAC (Multi-Agency Risk Assessment Conference) on võrgustikupõhine juhtumikorralduse mudel, mille eesmärgiks on tuvastada kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid ning kindlustada nende kaitse  mitmete asutuste spetsialistide koostöös ning seeläbi vähendada lähisuhtevägivalda ja selle raskeid tagajärgi.

MARAC hõlmab endas ohvrite riskide tuvastamist  ja hindamist, sekkumisplaani koostamist ning selle täitmist, juhtumiskorralduse võrgustiku kohtumisi, jagatud infot ja vastutust ning tulemuste hindamist. MARAC mudelilt rakendatakse täna Ühendkuningriikides ja Soomes ainult täiskasvanute lähisuhtevägivalla juhtumites. 

MARAC mudel annab selge tegevusraamistiku, mis on suunatud probleemi lahendamisele. Iga võrgustiku liige võtab juhtumi lahendamisel kindla rolli ja vastutuse ning selle täitmist ja mõju jälgitakse üheskoos.


MARAC olulised eesmärgid:​
  • Lähisuhtevägivalla ohvri turvalisuse tagamine. Vägivalla kordumise võimaluse vähendamine.
  • Informatsiooni vahetamine asutuste vahel, et koostöös (politsei, kohalikud omavalitsused, naiste tugikeskused, ohvriabi, haridus- ja tervishoiusektori asutused jt) kindlustada ohvrite ja nende laste kaitse, tervis ja heaolu ning juhtida tähelepanu ka vägivalla toimepanijate käitumisele.
  • Vastutuse jagamine erinevate vägivalla ohvritega töötavate spetsialistide vahel.

Mudeli rakendamine aitab vähendada kahjude tekkimise riski, kulusid vägivallale, vähendab spetsialistide jaoks ebavajaliku töö hulka, aitab hinnata sekkumiste tulemuslikkust ja saada tagasisidet lahendustest.

MARAC´i peamiseks eesmärgiks on kaitsta täiskasvanud ohvrit. Laste kaitsmiseks ja vägivalla toimepanija ohjeldamiseks teeb MARAC koostööd ka teiste asutuste ja organisatsioonidega. MARAC´i tegevus juhindub põhimõttest, et ükski amet või isik ei suuda üksinda näha ohvri elust terviklikku pilti, küll aga võib omada teadmisi ja informatsiooni, mis on ohvri turvalisuse tagamiseks üliolulised.


MARAC protsess

MARAC mudel toetub võrgustikutöö põhimõttele. See tähendab, et juhtumi hindamine, probleemide tuvastamine ja lahenduste otsimine toimub asjaosaliste spetsialistide koostöös ja jagatud vastutusel.

Kui keegi spetsialistidest (politsei, sotsiaaltöötaja, ohvriabitöötaja, tervishoiutöötaja, naiste tugikeskuse töötaja vms) märkab oma igapäevatöö käigus eeldatava kõrge riskiga vägivalla ohvrit, viib ta läbi riskihindamise. Kasutusel on 24 küsimusega DASH riskihindamise ankeet.

Vastavalt tuvastatud riskidele ning spetsialisti professionaalsele arvamusele võib iga juhtumikorralduse võrgustiku liige juhtumi võrgustikule asutamiseks tuua. 

Seejärel koguvad kõik juhtumikorralduse võrgustiku liikmed ohvri ja tema probleemi kohta oma valdkonnast  infot ja jagavad seda võrgustikus, millest lähtuvalt koostatakse ühiselt turvalisuse plaan ohvri kaitsmiseks ja abistamiseks.

Ohvrit toetab vabatahtlik tugiisik, kes on vägivallaohvriga sekkumisplaani elluviimise jooksul pidevas kontaktis, nõustab ja suunab teda ning pakub psühholoogist tuge. Muid teenuseid osutatakse vastavalt ohvri vajadustele ning võrgustiku osaliste pädevusele ja töövaldkonnale (näiteks õiguskaitse, psühholoogiline või majanduslik nõustamine, majutus jne). Võrgustiku liikmed võivad teenuseid osutada ise või siis suunata ohvrit vastava teenusepakkuja juurde.

Võrgustik kohtub üldjuhul nelja nädala tagant, et hinnata sekkumise tulemuslikkust, ohvri ja tema pere olukorda ning vajadusel korrigeeritakse tegevusi. Kui sekkumine on edukalt ellu viidud, see tähendab ohvri kaitse ja turvalisus on tagatud ning eeldatavasti ei ole enam ohtu vägivallaks, lõpetatakse sekkumine. Ohvri olukorda seiratakse seejärel aasta jooksul.


MARAC koosolekud
Koosolekutel osalevad erinevate asutuste esindajad (politsei, ohvriabi, KOV sotsiaaltöötaja, varjupaiga töötaja, tervishoiutöötaja, lastekaitse töötaja, kriminaalhooldaja,  haridusasutuse esindaja vm), kes võivad omada olulist taustainfot juhtumi edukaks korraldamiseks.

Ohvrit võib koosolekul esindada tugiisik või osadel juhtudel võib kohal olla ka ohver ise. Koosolekutel on kindel struktuur ning kindlad jagatud rollid.
MARAC koosolekut juhatab võrgustiku liikmete seast valitud koosoleku juhataja kelle ülesanne on arutelude juhtimine järgides etteantud raame ning koosoleku konstruktiivsuse tagamine.

Koosolekul on oluline roll ka MARAC koordinaatoril kelle ülesanne on info koondamine, vahekokkuvõtete tegemine ning vastavalt sellele sekkumisplaani koostamine. MARAC koordinaator jälgib koosolekute vahelisel perioodil sekkumisplaani täitmist ning vahendab võrgustikuliikmete vahel infot.