Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Ametist
Tööpakkumised
Pension
Üksi elava pensionäri toetus
Lastega peredele
Perehüvitiste taotlejale
Perehüvitiste saajale
Perehüvitiste ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse saaja vahetamine
Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine tööandjatele seoses laste kasvatamisega
Eesti perehüvitised Euroopa Liidu seaduste kontekstis
Perehüvitiste maksmise reeglid Euroopa Liidus
Prioriteetsuse määramise eeskirjad
Perehüvitiste koordineerimine alates 01.01.2017
Näiteid Eesti-Soome vahel perehüvitiste koordineerimisest
Puudega lapse toetuse koordineerimine alates 01.10.2016
Kuidas tekib enammakse?
Lastekaitse
Puudega inimesele
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Erihoolekandeteenused
Abivahendid
Kahjuhüvitised
Ohvriabi- ja lepitusteenus
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360


E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn 15092

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti
9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel
9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Perehüvitiste koordineerimine alates 01.01.2017

print

Eesti perehüvitiste seaduse (PHS) alusel makstavad toetused kuuluvad koordineerimisele järgnevalt:
• universaalsed toetused, kuhu kuuluvad lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus kuni 30.06.2017 ja alates 01.07.2017 lasterikka pere toetus
• asendussissetulek, mille alla kuulub vanemahüvitis.

Vanemahüvitise saamise õigus tekib ravikindlustuse seaduses sätestatud sünnitus- või lapsendamishüvitisele õigust andva sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgneval päeval (k.a välisriigis välja antud sünnitus- või lapsendamisleht).

Näide. Ema koos 3 kuuse lapsega elab Soomes ja viibib lapsehoolduspuhkusel Soomes. Lapse isa töötab Eestis. Soome on peretoetuste esmane maksja. Lapse emale makstakse lapsetoetust 94,88 eurot kuus ja vanemapäevaraha „vanhempainrahaa“ (Soomes on haigushüvitis).
Lapsetoetust Eesti ei maksa, kuna Soome lapsetoetus on suurem.
Soomes makstav vanemapäevaraha „vanhempainrahaa“ on haigushüvitis, seega tekib Eestis töötaval vanemal õigus vanemahüvitisele peale sünnituslehe lõppemist. Vanemahüvitise taotlemisel on vaja esitada Soomes välja antud sünnitusleht.
Lapse 9-kuuseks saamisel, juhul kui lapse ema ei ole aktiivne isik Soomes, aga viibib jätkuvalt lapsehoolduspuhkusel, muutub perehüvitiste maksmise prioriteetsus riikide vahel.
Teise vanema töötamise alusel on Eesti esmane perehüvitiste maksja järgnevast kuust.
Eesti maksab lapsetoetust 50 eurot kuus ja vanemahüvitist 430 eurot kuus.
Soome maksab lisahüvitist (94,88-50= 44,88 eurot).

Kui Eestis töötav vanem lõpetab töösuhte Eestis, tuleb sellest teavitada Sotsiaalkindlustusametit. Eesti lõpetab perehüvitiste maksmise. Toetuste maksmist jätkab lapse ja teise vanema elukohariik.
 

 
all web industry