Kui põgenik saabub Eestisse ja vajab abi või nõu, suundub ta piirilt lähimasse sotsiaalkindlustusameti infopunkti (Tallinnas, Tartus, Pärnus või Jõhvis). Infopunktis selgitatakse välja põgeniku abivajadus ning talle tutvustatakse Eestis viibimise võimalusi. Infopunktis selgitatakse välja, kas inimene soovib Eestis taotleda ajutist kaitset ja vajab riigi lühiajalist majutust. Kui ta seda vajab, suunatakse ta lähimasse PPA klienditeenindusse ning seejärel riigi pakutud lühiajalisele majutusele.
Sotsiaalkindlustusamet saab põgenikele pakkuda vaid neid majutuskohti, mille kasutamiseks on läbi viidud hange ning sõlmitud lepingud. Selliseid majutusasutusi on üle Eesti. Lühiajalist majutust soovijale tutvustatakse lühiajalise majutuse korda ning selgitatakse, et põgenikul tuleb endal otsida aktiivselt võimalusi iseseisvaks toimetulekuks. Ka selgitatakse sõjapõgenikele juba infopunktis, et lühiajalisel majutusel viibides võib neid vajaduse korral ka ümber kolida teise lühiajalise majutuse kohta. Majutuskohtades töötavad sotsiaalkindlustusameti kontaktisikud, kes nõustavad sõjapõgenikke ja aitavad neil jõuda iseseisva hakkamasaamiseni Eestis. Kohtumiste sagedus ja tegevuste maht sõltub perekonna iseseisvumise võimest (abi töökoha otsimisel, arstiabi saamisel jms). Kontaktisikud külastavad majutusasutusi regulaarselt, vähemalt kaks korda nädalas.
Töökoha leidnud inimestel tuleb esimesel võimalusel leida püsiv elukoht ja liikuda lühiajaliselt majutuselt välja, et oleks vabu majutuskohti neile, kes neid enam vajavad.
Kui sotsiaalkindlustusamet pakub lühiajalisel majutusel viibivale põgenikule võimalust liikuda edasi püsivasse elukohta ja inimene sellest loobub, siis talle selgitatakse, et loobumisega kaasneb kohustus leida endale kahe kuu jooksul iseseisvalt püsiv elukoht, misjärel peab ta lühiajaliselt majutuselt lahkuma.
Viimati uuendatud 29.03.2023