Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Ametist
Tööpakkumised
Pension
Üksi elava pensionäri toetus
Lastega peredele
Perehüvitiste taotlejale
Perehüvitiste liigid
Sünnitoetus
Lapsendamistoetus
Elluastumistoetus
Lapsetoetus
Lapsehooldustasu
Üksikvanema lapse toetus
Eestkostetava või hooldatava lapse toetus
Seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus
Lasterikka pere toetus
Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus
Vanemahüvitis
Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe
Elatisabi
Kohustusliku kogumispensioni täiendav sissemakse
Riigipoolne sotsiaalmaksu maksmine
Õppelaenude kustutamine
Perehüvitiste taotlemine
Perehüvitiste saajale
Perehüvitiste ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse saaja vahetamine
Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine tööandjatele seoses laste kasvatamisega
Eesti perehüvitised Euroopa Liidu seaduste kontekstis
Lastekaitse
Puudega inimesele
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Erihoolekandeteenused
Abivahendid
Kahjuhüvitised
Ohvriabi- ja lepitusteenus
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360


E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn 15092

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti
9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel
9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Vanemahüvitis

print

Kui lapse sünd on registreeritud, siis on sul võimalik taotleda vanemahüvitist.

Vanemahüvitise eesmärk on toetada töö- ja pereelu ühitamist ning säilitada sulle varasem sissetulek, kuna tulu laste kasvatamise tõttu väheneb.

Üldjuhul on esimesed 70 päeva õigus hüvitisele last kasvataval emal. Hiljem võivad vanemad õigust hüvitisele kasutada kordamööda. Kuid eelisõigus hüvitisele on sellel vanemal, kes viibib tööandja juurest lapsehoolduspuhkusel.

Mitmikute sünni korral maksame hüvitist ühele vanematest ja laste eest vanemad eraldi hüvitist taotleda ei saa. Hüvitise suurus ei sõltu laste arvust.

Kui me juba maksame sulle vanemahüvitist ja järgmine laps sünnib enne, kui hüvitise maksmise aeg on lõppenud, on sul võimalik valida, kumma lapse eest sa hüvitist soovid. Korraga kahte hüvitist ei maksta.

Kui emal on sünnitusleht, maksame vanemahüvitist sünnituslehe lõppemisele järgnevast päevast 435 päeva eest.

Kui emal sünnituslehte ei ole, maksame hüvitist lapse sünnist kuni lapse pooleteiseaastaseks saamiseni.

Kui sul on õigus võtta sünnitusleht, aga sa seda mingil põhjusel ei ole teinud, maksame sulle esimese 70 päeva eest vanemahüvitist kuupalga alammäära ulatuses, mis 2016. aastal oli 430 eurot ja 2017.aastal on 470 eurot.

Vanemahüvitise suuruse arvutamine

Vanemahüvitise suuruse arvutamisel võtame aluseks sinu eelmise aasta tulu, millelt tööandja on arvestanud sotsiaalmaksu. Eelmise aasta tulude hulka arvestame ka töövõimetushüvitise, mida on sulle maksnud haigekassa seoses kergemale tööle üleviimisega.

Aasta kogutulu jagame kuude arvuga. Kuude arvu saamiseks lahutame kalendriaasta 365 päevast haiguslehel, hoolduslehel, sünnitus- või lapsendamislehel oldud päevad ning jagame tulemuse 30-ga. Kui olid üle viidud kergemale tööle, siis neid päevi me maha ei lahuta.

Kui sa töövõimetuslehel ei viibinud, jagame aastatulu 12 kuuga.

Näide. Said tulu 2015. aasta viimasel kuul, tööandja maksis sinu eest sotsiaalmaksu 4625 eurot. Selle alusel arvutatud tulu on      14 015.15 eurot. Töövõimetuslehel sa ei viibinud. Laps sündis 19.09.2016. Vanemahüvitise määramisel jagame sinu aasta tulu      14 015.15 12-ga ja saadud summa 1167.93 eurot ongi sinu hüvitis.

Kui eelmisel aastal said tulu, mille alusel arvutatud kuu keskmise tulu suurus on väiksem kui kuupalga alammäär, siis määrame vanemahüvitise kuupalga alammääras.

Kuupalga alammäär oli 2016. aastal 430 eurot ja 2017. aastal on 470 eurot.

Vanemahüvitise maksimaalne suurus on kolmekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk. Seda maksame juhul, kui sinu ühe kuu keskmine tulu on sellega võrdne või suurem.

