Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Puudega laste tugiteenused

Puudega lapse kasvatamine võib pere hoolduskoormust tõsta.

Et toetada raske ja sügava puudega lapse vanema töötamist, õppimist ja toimetulekut, toetab Euroopa Sotsiaalfond perele tugiteenuseid: lapsehoiuteenust, tugiisikuteenust ning toetava teenusena transporditeenust. Teenuste osutamise ajal tagatakse lapse hooldamine, arendamine ja turvalisus.

Sotsiaalteenuste osutamine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Kohalike omavalitsuste võimekus vajalikus mahus puudega lastele teenuseid tagada on piirkonniti erinev, mistõttu on oluline kohalikke omavalitsusi toetada, et lapsed saaksid vajalikud teenused oma elukohajärgselt kohalikult omavalitsusüksuselt. Raske ja sügava puudega lapsed, kelle teenusevajadus on kohaliku omavalitsusüksuse lastekaitse- või sotsiaaltöötaja poolt hinnatud ja kellele kohaliku omavalitsuse üksus ise ei suuda vajalikus mahus tugiteenuseid tagada, saavad aastatel 2021-2022 ESF rahastuse toel vajalikke teenustunde lisaks.

Kuhu ja kelle poole pöörduda, kui laps vajab rohkem tuge?

laps sai tiivad

Lapsehoiuteenus

Teenuse eesmärgiks on toetada lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut. Teenuse osutamise ajal tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. Lapsehoidja töö eesmärgiks on toetada lapse füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ja sotsiaalset arengut. Lapse hooldamine võib tähendada lapse söötmist, pesemist või mähkmete vahetamist. Hooldustoimingud sõltuvad lapse vanusest ja oskustest. Lapse arendamise all mõeldakse eelkõige lapsega tegelemist - temaga rääkimist, lugemist, mängimist.

Loe täpsemalt lapsehoiuteenuse kohta (PDF). Tegemist on soovitusliku juhendmaterjaliga teenusevajaduse hindamise ja pakkumise toetamiseks 

 

Tugiisikuteenus

Teenuse eesmärgiks on toetada lapsevanema toimetulekut või töötamist ning lapse ea- või võimetekohast arengut ja vajadusel hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavate tegevuste läbiviimisel, õpetab ja julgustab igapäevaelus toime tulema. Tugiisik võib vajadusel olla ka lapsele saatjaks. Tugiisik abistab ja motiveerib last õppimisel ning aitab suhelda nii perekonnaliikmetega kui ka isikutega väljaspool kodu

Lapsega töötav tugiisik:

  • õpetab last enda eest hoolitsema
  • julgustab igapäevaelus toime tulema
  • aitab kaasa sotsiaalsete suhete ning kontaktide loomisele ja arendamisele 
  • aitab kaasa lapse tööoskuste arendamisele ja tööharjumuse kujundamisele 
  • abistab ning juhendab last haridusasutuses arendus- ja õppeprotsessis osalemisel 
  • loob turvalise keskkonna
  • aitab luua tingimused võimalikult iseseisvaks toimetulekuks

 

Loe täpsemalt tugiisikuteenuse kohta (PDF). Tegemist on soovitusliku juhendmaterjaliga teenusevajaduse hindamise ja pakkumise toetamiseks.

 

Transporditeenus

Teenuse eesmärgiks on võimaldada raske ja sügava puudega lastel kasutada tugiisiku- või lapsehoiuteenust.

Transporditeenuse abil saab laps sõita: 

  • lapsehoiu- ja /või tugiisikuteenusele ja tagasi
  • koos tugiisikuga avalikele teenustele (sh rehabilitatsiooniteenus, sotsiaalteenused, koolivälised sündmused, huvitegevus jms)

Loe täpsemalt transporditeenuse kohta (PDF). Tegemist on soovitusliku juhendmaterjaliga teenusevajaduse hindamise ja pakkumise toetamiseks.

