Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Ametist
Tööpakkumised
Pension
Üksi elava pensionäri toetus
Lastega peredele
Perehüvitiste taotlejale
Perehüvitiste saajale
Perehüvitiste ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse saaja vahetamine
Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine tööandjatele seoses laste kasvatamisega
Eesti perehüvitised Euroopa Liidu seaduste kontekstis
Lastekaitse
Puudega inimesele
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Erihoolekandeteenused
Abivahendid
Kahjuhüvitised
Ohvriabi- ja lepitusteenus
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360


E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn 15092

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti
9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel
9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Projektid

print
ESF kaksiklogo MDFT

Struktuurivahendid sotsiaalvaldkonnas 2014 - 2020

Euroopa Liidu regionaalpoliitika elluviimiseks jagatakse liikmesriikidele struktuuritoetust, mida pakuvad erinevad fondid. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on struktuurifondid, neile lisandub Ühtekuuluvusfond (ÜF).
Struktuurifondide kasutamise aluseks 2014 - 2020 eelarveperioodil on Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud Partnerluslepe ja Ühtekuuluvusfondide rakenduskava.

Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkondadele eraldati struktuurivahenditest sel eelarveperioodil 500 000 000 eurot. Koos riikliku omafinantseeringuga investeeritakse sotsiaalvaldkonda 2014-2020 perioodil ligi 600 000 000 eurot.
Lisaks ESF programmidele allkirjastasid 8. juunil 2011. a Eesti välisminister Urmas Paet ja Norra välisminister Jonas Gahr Støre Oslos Euroopa Majanduspiirkonna ning Norra finantsmehhanismide rakendamist käsitlevad vastastikuse mõistmise memorandumid. Eesti sai 2014. aastani toetusena Euroopa Majanduspiirkonnalt ja Norralt kokku 44,9 miljonit eurot.

Norra toetuse peamised eesmärgid on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopa Majanduspiirkonnas ning tugevdada kahepoolseid suhteid Norra ja abisaajariikide vahel omavahel kokku lepitud esmatähtsates valdkondades. Lisaks Eestile on abisaajariikide hulgas veel Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Kreeka, Malta, Hispaania ja Portugal. Norra netotoetus Eestile on 23,68 miljonit eurot.

Toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevusteks ehk TAT koostatakse suurte valdkondlike muutuste tegemiseks, uute tegevuste piloteerimiseks ning haldamise lihtsustamiseks, neid tegevusi viivad  üldjuhul ellu rakendusasutused (ministeeriumid koostöös allasutuste või partneritega).

Sotsiaalkindlustusametis käimasolevad projektid

 

Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele 

Projekti eesmärk:
Uue teenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele, mis sisaldab integreeritud sotsiaal- tervishoiu- ja haridusteenuseid, arvestades laste vajadusi ning toetades nende
hariduse omandamist turvalises keskkonnas ja toimetulekut täiskasvanueas.

Projekti periood: 01.04.2013 - 31.01.2017
Projekti toetussumma on: 1045 462 eurot, sh Norra toetus 888 643 eurot
 

Piirkondlike üksuste loomine laste ja perede toetamiseks

Meetme eesmärk on riiklikku laste, noorte ja perede heaolu puudutavat poliitikakujundust võimalikult hästi kohalikule tasandile viia ning kohalikke omavalitsusi asjakohaste tegevuste planeerimisel nõustada ja toetada.
Piirkonnaüksuste projekti lõpuks on loodud kohalikele vajadustele kohaldatud funktsioon, mis tagab piirkondlikes üksustes paiknevate koordinaatorite näol mitterahalise nõustava toe kohalike võrgustike arendamiseks ennetustegevuste planeerimisel ja ellu viimisel nii eestvedamis- kui erialase suutlikkuse tõstmise näol.

Projekti raames luuakse piirkondlikud üksused, luuakse lapse heaolu kajastava kvaliteedimõõdikute süsteemi, ühtlustatakse andmete kogumise põhimõtteid, lisaks ennetavate teenuste kaardistamine ja kvaliteedikriteeriumite määratlemine ning projekti tegevuste mõju hindamine.

Projekti periood on 18.9.2014-31.12.2016. Projekti tegevused on lõppenud.

