Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Lapsendatu päritoluandmete otsimine

Kui olete lapsendatud ja Teil tekib soov rohkem teada saada enda päritolu, bioloogiliste vanemate, vanavanemate,  õdede-vendade kohta, võtke ühendust meie spetsialistiga:

Elo Tenusaar, elo.tenusaar@sotsiaalkindlustusamet.ee, telefon 5190 3792.

Ühendust võib võtta nii telefoni kui e-kirja teel. Peale esmakontakti saadetakse Teile meilile avalduse vorm, mis tuleb täita, allkirjastada ning spetsialistile tagasi saata.

Lapsendamissaladus (kellel on õigus enda andmeid otsida)

Perekonnaseaduse kohaselt kehtib Eestis lapsendamissaladus. Lapsendamissaladuse eesmärk on tagada lapse, vanema ja lapsendaja eraelu kaitse, ära hoida soovimatut sekkumist ning diskrimineerimist päritolu või muul alusel.

Lapsendamissaladus on lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduv informatsioon ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud või et vanemad on lapse lapsendanud või et vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada.

Nii alaealisel lapsendatul (eestkostja nõusolekul) kui ka  täisealisel lapsendatul on õigus saada teavet:

  • lapsendamise fakti kohta;
  • oma bioloogiliste vanemate kohta;
  • oma bioloogiliste vanavanemate kohta;
  • oma bioloogiliste õdede ja vendade kohta.

NB! Nimetatud isikud peavad andma nõusoleku vastava teabe avaldamiseks. Kui nõusolekut teabe avaldamiseks ei anta, anname pöördujale teavet tema bioloogiliste lähisugulaste kohta ulatuses ja viisil, mis ei võimalda neid tuvastada. Kui teavet soovitakse lapsendatu alaealise bioloogilise õe või venna kohta, on õelt või vennalt nõusoleku küsimiseks vajalik tema eestkostja eelnev nõusolek.

Päritoluandmete otsimise protsess

  1. Võtke telefoni või e-kirja teel ühendust Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Elo Tenusaarega elo.tenusaar@sotsiaalkindlustusamet.ee; 51903792. Esmase kontakti jooksul selgitatakse Teile päritoluandmete otsimise protsessi ning edasisi samme.
  2. Täitke ära meilile saadetud avalduse vorm (koos kogu seni teadaoleva infoga) ning saatke meile tagasi koos id-kaardi/passi skänneeritud koopia või fotoga.
  3. Meie teeme päringu Pereregistrisse (enamasti on sealt leitav esmane sünniakt, mis on koostatud enne lapsendamist, samuti on sellel märge, mis kinnitab lapsendamist. Esmasele sünniaktile on talletatud ka bioloogiliste vanemate andmed).
  4. Andmete  leidmise korral võtame Teiega ühendust ning edastame esmase informatsiooni ilma nimede ja kontaktandmeteta (kas bioloogiline ema on elus, kas bioloogilise isa andmed on akti kantud, kas on õdesid vendi).
  5. Teiega lepitakse kokku edasises tegevuses (kas võtame kontakti bioloogiliste  vanematega, õdede-vendadega). Teie soovi korral võetakse ühendust bioloogilise vanemaga või õdede-vendadega ning uuritakse valmisoleku kohta info avaldamiseks ja suhtluseks.
  6. Kui bioloogilised vanemad on surnud, võtame ühendust õdede-vendadega ning uurime nende valmisolekut vanemate ning enda andmete avaldamiseks ning suhtluseks Teiega.
  7. Lepime bioloogilise perega kokku edasises tegevuses (kas lubavad enda andmeid avaldada ja soovivad otsekontakti Teiega).
  8. Kui bioloogiline pere on nõus andmete avaldamise ja kontakti loomisega, edastatakse Teile nende ees-ja perekonnanimed, samuti e-posti aadressid või telefoninumbrid.
  9. Kui bioloogiline pere ei ole valmis kontakti looma ega enda kohta infot avaldama, ei saa me Teile nende andmeid avaldada (ees- ja perekonnanimed, kontaktandmed). Mõnikord on bioloogiline pere valmis oma lugu meile rääkima, sellisel juhul saame seda Teiega jagada.
  10. Kui soovite saada enda esmast sünniakti, siis võite pöörduda ise perekonnaseisuametisse või rahvusarhiivi (kui oleme eelnevalt bioloogiliselt perelt andmete edastamiseks nõusoleku saanud).
  11. Teie avalduse menetlemiseks on aega 30 päeva. Aeg võib pikeneda, kui bioloogiliste vanemate andmete leidmiseks tuleb teha lisapäring rahvusarhiivile. Kui menetlustähtaeg pikeneb, anname sellest Teile e-kirja teel teada. 

