Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Asendushooldus ja kasuvanemlus

Kui laps ei saa mingil põhjusel oma sünniperes elada, leitakse talle võimalus kasvada asendushooldusel. Asendushooldus võib olla perepõhine (lapsendamine, eestkoste, hoolduspere) või asutusepõhine (perekodu või asenduskodu). Asendushooldus annab lapsele võimaluse kasvada turvalises kodus, kus põhirõhk on tema heaolul ja arengul ning kus ta saab ettevalmistuse iseseisvaks eluks.

Eestis on ligi 800 last, kes kasvavad institutsionaalsel  asendushooldusel pere- ja asenduskodudes. Igal aastal eraldatakse perekonnast ligi 250 last. Osa neist naaseb sünniperesse, ent mõnel lapsel pole see kahjuks võimalik.

Lapsed, kes ei saa kasvada oma sünnikodus, vajavad ajutiselt või pikemalt hoolt väljaspool oma perekonda ehk asendushooldusel. Selleks on kaks võimalust: 

Võimalusel eelistatakse alati perepõhist asendushooldust, et laps kasvaks mõne just talle sobiva pere kodus.

Perepõhine asendushooldus on võimalik kolmel viisil

Laiemalt kasutatakse ühiskonnas pere kohta, kes kasvatab teistest vanematest sündinud last, ka mõistet kasupere.

Asendushooldust vajavad lapsed

Vanemate hooleta jäänud lapsele tuleb leida võimalikult kiiresti uus kodu, kus tal on turvaline kasvada ning kus on hoolivad ja püsivad suhted. Sellises olukorras vastutab lapse elukorralduse eest elukohajärgne kohalik omavalitsus ning lapsega toimetab lastekaitsetöötaja. Esimese sammuna kaalutakse põhjalikult, kas lapse lähivõrgustikus leidub inimesi, kas tahaksid ja suudaksid teda kasvatada. Kui sellist inimest ei leidu, kaalutakse teisi võimalusi. Nii laps kui ka kogu pere vajavad sellel teekonnal ettevalmistust, aega ja tuge. Lapse perre tulemise otsust ei tohi langetada kiirustades, vaid järk-järgult. Nii saavad laps ja pere üksteisega kohaneda ja luua turvalised suhted.

Võimaluse korral otsitakse lapsele pere tema elukoha lähedal, et lapse igapäevane elu jätkuks võimalikult sarnaselt (kool, sõbrad jne). Samuti on lapsel niimoodi lihtsam säilitada suhted sünnipere ja lähedaste inimestega ning võimalusel sünniperekonda naasta. Lapse jaoks on identiteet, juured ja päritolu väga olulised. Kui laps ei saa otseselt oma lähedastega suhelda, saab temaga perest avatult rääkida ja säilitada esemeid minevikust, näiteks fotosid, kirju jne. Samuti püüab omavalitsus lapsele pere leides säilitada õdede ja vendade kontakti ja neid mitte üksteisest lahutada.

Lapse loomulik kasvu- ja arengukeskkond on perekond. Seega peab perepõhise asendushoolduse võimaluse leidmisel olema alati esikohal, et laps kasvaks mõne just talle sobivas peres. Asendushooldust vajavale lapsele sobivat peret otsides on reegel, et just lapsele otsitakse perekonda, mitte peredele ei valita lapsi.

On tore, et meil on peresid, kes on avanud südame ja kodu lastele, kes pole sündinud nende perre, kuid saavad seal üles kasvada. Need on ühtaegu tavalised ja väga erilised pered. On nooremaid ja vanemaid inimesi, kes tegutsevad väga erinevates valdkondades. Otsime peresid, aga ka üksikuid inimesi, kes kaaluvad võimalust pakkuda ühele või mitmele lapsele ajutiselt või pikaajaliselt kodu, armastust, tuge ja hoolt. Julgustame peresid pöörduma kõigi küsimuste ja mõtetega meie spetsialistide poole.

Alates 1. jaanuarist 2023 korraldab asendushoolduse valdkonna koolitusi (PRIDE) sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna asendushoolduse talitus.

Pakume edaspidigi väga heal tasemel tasuta riiklikke koolitusi, et suurendada laste heaolu valdkonnas tegutsevate spetsialistide pädevust. Jätkame TAI-s välja töötatud koolitustega, vaatame üle, mis teemad on päevakajalised ja milliseid koolitusi on juurde vaja, mida uuendada või värskendada. Laste heaolule pööratakse üha rohkem tähelepanu ja kasvanud on ka ootused kogu lastekaitsele, mistõttu on oluline varustada valdkonna töötajaid ajakohaste tööriistade ja teadmistega.

Koolituskalendrit näeb ja koolitustele registreerimine toimub edaspidi infosüsteemis Juhan.

