Eestisse saabuvate Ukraina sõjapõgenike elamisloataotlusi võtab vastu politsei- ja piirivalveamet (PPA) ning sotsiaalkindlustusamet (SKA) pakub lühiajalist majutust. Kui Ukraina sõjapõgenik soovib jääda Eestisse ning taotleda selleks ajutise kaitse alusel elamisluba, peab ta selleks pöörduma PPAsse. Kui selgub, et tal puudub koht, kus viibida ning rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, saab politsei- ja piirivalveamet suunata selle inimese sotsiaalkindlustusameti lühiajalistesse majutuskohtadesse PPA menetlustoimingute lõpuni ja/või elukoha leidmiseni Eestis.
- SKA on säilitanud võimaluse suunata põgenikud sotsiaalkindlustusameti lühiajalistesse majutuskohtadesse ka kohalikele omavalitsustele (KOV) juhul kui põgeniku esimeseks kontaktiks osutub KOV.
Sotsiaalkindlustusamet pakub Ukraina sõjapõgenikele lühiajalist majutust väljaspool tavapärast majutuskeskuse teenust ehk ameti üle-eestiliste lepinguliste partnerite abil. Lühiajalise majutusel viibimise ajal on põgenikud kohustatud lähtuma majutuskorrast ning tegema koostööd SKA ja teiste riigiasutustega. Lühiajalisel majutusel viibimise ajal teevad SKA töötajad põgenikega igapäevast tööd, et toetada nende iseseisvat hakkamasaamist (sh tugi elukoha, töökoha otsimisel, tervishoiuteenustele jõudmine, haridus, toetused jms). Kohtumiste sagedus ja tegevuste maht sõltub perekonna iseseisvumise võimest (abi töökoha otsimisel, arstiabi saamisel jms).
Ukraina sõjapõgenikul, kellel on kõik eeldused iseseisva elu elamiseks täidetud, tuleb esimesel võimalusel leida püsiv elukoht, et vabastada majutuskohti neile, kes seda enim vajavad.
Kui sotsiaalkindlustusamet pakub lühiajalisel majutusel viibivale põgenikule võimalust liikuda edasi püsivasse elukohta ja inimene sellest loobub, kaasneb talle kohustus leida endale kahe kuu jooksul iseseisvalt püsiv elukoht, misjärel peab ta lühiajaliselt majutuselt lahkuma. Elukohaga seonduva üürilepingu sõlmimiseks hüvitab sotsiaalkindlustusamet KOVide kaudu tagatavat ühekordset toetust.
Viimati uuendatud 29.08.2023