Noorte toetamine ja järelhooldus

Esmajoones tasub silmas pidada, et kui noor saab asendushooldusteenusel täisealiseks ning jätkab õppimist põhikoolis, gümnaasiumis ning kutseõppe tasemeõppes, siis on tal õigus olla asendushooldusteenusel kuni järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, mil ta saab 19-aastaseks. Seega noor ei pea minema järelhooldusteenusele kohe täisealiseks saades.  Täisealiseks saanud õppivale noorele on võimalik asendushooldusteenuse asemel pakkuda ka järelhooldusteenust, aga seda vaid juhul, kui noor ise soovib loobuda õigusest asendushooldusteenusele, mitte KOVi ühepoolse otsusena.  Kui noorega ühiselt tema elukorralduse valikute üle arutledes selgub, et noor ise eelistaks järelhooldust asendushooldusele ning see on tema huvides ja toetab tema iseseisvumist ja õpingute jätkamist paremini, siis on võimalik noor järelhooldusele suunata ka varem kui on saabunud tähtaeg, mil asendushooldusteenus peaks tema jaoks lõppema. Tähtis on, et see oleks noore enda soov ning ta on valmis jätkama elu iseseisvamalt kui seni.

Juhul kui noor, kes vastab SHS § 45¹⁶   lõike 1 tingimustele, teenust soovib, siis tuleb KOV-l see ka tagada. KOV-l puudub siin kaalutlusõigus teenuse pakkumise osas ning ei ole ka õigust lisatingimusi seada. Samas on järelhooldusteenus vajadusest lähtuv teenus – KOV koostöös noorega hindab noore vajadusi ning otsustatakse mh majanduslikust seisukorrast lähtuvalt, millises ulatuses toetab mingit nö teenuse komponenti KOV ning mis ulatuses isik ise. Kui ühises arutelus jõutakse järeldusele, et isik seda teenust ei vaja, siis on tal loomulikult võimalik järelhooldusteenusest loobuda. Arusaamatuste vältimiseks oleks soovitav selline noore soov ja otsus fikseerida kirjalikult. Juhul kui teenuse osutamine katkestatakse ning noor nt aasta pärast soovib siiski järelhooldusteenust saada ning ta kuulub õigustatud isikute sihtgruppi, siis tuleb KOV-l teenuse osutamist jätkata.

SHS § 45¹⁶   sätestatakse, kellele osutatakse järelhooldusteenust ning millistel alustel ja tingimustel. § 45¹⁶ lõikes 1 on määratletud, kellel on õigus järelhooldusele (seda sihtgruppi arvestatakse ühtlasi KOVile Toetusfondi vahendite eraldamisel). Järelhooldusteenusele on õigus noorel, kes on kasvanud ja täisealiseks saanud asendushooldusel (st asenduskodus, perekodus või perekonnas hooldamisel või hooldusperes) ning jätkab vahetult pärast seda järjepidevalt õppimist. Peamiseks kriteeriumiks on õppimise järjepidev jätkamine – kui noor õpingud katkestab, siis õigus järelhooldusele lõpeb.

Järelhooldusele on õigus noorel, kes õpib tasemeõppes. Seega ei lähe siin arvesse õppimine erinevatel täienduskoolitustel vms. Tasub tähele panna, et puuetega noorte puhul on olemas ka erinevaid neile kohandatud õppevorme, mis võivad asuda nt kutseõppeasutuse koosseisus, kuid ei ole siiski kutseõppe tasemeõpe (nt Astangu Kutsehariduskeskuse erinevad kursused). Seega, kui on vaja selgusele jõuda, kas noorele saab osutada järelhooldusteenust SHS § 45¹⁶ lg 1 alusel, tuleks kindlaks teha, kas see kursus/eriala, kus ta õpib, on tasemeõpe. Selleks võib näiteks vastavalt õppeasutuselt selle kohta infot küsida.

Silmas tuleb pidada ka, et noorel on õigus järelhooldusteenust saada kuni esmase nominaalse õppeaja lõpuni. Kui nominaalne õppeaeg on lõppenud, võib õppeasutus küll võimaldada õpingute jätkamist, kuid järelhooldusteenuse osutamine noorele ei ole siis enam KOVi poolt kohustuslik.