Mitmedimensiooniline pereteraapia

Mitmedimensioonilise pereteraapia programm on Eestis kasutusel esmakordselt. Programm aitab muuta noorte käitumist ja suunata neid probleemidest eemale. Teraapias tegeletakse korraga nelja dimensiooniga: laps/nooruk, vanem, pere ja pereväline dimensioon. Teraapia on pikaajaline, ühe perega tegeletakse keskmiselt 4-6 kuud, kohtumised toimuvad iganädalaselt. Projekti eesmärk on pakkuda raskete käitumisraskustega lastele/noortele ja nende peredele tõenduspõhist pereteraapiat.

Projekti kestus: 18.9.2014-31.03.2017. Alates 01.04.2017 rahastatakse MDFT teenust riigieelarve vahenditest.

Mitmedimensiooniline pereteraapia on osa eelnevalt kindlaksmääratud projektist „Riskilaste ja –noorte tugisüsteemi väljaarendamine“, mis on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmist „Riskilapsed ja –noored“.
Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ eesmärk on laste ja kuni 26-aastaste noorte heaolu parandamine alaealiste kuritegevuse vähendamine ning laste ja noorte probleemse käitumise põhjustega tegelemine. Pikemaajaliseks eesmärgiks on vähendada kinnistesse asutustesse ehk vanglasse ja erikooli sattuvate laste arvu.

Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine

Tegevuste raames arendatakse ning pakutakse nii perepõhise asendushoolduse pakkujatele kui asenduskoduteenuse osutajatele vajalikke koolitusi ning tugiteenuseid. Lisaks piloteeritakse kutselise erihoolduspere teenust ning pakutakse järelevalve tõhustamiseks ja sisulisemaks arendamiseks järelevalve teostajatele koolitusi ning juhendmaterjale. Oluliseks saab järelhoolduse arendamine, mille raames töötatakse välja toetavad tugiteenused asendushoolduselt elluastuvatele noortele, et tagada asendushoolduselt ellu astuvate noorte iseseisev toimetulek.
„Asendushoolduse kvaliteedi tõstmise“ projekt viiakse ellu koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudiga perioodi 2015-2020. Projekti kogueelarveks on kavandatud kokku 6 milj. eurot.

Kaitstud töö teenus

Teenuse eesmärk on luua erivajadustega inimestele töötamise võimalus arvestades nende vajadusi töökeskkonnas. Projekti eesmärgiks on pakkuda kaitstud töö teenust kõikides Eesti maakondades. Teenus on suunatud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuude, nägemispuude või inimestele, kes on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse, on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, on tunnistatud osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel
Teenusele saab esitada avaldusi alates 01.01.2016 Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajatele.

Projekt kestab kuni 31.12.2020.a, seejärel muutub kaitstud töö teenus riiklikult finantseeritavaks teenuseks.

Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks

Tegevuste üldeesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate suutlikkust pakkuda kvaliteetseid hoolekandeteenuseid, mis aitavad inimestel minna tööturule.

Tegevuste raames töötatakse välja teenuse mõju ja tulemuslikkuse hindamise metoodika asutustele kasutamiseks ning ka tutvustatakse seda. Töötatakse välja ja tutvustatakse teenuse osutajatele kvaliteedisüsteemi rakendamise mõju analüüsi metoodikat ning tehakse perioodiline analüüs. Luuakse üldised ja spetsiifilised sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised Euroopa vabatahtliku kvaliteediraamistiku põhimõtteid arvestades ning rakendatakse teenuseosutajate seas kvaliteedijuhtimissüsteemi. Samuti jätkatakse konsultantide ja audiitorite koolitamist.

Järelevalve kvaliteedi tõstmisega planeeritakse mõjutada ka hoolekandeteenuste kvaliteeti.
On planeeritud läbi viia varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevuseks.

Projekti sihtrühmadeks on sotsiaalvaldkonna spetsialistid ja poliitikakujundajad, kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste ametnikud ning hoolekandeteenuste osutajad.
Sotsiaalkindlustusamet on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Tervise Arengu Instituudi kõrval üks tegevusi elluviiv partner Sotsiaalministeeriumi juhitavas tegevuses meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed““ raames.
Projekt on toetatud ESF vahenditest.
Projekti periood 01.01.2015 - 31.12.2020
 

Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil

Projekti eesmärgiks on juhtumikorralduse mudeli (MARAC) ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja laiendamine.