 

Muudatused teenuse korralduses 2021

2015-2020 aastatel on ESF projekti toel loodud üle-eestiline Teenuseosutajate võrgustik ning raske ja sügava puudega lapsed on saanud vajalikke teenuseid koostöös kohalike omavalitsuse üksuste, erinevate teenusepakkujate ja SKA-ga.

2015-2020 aastatel on loodud süsteem, kus igas maakonnas on olemas teenuseosutajad, kes on suutelised korraldama ja pakkuma raske ja sügava puudega lastele vajalikke tugiteenuseid. 2020 aasta viimasel päeval lõppes teenuste osutamine riigihangete kaudu.

 

Alates 1. jaanuarist 2021 saavad puudega lapsed lapsehoiu,- tugiisiku- ja transporditeenuseid vaid oma kohaliku omavalitsuse kaudu.

Teenuste rahastamine Euroopa Sotsiaalfondi toel on alates 1. jaanuarist üle antud kohalikele omavalitsustele.

Kes saavad taotleda?

Teenuseid on õigus taotleda kuni 17-aastase (k.a)raske ja sügava puudega lapse seaduslikul esindajal (lapsevanem ja füüsilisest isikust eestkostja) või hoolduspere vanemal, kelle enda ja lapse elukohana on registreeritud Eesti Vabariik.

 

Taotlemise käik

1. Lapse seaduslik esindaja

  • pöördub elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse poole, kus vanemale selgitatakse kohaliku omavalitsuse korraldatavate (riik eraldab igal aastal läbi toetusfondi kohalikele omavalitsusüksustele rahalisi vahendeid tugiteenuste osutamiseks) teenuste saamise tingimusi ja korda ning lisarahastamise (sotsiaalkindlustusameti ESF-rahastus) võimalusi. 
  • Kui kohalik omavalitsus on hinnanud teenuse vajalikuks ja märkinud selle lapse juhtumiplaani tegevuskavasse, täidab tugiteenusele suunamise taotluse (265.77 KB, RTF) ja esitab selle kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale.

     

    2. Kohalik omavalitsus

    • hindab teenuse vajadust iga lapse puhul individuaalselt ja märgib lapse juhtumiplaani tegevuskavas. Teenuse vajaduse hindamisel vestleb lastekaitsetöötaja lapsevanemaga ning hindab teenuse vajadust sobiliku hindamisvahendi toel (näiteks lapse heaolu käsiraamat). Lisaks võib ta taotlejalt täiendavaid dokumente (rehabilitatsiooniplaan, haridusasutuses koostatud arenduskava) juurde küsida ja vestelda lapsele oluliste võrgustikuliikmetega.

    3. Teenuse osutamine

    • Teenuse saamiseks teeb kohalik omavalitsus otsuse, millest teavitatakse lapse esindajat ning sõlmitakse leping teenusepakkuja, lapse seadusliku esindaja ja vajadusel kohaliku omavalitsuse vahel, mille alusel hakkab laps teenust/teenuseid saama. Kohalikule omavalitsusele makstakse toetus reaalselt kasutatud teenusetundide järgi vastavalt esitatud teenuste graafikule.
     

    Puudega laste tugiteenuste osutamine ESF vahenditest alates 2021 - infopäeva video

    Puudega laste tugiteenuseid hakkab pakkuma kohalik omavalitsus - viipekeelne video

     

    Kontaktid

    Puudega laste tugiteenuste juht Marta Rohtla 5359 1608 Marta.Rohtla@sotsiaalkindlustusamet.ee

    Projekti koordinaatorid on jagatud maakondade kaupa:

    Tööpiirkonnad: Tallinn, Harjumaa, Raplamaa

    Tööpiirkonnad: Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa

    Tööpiirkonnad: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa

    Tööpiirkonnad: Viljandimaa, Läänemaa, Pärnumaa, Hiiumaa, Saaremaa