Kui noor viibib akadeemilisel puhkusel, siis nominaalne õppeaeg peatub ning hiljem selle võrra pikeneb. Õppeasutuste reeglid võivad olla erinevad – kui on kahtlus, kas noore nominaalne õppeaeg jätkub või on lõppenud, tasub küsida õppeasutuselt sellekohane selgesõnaline tõend.

 

Kui noor otsustab õppimise kestel eriala vahetada, ei võta see õigust järelhooldusteenusele, kui endiselt on täidetud järelhooldusteenuse saamise peamine tingimus – katkematu õppimine. Järelhooldusele on tal sellisel juhul õigus § 45¹⁶ lg 1 p 1 järgi esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni ehk selle ajani, mil pidi esimesena valitud eriala lõpetama. Seega eriala vahetamine ei võta õigust järelhooldusteenusele, aga sellega ei saa pikendada teenuse saamise aega (§ 45¹⁶ lg 1 p 1 alusel).

 

Kui noor pärast bakalaureuseõppe lõpetamist soovib minna edasi magistriõppesse, siis järelhoolduse mõtte ja eesmärgi kohaselt ei oleks üldjuhul mõistlik vahepeal teenust katkestada. Kui on teada, et noor plaanib magistriõpesse astuda, siis oleks õige, et noor ja KOV omavahel plaane arutaksid ja täpsemad detailid aegsasti kokku lepiksid. Kui ei ole konkreetset teist plaani nt elukoha, sissetuleku jms osas, siis ei ole õige ega mõistlik ka järelhooldust lõpetada lühikeseks vaheetapiks. Kui tõepoolest noor järelhooldusteenust suvel ei vaja, siis võib ka kokku leppida, et see katkestatakse. Sel juhul on noorel õigus sügisel järelhooldust igatahes uuesti saada, kui ta vastab järelhoolduse saamise tingimustele.

 

Näiteks kui noor läheb ajateenistusse, siis järelhooldusele on tal pärast ajateenistust õigus vaid sel juhul, kui ta enne ajateenistussse minekut on asunud õppima. Sel juhul vormistatakse tavaliselt ajateenistuse ajaks akadeemiline puhkus. Seega sel ajal järelhooldusteenus ei katke. Kui noor läks ajateenistusse pärast asendushoolduse lõppu ning enne õppeasutusse sisse ei astunud, ei ole tal pärast ajateenistuse lõppu õigust järelhooldusteenusele.

 

Järelhooldusele on õigus ka juhul kui noor läheb õppima välismaale. Nagu ka Eestis õppimise puhul, on ka siin oluline, et jätkatakse õppimist järjest kõrgemal õppetasemel. Välismaal õppimise tingimused võivad olla väga erinevad, oluline on kõik tingimused ja kulud hoolikalt läbi kaaluda. Igal konkreetsel juhul tuleks põhjalikult läbi mõelda (noore, KOVi ning noore perevanema/kasvataja/hoolduspere koostöös), kuidas täpselt on KOVil võimalus järelhoolduse raames välismaal õppimist toetada – variandid ja rahasummad on siin nii erinevad ja kaalumise kohti ilmselt rohkem kui Eesti õpingute puhul. Lisaks KOV toetusele järehooldusena saab taotleda ka mitmesuguseid stipendiume välismaal õppimisega seotud kulude katteks.

 

SHS § 45¹⁶  lõike 2 alusel on KOVil õigus ja võimalus osutada järelhooldusteenust ka laiemale sihtrühmale: noored, kes on kasvanud asendushooldusel, kuid ei jätka õppimist (§ 45¹⁶ lg 1 tähenduses); noored, kes on kasvanud perekonnas eestkostel. Seda sihtgruppi küll ei arvestata KOVile Toetusfondi rahade arvestamisel, kuid nendele noortele järelhooldusteenuse osutamiseks võib Toetusfondi vahendeid kasutada.