Kui minu sünniaega on muudetud

Aastatel 1970–1995 oli Eestis lubatud muuta lapsendatu sünniaega kolme kuu võrra. Kui andmetega tutvumise käigus selgub, et Teie sünniaega või kohta on muudetud enne 1995. a 1. jaanuari toimunud lapsendamise käigus, annab seadus (perekonnaseisutoimingute seadus § 301) võimaluse perekonnaseisuametis Teie avalduse alusel selle taastamiseks.

Lisainfo ja korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kust saab tuge ja lisainfot päritoluandmete otsimise kohta?

Kui tunnete, et sooviksite enne otsustava sammu astumist antud teemal arutleda, lugeda juurde materjali või peale bioloogiliste vanemate kohta info saamist suhelda inimesega, kes on läbi käinud sama teekonna, saab pöörduda MTÜ Oma Pere poole. Nende kontaktid asuvad siin: https://www.omapere.ee/lapsendatu.

Miks ei leitud minu bioloogilise isa andmeid?

Kui emal, kes ei ole abielus, sünnib laps ja lapse põlvnemine isast ei ole kindlaks tehtud või isa ise ei ole isadust omaks võtnud, siis lapse sünniakti kannet isa andmetega ei tehta. Perekonnaseadus aga andis kuni 2010. a juuni lõpuni emale võimaluse kande tegemiseks väikese erisusega. Näiteks ema nõudel kanti sünniakti isa eesnimi, perekonnanimena kanti aga ema perekonnanimi. Sellistel alustel tehtud isa nime kanne ei tõenda aga lapse põlvnemist isast. Taolisi kandeid tänapäeval enam ei tehta.

Mis andmeid ma Sotsiaalkindlustusameti kaudu saan?

Meie kaudu saab teada info enda bioloogiliste vanemate, õdede vendade ja vanavanemate kohta (bioloogilise vanema, õe- venna nõusolekul ees- ja perekonnanimi, sünni- ja surmaaeg ning kontaktandmed). Meie kaudu ei ole võimalik saada varasemaid terviseandmeid, fotosid iseenda või vanemate kohta ega muid selliseid andmeid. Samuti ei oma me ülevaadet selle kohta, millises asutuses ja kui kaua viibisite enne lapsendamist. Sotsiaalkindlustusamet kasutab päringute tegemiseks Pereregistrit ning seal on meile antud õigus näha isiku kontakte, dokumente (piiratud kujul) ning seoseid teiste inimestega (ehk vanemad ja lapsed).

Kas andmeid saab otsida ka lapsendatu enda laps?

Kui Teie isa/ema on olnud lapsendatud, kuid tänaseks surnud ning Teil tema järglasena ja pärijana on soov teada rohkem enda lapsendatud vanema päritolu kohta, võite samuti pöörduda meie poole. Sellisel juhul toimub menetlus nii, nagu protsessi all kirjeldatud on.

Kui mind on lapsendanud ema/isa abikaasa, kas ka siis on mul õigus Sotsiaalkindlustusameti poole pöörduda?

Ka sellistes olukordades, kus tegemist on olnud peresisese lapsendamisega, ehk Teid on lapsendanud ema/isa abikaasa, on Teil õigus enda päritolu kohtu info saamiseks meie poole pöörduda. Protsessi menetletakse samade põhimõtete alusel, nagu protsessi all kirjeldatud on.