Küsimuste korral palun pöörduda:
Ketlin Lepikult
Asendushoolduse pädevuste arendamise tiimi juht
[email protected]

Asendushoolduse vormid

Asendushooldus – sünniperest eraldatud lapse eest hoolitsetakse lühi- või pikaajaliselt väljaspool tema sünniperekonda.

Asendushooldus võib olla

  • perepõhine (lapsendamine, eestkoste ja hoolduspere/perekonnas hooldamine)
  • asutusepõhine (perekodu, asenduskodu).

Perepõhine asendushooldus

Lapse eest hoolitsetakse lühi- või pikaajaliselt talle sobivas perekonnas, kellel on vastav ettevalmistus.

Perepõhise asendushoolduse vormid on

  • hoolduspere/perekonnas hooldamine,
  • eestkoste määramine
  • lapsendamine

On väga oluline, et pere mõistab, mis kaasneb otsusega lapsendada, hakata lapsele hoolduspereks või eestkostjaks ning on oma valikus ja valmisolekus kindel.

Pere, kes sellele otsusele jõuab, peab olema teadlik ja mõistma ning aktsepteerima, et igal lapsel on oma lugu, sh kaotuse kogemus ning iga laps vajab oma kasvamise, arenemise ja iseseisvumise teekonnal palju tuge ja mõistmist, tingimusteta armastust.

Oluline on ka see, et pere ei jää oma küsimuste või võimalike muredega üksi.

Väga tähtsal kohal on pere julgus küsida nõu ja abi – see näitab vaid pere tugevust, mitte nõrkust.

Tähtis roll on ka lapse ja pere ümber olevatel spetsialistidel, nii sotsiaal-, haridus- kui ka tervishoiuvaldkonna esindajatel – selleks rolliks on eelkõige märkamine ja vajadusel toe pakkumine. 

Nii enne kui ka pärast lapse perre tulekut saavad pered vajaduse korral tuge eri teenuste näol, näiteks mentorlus ehk kogemusnõustamine, psühholoogiline individuaalne ja grupinõustamine, supervisioon, samuti telefoni- ja internetinõustamine.

Perepõhine asendushooldus

Lapsendamise tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused, nagu bioloogilises pereski. Lapsendamist reguleerib perekonnaseadus.

Lapsendajapere võtab endale eluaegse vastutuse, et hoolitseb tingimusteta lapse eest.

Lapsendada saab ainult alaealist last, kelle vanemad on surnud või vanematelt on hooldusõigus täielikult ära võetud või kelle vanemad on andnud lapsendamiseks nõusoleku. Lapsendada soovijate hindamine ja ettevalmistamine ning lapsele sobiva lapsendajapere leidmine on sotsiaalkindlustusameti ülesanne. Oluline on ka koostöö kohaliku omavalitsusega, kes on lapse seaduslik esindaja. Lapsele pere valimisel lähtutakse alati lapse huvidest ja vajadustest: rahvuslik, usuline, kultuuriline ja keeleline päritolu, võimalikud eripärad jms. Arvesse võetakse pere valmisolekut ja ootusi ning lapse ja pere sobivust, näiteks kuidas klapib laps juba peres kasvavate lastega. Lapsendamise otsustab kohus.

Lapsi, keda saab lapsendada, ei ole palju ning Eestis lapsendatakse aastas uude perre keskmiselt 20–30 last aastas.

Lapsendamise protsessi kirjeldus ja spetsialistide kontaktid

Eestkostepere või eestkostja on lapse seaduslik esindaja, kellel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava lapse ja tema vara eest. Eestkoste seadmist reguleerib perekonnaseadus.

Eestkostjaks on sageli lapse sugulased või lähedased, näiteks vanavanemad või tädid-onud, kuid eestkostja võib olla ka inimene või pere, kes ei ole lapsega sugulussuhtes.

Eestkoste seadmise otsustab kohus. Eestkoste seadmise protsessi kaasatakse alati lapse elukohajärgne omavalitsus, kes hindab lapse ja pere omavahelist sobivust ning esitab selle kohta kohtule oma arvamuse. Sotsiaalkindlustusametil ei ole eestkoste korraldamisel rolli.

Kui eestkostepere vajab tuge, on abiks kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja. Ka eestkostepered võivad saada tugiteenust, samuti ettevalmistust PRIDE eelkoolitusena, kuhu vajaduse korral suunab pere omavalitsus.

Eestkoste teemaliste küsimustega saab pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole. Nõu võib küsida ka meie spetsialistidelt, helistades asendushoolduse infotelefonile 655 1666 ja kirjutades e-posti aadressile [email protected].

Lapse kasvatamine hooldusperes on üks asendushooldusteenuse võimalus, mida reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.