Kui isik kuulub SHS § 45¹⁶   lõike 2 sihtgruppi, siis võib KOV otsustada, kas talle järelhooldusteenust osutada.

SHS § 45¹⁶ lõike 2 alusel võib KOV osutada järelhooldusteenust ka eestkostel kasvanud noorele. Eestkoste lõpeb lapse täisealiseks saamisega; juhul kui noor jätkab õppimist, siis eestkostetoetust saab endine eestkostja veel selle õppeaasta lõpuni, mil noor sai 19-aastaseks. Seega eestkoste ning eestkostetoetus õppiva noore puhul võivad kesta erineva tähtajani. Kuna tegemist ei ole sihtgrupiga, kellele on kohustuslik järelhooldusteenust osutada, ei ole siin ka konkreetset reeglit, millisel hetkel peab teenuse osutamist alustama - lähtuda tuleb isiku reaalsest hinnatud vajadustest. Vajadused võivad erineda nt sõltuvalt sellest, kas noor elab endise eestkostja juures edasi, kes saab eestkostetava lapse toetust ning tagab tema ülalpidamise või läheb noor iseseisvalt elama. Eestkostetoetuse saamine ei takista järelhooldusteenuse osutamist, sel juhul saab arvestada eestkostetoetuse isiku isiklikuks sissetulekuks ning selle arvelt saab rahastada eluaset ja muid vajadusi. Isiklike kulude katmiseks mõeldud toetuse maksmist eestkostetoetuse saamine ei mõjuta ning seda tuleb ikka maksta.

NB! Ülalpool kirjeldati teenuse osutamise kohustust ja võimalusi, kasutades vahendeid, mis on riigi poolt Toetusfondi kaudu KOVile eraldatud asendus- ja järelhooldusteenuse jaoks. Lisaks võib KOV oma vahenditest osutada nii järelhooldusteenust kui muid toetuseid ja teenuseid ka nendele noortele, kes ei kuulu § 45¹⁶ määratletud sihtgruppide hulka.

10. Eluaseme tagamine

SHS ütleb, et järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel kohaliku omavalitsuse üksus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused. Sellest tulenevalt peab juhtumiplaanis olema isiku vajadusest ja võimalustest lähtuvalt hinnatud ka eluaseme küsimus. KOV peab koos noorega hindama ning jõudma järeldusele ja kokkuleppele, millises osas katab eluasemekulud KOV, millises osas noor ise. Võib esineda olukordi, kus eluasemekulusid ei olegi vaja KOVil katta (nt on noorel pärandavarana saadud korter, kus ta saab elada (eeldusel, et ta ka seal õpib ja see on elukohana sobiv jne) ning ta ka teenib piisavalt suurt sissetulekut, millest saab katta kommunaalkulud – sel juhul ei ole välistatud, et noor katab täielikult ise eluasemekulud). Enamasti siiski asendushooldusel kasvanud noortel selliseid võimalusi ei ole ning kas täielikult või osaliselt on eluasemekulude katmisel vaja KOVi abi. Kui noorel on endal sissetulekuid, siis võib leppida kokku, millises ulatuses katab eluasemekulud KOV, millises ulatuses noor ise.

11. Isiklikud kulud

Järelhooldusteenusel viibivale isikule tuleb tagada isiklike kulude katmine iga kuu keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 euro ulatuses ühel aastal (SHS § 45¹⁷ lg 2 ja § 45¹¹ lg 3). Isiklikeks kuludeks  loetakse kulud, mis on seotud toidu, riietuse, hügieenitarvete, vabaaja- ja huvitegevusega, hariduse, tervise- ja ravikuludega, transpordiga jm igapäevakuludega. Kommunaalkulud siia alla ei kuulu, seda kulu peaks arvestama eraldi eluaseme tagamise komponendi raames. Isiklike kulude tagamine on järelhooldusteenuse kohustuslik komponent, mille maksmisest ei saa loobuda. Seega, kui järelhooldusteenust osutatakse, siis tuleb tagada isiklike kulude katmine vähemalt eelpool välja toodud summa ulatuses nii SHS § 45¹⁶ lõike 1 kui ka lõike 2 alusel teenust saavatele isikutele, seda summast vähendada ei või. 