MARAC (Multi Agency Risk Assessment Conference) on võrgustikupõhine juhtumikorralduse mudel, mille eesmärgiks on tuvastada kõrge riskiga ohvrid ning kindlustada nende kaitse mitmete asutuste spetsialistide koostöös ning seeläbi vähendada lähisuhtevägivalda ja selle raskeid tagajärgi. MARAC hõlmab endas ohvrite riskide tuvastamist ja hindamist, sekkumisplaani koostamist ning selle täitmist, juhtumiskorralduse võrgustiku kohtumisi, jagatud infot ja vastutust ning tulemuste hindamist.

Projekti sihtrühmaks on riskis olevad pered, sh lähisuhtevägivalla all kannatavad isikud, ning riskis olevate peredega vahetult kokku puutuvad spetsialistid, sh kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, politseiametnikud, ohvriabitöötajad, naiste tugikeskuse töötajad, tervishoiutöötajad ja teised spetsialistid kes omavad puutumust lähisuhtevägivalla all kannatavate perede probleemidega.

Projekti tegevuste läbi valmistatakse ette juhtumikorralduse mudel, katsetatakse ning kohandatakse mudelit, arendatakse seda ning laiendatakse mudeli kasutust eri piirkondadesse. Projekti tulemusena saavad 15 piirkonna kohaliku tasandi spetsialisti kasutada juhtumikorralduse mudelit riskis olevate, sh lähisuhtevägivalla all kannatavate perede abistamiseks, mille tulemusel vähenevad korduvohvristumised ja –õigusrikkumised.

Sotsiaalkindlustusamet on antud projekti tegevuste elluviijana partner Siseministeeriumi juhitavas tegevuses, meetme „Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ raames. Projekt on toetatud ESF vahenditest.

Projekti periood on 1.09.2015 – 31.12.2021, projekti toetussumma on 400 473 eurot.

 

Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele

Projekti eesmärgiks on kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate toetamine ja nõustamine keerulisemate kliendijuhtumitega tegelemisel ning toimetulekuraskustes inimestele vajalike nõustamisteenuste pakkumine üle Eesti.
Sihtgrupiks on mitmete probleemide samaaegsest esinemisest tingitud toimetulekuraskustes tööealised inimesed ja nende pereliikmed, kelle toetamiseks ei piisa kohaliku omavalitsuse enda võimalustest/ressurssidest (teenustest ja toetustest).
Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatava projekti raames tehakse kohalike omavalitsustega koostöös juhtumipõhist võrgustikutööd ja osutatakse toimetulekuraskustes inimestele nõustamisteenuseid, sh psühholoogilise ja perenõustamise, võlanõustamise, sotsiaalnõustamise ja tugiisikuteenust. Kliendijuhtumitega tegelemine toimub võrgustikutöö meetodit rakendades. Projekt on jätkuks Sotsiaalkindlustusameti poolt aastatel 2012-2015 läbiviidud projektile „Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu“.

Projekti periood on 01.01.2016-31.12.2018

 

Abivahendite kasutamise võimaldamine

Tegevus toetab tööealiste vähenenud töövõimega isikute võimalust vastata töövõime toetamise reformiga seatavatele aktiivsusnõuetele. Abivahendite teenus on Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutav teenus, kus pakutakse õigustatud isikutele tehniliste abivahendite (edaspidi abivahend) hankimisel riigi poolset toetust.

Abivahendite kasutamine võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi töökoha saamisel, töötamisel ja igapäevaeluga toimetulemisel. Tegevuse käigus kompenseerib riik teenusepakkujale kliendi abivahendi lähtuvalt sotsiaalministri 21.12.2015 määrusest nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“. Teenusepakkuja tagab abivahendi sobitamise, kohandamise ning esmase kasutamise ja hooldamise õpetamise.

Abivahendit on õigustatud saama isikud, kellel on tuvastatud puue või töövõime kaotus alates 40% ja enam või osaline või puuduv töövõime ning kellele on väljastatud vastav arstitõend või koostatud rehabilitatsioonplaan, kus on abivahendi nimetuse või kirjeldusena välja toodud.

Projekt kestab kuni 31.12.2020.a, seejärel muutub abivahendite kasutamise võimaldamise teenus riiklikult finantseeritavaks teenuseks.
 

 

 

 
all web industry