Sa oled siin

Tööandjatele

Töövõimetuspensioni saava töötaja eest maksab teatud osas sotsiaalmaksu äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja asemel riik. Riik maksab töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt (2015. aastal 355 € ja 2016. aastal 390 €). Tasu osalt, mis ületab kuumäära, maksab sotsiaalmaksu äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja. Kui töövõimetuspensioni saav isik on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu tööandja eest, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu.

Lisaks on tööandjal õigus nõuda teatud seadusega sätestatud juhtudel töötajatele makstava puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamist riigieelarvest vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määrusele nr 92 “Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise kord”.

 

Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine riigieelarvest

 

Tööandjale hüvitatakse töötajale makstud puhkusetasu või keskmine töötasu riigieelarvest järgmistel juhtudel:

  • Alaealise töötaja põhipuhkus vastavalt töölepingu seaduse § 56
  • Töövõimetuspensionäri põhipuhkus vastavalt töölepingu seaduse § 57
  • Isapuhkus vastavalt töölepingu seaduse § 60
  • Lapsepuhkus vastavalt töölepingu seaduse § 63 lõikele 1
  • Puudega lapse vanema lapsepuhkus vastavalt töölepingu seaduse § 63 lõikele 2
  • Lapse toitmise vaheaegade eest säilitatud keskmine töötasu vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §10.

Lähemalt:

 

Taotluse esitamine

​Esita taotlus puhukusetasu ja keskmise töötasu hüvitamiseks kolme kuu jooksul, arvates puhkuse kasutamise kuust. Taotluse esitajaks saab olla tööandja või tööandja poolt volitatud isik. Meil on õigus kontrollida tööandja esitatud andmete õigsust ja taotluse koostamise aluseks olnud dokumente.

Taotlust saad esitada läbi riigiportaali www.eesti.ee, väljaarvatud isapuhkuse taotlus.

Taotluse saad esitada ka elektroonselt ja saata e-posti aadressile andmik@sotsiaalkindlustusamet.ee, kuid sel juhul tuleb taotlus digitaalselt allkirjastada.
Taotluse saad esitada ka posti teel aadressile: Tallinna 14, 79513, Rapla või Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes.

Taotluse saad esitada vormiga Andmik riigieelarvest puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitise taotlemiseks *.xls (51 KB, XLS)   *.pdf (325.5 KB, PDF)
 

 

Töötamine Euroopa Liidu liikmesriigis

 

ELis, Euroopa Majanduspiirkonnas, Šveitsis töötavatele isikutele ja FIE-dele kohaldatava sotsiaalkindlustussüsteemi valiku reeglid

Selleks, et inimene saaks ELis vabalt valida elu- ja töökohariiki, peab talle olema tagatud õigus saada tasuta arstiabi, haigushüvitisi, pensioni, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisi, töötuhüvitisi ning peretoetusi oma lastele. Üksnes riigisisest õigust rakendades ei ole alati võimalik tagada rändtöötajale sotsiaalkaitset. Olenevalt elu- ja töökohariigi ravi- või pensionisüsteemist võib inimene sattuda olukorda, kus ta on sotsiaalselt kindlustatud mõlemas riigis korraga või vastupidi – pole kindlustatud mitte üheski.

Millises riigis on rändtöötaja või FIE sotsiaalselt kindlustatud? Valik tuleb teha inimese elu- ja töökohariigi sotsiaalkindlustussüsteemide vahel.

ELis on vastu võetud reeglid liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimiseks, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta. Vastavalt määruse nr 883/2004 artiklile 3 kuuluvad EL sotsiaalkindlustussüsteemide koordinatsiooni reguleerimisalasse järgnevad sotsiaalkindlustusliigid:

  • haigushüvitised;
  • sünnitus- ja isadushüvitised;
  • töövõimetuspensionid;
  • vanaduspensionid;
  • toitjakaotuspensionid;
  • tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised;
  • matusetoetus;
  • eelpensionihüvitised;
  • perehüvitised.

Isiku suhtes kohaldatava sotsiaalkindlustusõiguse kindlaksmääramise reeglid on sätestatud määruse nr 883/2004 II jaotises.

1) Euroopa majanduspiirkonna riikides liikuvatele töötajatele või ettevõtjatele kohaldatakse samaaegselt ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi, vältimaks mitme liikmesriigi õigussüsteemi kohaldamist ja sellisest olukorrast tulenevaid komplikatsioone.

2) Teine printsiip on töökohariigi sotsiaalkindlustus. EL-i piirides ei ole õigustatud sotsiaalkindlustusõiguste sidumine asjaomase isiku elukohaga. Olenemata tööandja asukohamaast ja töötaja elukohast hõlmab rändtöötajat selle riigi sotsiaalkindlustussüsteem, kus ta töötab. FIE-le kehtib ettevõtjana tegutsemise riigi sotsiaalõigus, seda ka juhul, kui ta elab teises EL-i riigis. Avalikus teenistuses töötavatele isikutele laieneb neid teenistusse võtnud valitsusasutuse riigi õigus. Liikmesriigi lippu kandval laeval töötavat isikut kindlustab laevalipuriik. Reisijate- või kaubaveoteenuseid osutavate lennumeeskonna või salongipersonali töötajat kindlustab liikmesriik kus asub põhibaas ehk kust töötaja tavaliselt alustab ja lõpetab oma tööülesande täitmist.

