Sotsiaalne rehabilitatsioon

 

Mis on sotsiaalne rehabilitatsioon ja kellele on see mõeldud?

Rehabilitatsiooniteenused jagunesid alates 1. jaanuarist 2016 sotsiaalseks ja tööalaseks rehabilitatsiooniks.

Sotsiaalset rehabilitatsiooni Sotsiaalkindlustusameti kaudu võivad saada alla 16-aastased lapsed, vanaduspensioni ealised isikud ja need tööealised
isikud, kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvele võetud.

Tööalast rehabilitatsiooni Töötukassa kaudu võivad saada tööealised inimesed, kes on tööturul aktiivsed – töötavad, õpivad või on töötuna arvele
võetud.

Üleminekuperioodil ehk aastatel 2016 - 2018 võivad ka tööealised tööalaselt aktiivsed inimesed, kellel on enne 1. jaanuari 2016 koostatud ja kehtiv rehabilitatsiooniplaan, kasutada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid plaani kehtivuse lõpuni, kuid mitte kauem kui 31.detsembrini 2018.

Kehtiva plaani alusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste saamise õigus lõpeb, kui inimesele osutatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja tööalase rehabilitatsiooni teenust ei või saada samaaegselt.

Sotsiaalne rehabilitatsioon on mõeldud kõigile puudega inimestele ja osalise või puuduva töövõimega inimestele, kes vajavad igapäevaelus abi
puudest või erivajadusest tulenevate piirangutega toimetulekuks. Rehabilitatsiooni eesmärgiks on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi,
suurendada tema võimalusi ühiskonnaelus osaleda, toetada õppimist ja arendada eeldusi töövõime teatud tasemel omandamiseks või taastamiseks.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vahendab Sotsiaalkindlustusamet.

Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud tööealistele vähenenud töövõimega inimestele ehk inimestele, kellel on puue või uue korra järgi tuvastatud
osaline töövõime või senise korra järgi on nad tunnistatud töövõimetuks. Tööalase rehabilitatsiooni teenused on mõeldud 16-aastastele kuni
vanaduspensioni ealistele inimestele ning neid teenuseid vahendab Töötukassa. Teenuste kasutamiseks pead olema töövaldkonnas aktiivne -
töötama, tööd otsima või õppima.

Muutus ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sisu ja korraldus. Tööealiste ja vanaduspensioni ealiste puhul lisandus teenuse vajaduse
hindamine, mis on oma olemuselt vestlus Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajaga eesmärgiga välja selgitada, milliseid teenuseid inimene vajab.

Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutakse inimesele välja rehabilitatsiooniprogramm või teenuste vajaduse hindamise käigus koostatakse talle
tegevuskava või keerulisematel juhtudel suunatakse rehabilitatsiooniasutusse isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamiseks.
Programm pannakse kokku sarnaste probleemide ja eesmärkidega inimeste rühma jaoks. Isikliku tegevuskava tegemine on uus võimalus,
mille koostab inimesele alates 2016. aastast Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja. Sel juhul saab inimene rehabilitatsiooniplaani koostamise
vahele jätta ja vajalikke teenuseid kiiremini. Rehabilitatsiooniplaan on konkreetsele inimesele koostatud hindamise kokkuvõte koos tegevuskavaga,
kus on kirjas, milliseid eesmärke inimene soovib läbi teenuste kasutamise saavutada.

Rehabilitatsiooniprogrammi, tegevuskava või plaani tegemise käigus hinnatakse inimese toimetulekut ja seda, missugune on tema kõrvalise abi vajadus.
Samuti tehakse ettepanekuid kodu, töö- ja õpikeskkonna kohandamiseks ja abivahendite kasutamiseks ning nõustatakse puudega inimest tema edasise
sotsiaalse toimetuleku parandamise huvides kõikides vajalikes valdkondades.

Pane tähele!

Ravi, sealhulgas taastusravi ei ole sotsiaalne rehabilitatsioon. Ravi ja taastusravi vajaduse korral tuleb pöörduda oma perearsti või vajaliku eriarsti poole.
Tööalast rehabilitatsiooni pakub Töötukassa.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse korraldus alates 1. jaanuarist 2016 on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses
ja selle alusel kehtestatud rakendusaktides