Kust saada abi ja informatsiooni, kui selgub, et mind ei ole lapsendatud?

Kui olete kasvanud hooldusperes/eestkosteperes või asenduskodus (vana nimetusega lastekodus), siis saate sama murega pöörduda esimese valikuna Rahvusarhiivi poole. Selleks tuleb ära täita nende kodulehel asuv avalduse vorm https://www.ra.ee/vau/index.php/et/enquiry/form/index.

Täpsema info saamiseks võib enne avalduse esitamist pöörduda rahvusarhiivi infotelefonile 738 7500.

Päritoluküsimusi lahendab rahvusarhiiv nagu kõiki teisi päringuid lähtudes rahvusarhiivi juurdepääsukorrast ja vastavatest õigusaktidest. Nt, kui otsite enda sünniakti, siis see Teile edastatakse, samuti antakse välja lihtisikuandmed vanemate kohta. Kui vanemad on elus, peab päringu tegija teiste andmete saamiseks (õed-vennad, vanemate kohta käivad isikutoimikud jms) küsima nende volitust, jne. Lisame ka lingi Rahvusarhiivi andmete juurdepääsukorrale https://www.ra.ee/vau/upload/editor/day_190926/201909261449338574.pdf (PDF).

Meeles tasub pidada, et päringu esitamine on tasuline. Arhiiviteatis on maksustatud riigilõivuga 15 eurot (riigilõivuseaduse § 346). Riigilõivu makseteade saadetakse päringu esitajale kohe pärast päringu läbivaatamist. Päring võetakse töösse siis, kui riigilõiv on tasutud ning sellele vastatakse 30 päeva jooksul.

Arhiivipäringusse tuleb kirja panna võimalikult täpne info, mida enda varasemast ajast mäletate ja mille kohta infot soovite. Samuti lisage juurde, kui soovite saada koopiat enda sünniaktist või muudest dokumentidest. 

Nt kui soovite saada infot enda asenduskodus elamise perioodi kohta, siis tuleb päringusse kirja panna, mis oli selle asenduskodu nimi ja mis aastatel Te seal elasite, milline kohalik omavalitsus oli sel ajal Teie eestkostjaks (kes vastutas ja tegeles Teie asjadega). Kui Teil tuli elu jooksul elukohta vahetada ja kasvasite mitmes erinevas asenduskodus, siis püüdke palun need andmed ka päringusse kirja panna. Kindlasti märkige juurde, et Teie puhul ei ole tegemist lapsendamisega, vaid kasvasite teises peres/kasvasite asenduskodus ning otsite andmeid enda kohta.

Rahvusarhiiv vastab Teie päringule igal juhul, ka siis, kui neil vastavat arhiivi ei ole ja Te saate päringule eitava vastuse. Hoolimata eitava vastuse andmisest, võib rahvusarhiivil olla teavet, kust seda informatsiooni otsida võiks ja sellisel juhul nad saavad anda Teile selleks vastavad juhised. Seega, rahvusarhiivis võib leiduda otsitava asenduskodu kohta andmeid, aga ei pruugi.

Kui ma ise pole lapsendatud, aga tean, et mul on õdesid/vendi, kes on lapsendatud, kas saan infot ka nende kohta?

Kui Teid ennast ei ole lapsendatud, ei saa me kahjuks Teie avaldust menetleda.

 Miks sotsiaalkindlustusamet ei leidnud minu vanemate kohta infot või ei saanud nendega kontakti?

Mõnikord võib ette tulla olukordi, kus Teie vanemate andmeid leida ei ole võimalik. See võib olla tingitud erinevatest põhjustest. Näiteks leiame Teie bioloogilise vanema ees- ja perekonnanime, kuid süsteemis ei ole kirjas kontaktandmeid. Sellised olukorrad võivad tekkida siis, kui inimene on otsustanud Eestist ära kolida. Samuti võib selline olukord tekkida siis, kui Teie puhul on tegemist olnud ühega neist vähestest inimestest, kes on leitud leidlapsena. Sellistes olukordades ei ole samuti võimalik Teie bioloogilisi vanemaid leida.