2016. aastal oli maksimaalne vanemahüvitis 2724.36 eurot ja 2017. aastal on see 2907.15 eurot.

Kui sa ei saanud eelmisel aastal tulu, on sinu hüvitise suurus kehtiv vanemahüvitise määr.

Vanemahüvitise määr on 2017. aastal 430 eurot.

Vanemahüvitise suuruse arvutamine, kui töötasid eelmisel aastal väljaspool Eestit

Kui töötasid eelmisel aastal mõnes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis, arvestame seal töötamise aega võrdselt Eestis töötamisega, aga teises riigis teenitud tulu arvesse ei võta. Vanemahüvitise arvutame ainult Eestis saadud tulu alusel, kuid arvestusega nagu oleksid teeninud sama suurt tulu ka nendel kuudel, millal töötasid välisriigis. Kui sa eelmise aasta jooksul Eestis tulu saanud ei ole, määrame hüvitise kuupalga alammääras.

Näide 1. Oled töötanud mujal mitu aastat ja laps sünnib 2017. aastal. Kuna sul puudub Eestis saadud tulu, siis määrame vanemahüvitise 2017. aastal kehtiva vanemahüvitise määras 430 eurot.

Näide 2. Töötasid 2015. aastal jaanuarist kuni 12. juunini Saksamaal ja alates 26. juunist kuni aasta lõpuni Eestis. Laps sündis 16.08.2016. Vanemahüvitise arvutamisel võtame aluseks sinu Eestis teenitud tulu. Sinu eest maksis tööandja Eestis perioodil 26.06–31.12.2015 sotsiaalmaksu 4166.81 eurot, mille alusel arvutatud tulu on 12 626.70 eurot ja ühe kuu tulu 1052.22 eurot.

Eelmisel kalendriaastal töötasid Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis, Eestis ei töötanud. Jooksval aastal asusid tööle Eestis, jäid rasedus- ja sünnituspuhkusele ning hakkad saama vanemahüvitist. Võtame vanemahüvitise arvutamisel erandkorras aluseks jooksval aastal Eestis saadud tulu ja arvestame, nagu oleksid saanud seda tulu eelmisel aastal välisriigis.

Näide. Oled töötanud 2015. aastal ainult Soomes. Eestisse asusid tööle 01.02.2016, jäid rasedus- ja sünnituspuhkusele 05.05.2016. Laps sündis 12.07.2016. Õigus vanemahüvitisele tekkis 22.09.2016. Perioodil 01.02.2016–04.05.2016 said Eestis tulu keskmiselt 600 eurot kuus. Kuna 2015. aastal puudus sul Eestis tulu, võtame aluseks 2016. aasta tulu nii nagu see oleks teenitud 2015. aastal Soomes töötamise perioodil. Sulle määratud vanemahüvitis on 600 eurot.

Vanemahüvitise arvutamine kui perre sünnib järgmine laps

Kui kahe lapse vanusevahe on alla kahe ja poole aasta ning sa ei saanud eelmisel aastal tulu või see oli väiksem kui eelmise lapse vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulu, siis arvutame uue lapse vanemahüvitise eelmise lapse tulu alusel. Kui sa oled saanud eelmise hüvitise määramisel aluseks olnud tulust suuremat tulu, arvutame uue lapse hüvitise suurema tulu alusel.

Näide 1. Laps on sündinud 17.03.2014. Sinu tulu 2013. aastal oli 14 178.79 eurot, töövõimetuslehel oldud päevi oli 74 ja kuude arv seega (365 – 74) : 30 = 9,7. Vanemahüvitise suuruseks arvutati 14 178,79 : 9,7 = 1461.73 eurot. Järgmine laps sündis 26.04.2016. Sa ei saanud 2015. aastal tulu ja laste vanusevahe on alla kahe ja poole aasta. Seega arvutatakse vanemahüvitis eelmise lapse tulu põhjal ja see on 1461.73 eurot.

Näide 2. Esimene laps sündis 29.11.2013. Vanemahüvitis määrati 2012. aastal saadud tulu järgi summas 1461.73 eurot. 2015. aastal said tulu 17 227.27 eurot, töövõimetuslehel viibisid 81 päeva. Järgmine laps sündis 12.03.2016 ehk laste vanusevahe on alla kahe ja poole aasta. Vanemahüvitise arvutamisel võetakse aluseks 2015. aasta tulu 17 227.27 eurot, mille põhjal arvutatakse hüvitise summaks 1819.14 eurot.
 

 
all web industry