Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

Pikaajaline hooldus on mõeldud inimestele, kes vajavad ühiskonnaelus osalemisel ja igapäevaeluga toimetulekul erisugust tuge. See hõlmab tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, mis ennetavad inimese tervise halvenemist ja võimete vähenemist ning toetavad vajaduse korral igapäevast toimetulekut, lastele osutatakse ka hariduse tugiteenuseid. Väga suure hooldusvajadusega inimestel on sageli möödapääsmatu vajadus ööpäevaringse üldhooldusteenuse ehk hooldekodu järele.

 

Eakate hoolekande korraldus on kohaliku omavalitsuse ülesanne.
Sotsiaalkindlustusameti roll on teha üldhooldekodude üle järelevalvet ja kontrollida tegevuslube. Tegevuslube on 162, sealhulgas 13 päevakeskust ja intervallhoidu.

Lisainfot pikaajalise hoolduse kohta leiab sotsiaalministeeriumi kodulehelt.

     

    Kui palju inimesi on üldhooldusteenuse järjekorras ja kui paljud veel sellist teenust vajaksid?


    Riigil ei ole andmeid üldhooldusteenuse järjekorras olijate kohta, sest inimene võib olla mitme asutuse järjekorras. Üldine põhimõte on aga see, et inimene peaks saama võimalikult kaua elada oma kodus ja omavalitsus peab tagama vajalikud teenused iseseisva toimetuleku tagamiseks. 

    Mis hinnavahemikku hooldekodude tasud keskeltläbi jäävad?


    Hooldekodude kohatasu kehtestavad hooldekodu omanikud (enamasti omavalitsused). Teada on, 2020. aastal oli teenusekoha hind keskmiselt
    824 eurot kuus, teenuse maksimaalne hind ühes kuus oli 1793 eurot.

    Millist abi on eakal või tema lähedastel võimalik saada riigilt ja omavalitsuselt, kui tal ei jätku oma pensionist hooldekodu arve tasumiseks?


    Eakate hoolekande korraldus on omavalitsuse ülesanne. Omavalitsus peab hindama, kui palju tema piirkonnas võiks konkreetse teenuse vajajaid olla, ning planeerima selle alusel ka teenuse mahtu. Teenuseosutaja ülesanne on korraldada teenust nii, et inimesed saaksid endale sobivas keskkonnas turvaliselt elada.

    Omavalitsus peab abistama inimest igal juhul ja pakkuma vajaduse korral ka ajutisi lahendusi, et tagada tema toimetulek. Pereliige ei ole kohustatud lähedase abistamiseks puhkust võtma ega töölt ära tulema.

    Oluline on ka see, et hooldekodu ei ole ainus võimalus eakat toetada, vaid omavalitsus peab hindama inimese abivajadust ja pakkuma sellele vastava lahenduse. Hindamise tulemusel selgub, millist ja kui palju abi inimene vajab, et igapäevaeluga toime tulla.

    Mis saab siis, kui hooldekodu kohta ei ole?


    Esmalt peab omavalitsus abivajadust hindama ja abivajaduse selgudes korraldama inimese paigutamise õigele ja temale sobivale teenusele. Kui sobivat hooldekodu kohta kohe ei leita, peab omavalitsus ootejärjekorras viibimise ajal pakkuma alternatiivseid teenuseid. Näiteks koduteenust sellises ulatuses, et lähedase toimetulek on tagatud, määrama hooldaja jms.  

    Kes kontrollib hooldekodusid?

    • Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuete täitmist (hooldusplaani olemasolu, selle täitmise kvaliteeti, personal jms), dokumentatsiooni, kvaliteedipõhimõtete täitmist, vajadusel teeb soovitusi või teeb ettekirjutuse koos sunnirahaga (juhul, kui ettekirjutust tähtajaks ei täideta).
    • Ravimiamet kontrollib ravimite tellimist, säilitamist ja arvestust.
    • Terviseamet kontrollib tervisekaitsenõudeid ja toitlustamisele kehtestatud nõudeid, ka tervishoiutöötajate registris olekut jms.
    • Päästeamet kontrollib tuleohutusnõuete täitmist.
    • Veterinaar- ja toiduamet kontrollib toitlustamisega seonduvat.
    • Tööinspektsioon kontrollib töökeskkonda puudutavat.
    • Õiguskantsler kontrollib inimeste põhiõiguste tagamist.

     

    Millised nõuded hooldekodudele kehtivad?


    Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse nõudes on esitatud sotsiaalhoolekande seaduses:

     

    Kust ma leian vajalikud juhendid ja õigusaktid?