Hoolduspere kasvatab oma kodus teistest vanematest sündinud last. Ta hoolitseb lapse eest pikaajaliselt, lapse täiskasvanuks saamiseni, või ajutiselt, kuni lapse sünnipere suudab taas lapse eest hoolt kanda. Lapse seaduslik esindaja (eestkostja) on sellisel juhul kohalik omavalitsus. See tähendab, et pere ja omavalitsus sõlmivad lepingu, mille alusel pere last kasvatab.

Lapse peresse jõudmise otsustab kohalik omavalitsus, kes toetab edaspidi peret nii rahaliselt kui ka moraalselt. Lapse suhtlust sünnipere ja teiste lähedastega aitab korraldada omavalitsus. Omavalitsus võtab vastu olulisemad lapsega seotud otsused, näiteks tervise või haridusega seotud küsimustes. Ent kõik need otsused peavad olema tehtud koos lapse ja perega ning lähtuma lapse vajadustest. Igapäevaselt kasvatab last pere. Seega on hoolduspere vanem lapse jaoks nagu ema või isa, kes toetab last tema rõõmudes ja muredes. Kohalik omavalitsus katab lapse ülalpidamisega seotud kulud (keskmiselt 240 eurot kuus) ja toetab hoolduspere vanemaid vähemalt 1/2 ulatuses kehtivast kuutasu alammäärast ühe lapse hooldamise kohta.

Hoolduspereks saamise protsessi kirjeldus ja spetsialistide kontaktid 

Institutsionaalne ehk asutusepõhine asendushooldus

Lapse kasvatamine perekodus

Perekodu on lapse elukoht, kus tema eest hoolitsevad perevanemad. Perevanem elab perekodus koos seal elavate lastega.

Lapse kasvatamine asenduskodus

Asenduskodu on lapse elukoht, kus tema eest hoolitsevad vahetustega tööl käivad kasvatajad.

Lapse kasvatamise puhul hooldusperes, perekodus või asenduskodus on tegemist asendushooldusteenusega. See on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud ja rahastatud sotsiaalteenus, mida reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.

Hooldusperes võib samal ajal olla kuni neli hooldatavat, sealhulgas hooldaja enda kuni 14-aastased lapsed ja teised hooldamist vajavad inimesed. Pere- ja asenduskodus võib samal ajal olla kuni kuus last. Erandolukorras võib olla vajadus paigutada lapsed asendushooldusteenusele, mille järel on peres rohkem lapsi kui seaduses ettenähtud. Selline erand tuleb kooskõlastada sotsiaalkindlustusametiga. Et protsess oleks selgem ja mugavam, oleme välja töötanud juhise: 


Järelhooldusteenus

on kohaliku omavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada asendushooldusteenuselt, hooldusperest, pere- ja asenduskodust ning eestkostelt lahkuva inimese iseseisvat toimetulekut ja õpingute jätkamist.

Järelhooldusteenuse raames tagab omavalitsus inimesele

  • eluaseme
  • vajaduspõhised tugiteenused ja toetused
  • katab tema isiklikud kulud vähemalt 240 euro ulatuses kuus.

Seega on järelhooldusteenuse puhul tegemist teenuste komplektiga, mida tuleb planeerida ja rakendada juhtumiplaani alusel lähtuvalt inimese individuaalsetest vajadustest.

Turvakoduteenus

on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut. Turvakoduteenus ei kuulu asendushooldusteenuste hulka ning seda ei rahastata toetusfondi vahenditest. Teenust reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.

Hoolduspere- ja lapsendamisspetsialistide kontaktid

Põhja piirkond (Harjumaa, Raplamaa ja Järvamaa)

Nimi
Telefon
E-post
Aasa Rohtla 
5301 7803
[email protected]
Olga Vassina 5349 5424 [email protected]
Eve Mänd 5911 2128 [email protected]

Ida piirkond (Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa)

Nimi
Telefon
E-post
Andres Julle
5198 2801
[email protected]

Lõuna piirkond (Jõgeva, Tartu, Võru, Põlva, Valga ja Viljandi maakond)

Nimi
Telefon
E-post
Kristel Lall
520 5516
[email protected]
Kelli Allik 5393 7684 [email protected]

Lääne piirkond (Saare, Hiiu, Lääne, Pärnu maakond)

Nimi
Telefon
E-post
Elo Tenusaar
5190 3792
[email protected]

Lapsendaja- ja hoolduspereks saada soovijad saavad registreeruda esmavestlusele spetsialistiga ka sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu.

Kriisi-ja erihoolduspered

Nimi
Telefon
E-post
Agnes Kulmar
5886 8116
[email protected]

Üldistes küsimustes vastavad

Brit Kolpakova
asendushoolduse talituse nõunik
5380 9054 [email protected]
Irje Tammeleht 
asendushoolduse talituse teenuse juht
5309 1597
[email protected]
Kaja Rattas
asendushoolduse talituse juht
5340 1856
[email protected]

Viimati uuendatud 14.02.2024

Kas sellest lehest oli abi?