12. Järelhooldusteenus ja toimetulekutoetus

SHS ei piira toimetulekutoetuse maksmist järelhooldusteenusel viibijatele, seega on KOVil õigus neile tingimustele vastavuse korral toimetulekutoetust määrata. Arvestades kehtivat toimetulekupiiri ja seda, et isiklike kulude katteks tuleb noorele tagada nii eluase kui igakuiselt 240, siis eelduslikult toimetulekutoetuse maksmise vajadust ei ole. Aga teatud juhtudel võib see vajadus siiski tekkida (nt võib olla järelhooldusteenusel oleval isikul tekkinud pere). Iga olukord on erinev ja KOV peab tegema läbi samasuguse menetluse ja asjaolude hindamise nagu teistegi taotlejate puhul. Järelhooldusteenuse saajal on põhimõtteliselt õigus toimetulekutoetust taotleda ja vajadusel ka saada.

13. Milline omavalitsus on kohustatud noorele järelhooldusteenust osutama?

Tihti esineb olukordi, kus laps kasvab asendushooldusel teise kohaliku omavalitsuse piirkonnas kui oli tema kunagine nö päritolu-omavalitsus. Samuti võib noor pärast asendushoolduse lõppu soovida jääda senisesse elupaika, mitte pöörduda tagasi päritolupiirkonda. Või on mingil põhjusel (nt õppeasutuse asukohast tulenevalt) otstarbekas asuda elama hoopis kolmanda KOVi territooriumile. Otsustamaks, milline KOV peaks sel juhul osutama noorele järelhooldusteenust, tuleb lähtuda SHSi regulatsioonist.

SHS § 5 lg 1 kohaselt on isikule kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus. Seega on kohustus teenust osutada sel omavalitsusel, kus noore elukoht on rahvastikuregistris registreeritud.

Kuna lapse eestkostjaks on olnud üldjuhul see KOV, kes ta perekonnast eraldas ning asendushooldusele paigutas, siis tunneb see KOV selle lapse/noore elukäiku, vajadusi jms kõige paremini. Seega võib praktikas olla otstarbekas, et ka järelhooldusteenust osutab endiselt KOV, kes oli lapsena isiku eestkostja. Selle võimaluse annab ka SHS § 5 lg 3: Väljaspool oma rahvastikuregistrisse kantud elukohta viibivale isikule võib sotsiaalteenuste ja muu abi andmist korraldada see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib, kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega. Seega võiks sellisel juhul päritolu-KOV ka teavitada KOVi, kelle territooriumil noor elab ning ülesannete jaotus tuleks omavahel kokku leppida.

Kui varasem KOV asub kaugel või muul põhjusel on mõistlikum, et järelhooldusteenust osutaks see KOV, kus noor nüüd elab, siis peaks päritolu-KOV olema see, kes uut KOVi teavitab noorest, kes on asunud elama nende territooriumile ning omab õigust järelhooldusteenusele. Sellise info liikumiseks automaatset süsteemi ei ole ja teine KOV sellest olukorrast teisiti teada ei saa. Et kõik kulgeks sujuvalt ning noore õigustele vastavalt, oleks hea korraldada ühine kokkusaamine mõlema KOVi ning noore osavõtul, kus üksteisega tutvutakse ning kõik tingimused läbi räägitakse. Seejuures on oluline läbi rääkida ka rahastamise tingimused.

Toetusfondi vahendid eraldatakse selle järgi, milline KOV on isiku teenusele suunanud STAR-is (sel hetkel ei kontrollita, kus on isiku rahvastikuregistri järgne elukoht). Seega, kui isiku rahvastikuregistri järgne elukoht muutub ning teenuse korraldamise võtab üle teine KOV, siis tuleks ka STAR-is see fikseerida. Alternatiivina võivad KOV-id omavahel kokku leppida, et juhul kui üks KOV on juba saanud vahendid, aga teine asub tegelikult teenust korraldama, tehakse vastavad ülekanded eelarvete vahel.