Täpsemalt üldeeskirjadest lugege lingi alt Üldeeskirjad

Erandid üldeeskirjadest – lähetus ning kahes või mitmes riigis töötamine /FIE-na tegutsemine.

Lähetusena käsitletakse töötaja ajutist välisriiki suunamist kuni 24 kuud kestvaks perioodiks ettevõtte poolt, kellega töötaja on tavaliselt seotud. Lähetuse vältel tuleb töötaja eest tasuda lähetajariigi seadustes ette nähtud sotsiaalkindlustusmakseid ning töötajale jääb jätkuvalt kehtima koduriigi ravi-, pensioni- ja töötuskindlustus. Isiku suhtes, kes tavaliselt tegutseb FIE-na liikmesriigis ja läheb tegelema sama tegevusega teise liikmesriiki, kohaldub jätkuvalt esimese liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteem tingimusel, et sellise tegevuse eeldatav kestus ei ületa 24 kuud.

Mitmes riigis töötamisena käsitletakse olukorda, kus töötaja tavaliselt töötab kahes või mitmes liikmesriigis erinevate või ühe tööandja heaks. See hõlmab isikuid, kes ühes liikmesriigis töötamise ajal töötavad samal ajal veel ühes või mitmes muus liikmesriigis ja korraga on jõus rohkem kui üks tööleping. Samuti hõlmab see isikuid, kellel on ainult üks tööleping ning kes tavaliselt töötavad oma tööandja heaks rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil. Kindlustajariigi määramisel saab otsustavaks see, millises riigis toimub oluline osa töötaja tegevusest. FIE-de, kes tegutsevad tavaliselt korraga või vaheldumisi kahes või enamas liikmesriigis, kindlustajariigi määramisel saab otsustavaks see, kus toimub oluline osa tema tegevusest või asub huvikese.

Täpsemalt erieeskirjadest lugege lingi alt Erieeskirjad

Euroopa Komisjoni juurde loodud sotsiaalkindlustuse halduskomisjon on kehtestanud tõendi A1 (Tõendi omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte käsitlev tõend). Tõendiga A1 (varasem vorm E101) määratakse kindlaks isiku kindlustajariik ja selle tõendi väljastab riik, mille sotsiaalkindlustuse õigusakte kohaldatakse ning sellega tõendab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav isik vastuvõtva riigi ametkonnale, et tema suhtes ei kohaldata ühegi teise tema tööga seotud riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. Teisisõnu, ei ole tal ka kohustust maksta sotsiaalkindlustusmakseid teistes riikides vaid kõik tööandjad täidavad kõiki oma töötajate suhtes kohaldatavate sotsiaalkindlustuse õigusaktidega kehtestatud kohustusi, eelkõige tasuda sotsiaalkindlustusmakseid isiku kindlustajariigis, kus talle on tagatud kõik sotsiaalõigused ning -hüved.

Lisainfo

 

Tööraamatute hoiule andmine Sotsiaalkindlustusametisse

 

Tulenevalt töölepingu seaduse §-st 134 on alates 1. jaanuarist 2011 võimalus anda tööraamatud hoiule Sotsiaalkindlustusametisse. Tööraamatu võib esitada Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusele isik ise või tööandja. See on võimalus, mitte kohustus.

2009. aasta suvel kehtima hakanud töölepingu seaduse kohaselt ei ole enam tööandjal tööraamatu pidamise kohustust. Ent tööraamatus sisalduvad andmed on vajalikud nii enne 1999. aastat omandatud pensioniõigusliku staaži kui ka erijuhtudel hiljem töötatud perioodide kindlakstegemiseks. Tööraamatu andmeid võib vaja minna veel paljude aastate pärast toimuvaks pensionide määramiseks. Seega ei tohi lasta tööraamatul kaduma minna või hävineda.

Tööandja käes olevat tööraamatut hoitakse seal seni kuni kestab tööleping või teenistussuhe. Töö- või teenistussuhte lõppemisel antakse tööraamat töötajale või avalikule teenistujale kätte. Kui töötaja või teenistuja ei ole ühe aasta möödumisel töö- või teenistussuhte lõppemisest siiski seda välja võtnud, võib tööandja tööraamatu hoiule anda.

Sotsiaalkindlustusametile üleantavatele tööraamatutele lisab tööandja nimekirja, milles märgib tööraamatute arvu ning isikute nimed ja isikukoodid, kelle tööraamatud hoiule antakse.

Hoiule ei võeta tööraamatuid, mille alusel on vanaduspension juba määratud.

Sotsiaalkindlustusametil on õigus vajadusel nõuda lisateavet isiku tuvastamiseks ja tagastada tööraamatud, mis ei kuulu hoiustamisele.

Tööraamatu andmed, mis omavad õiguslikku tähendust pensionistaaži arvutamisel, kantakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse vahetult enne pensioni määramist. Pärast vanaduspensioni määramist tagastatakse tööraamat selle omanikule.

Tööraamatuid saab esitada Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikele klienditeenindustele. Sotsiaalkindlustusameti infotelefon on 612 1360, vt ka http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/klienditeenindused