Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused

 

Riik on aastatel 2018-2022 muutmas vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. Soov on muuta töö- ja pereelu ühitamine lihtsamaks ja  vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem paindlikumaks.

Pikemalt saab kõigist muudatustest lugeda sotsiaalministeeriumi kodulehel: www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-olulisemad-muudatused. Muudatusi on palju ja need jõustuvad järk-järgult. 

 

Vanemahüvitise süsteemi reform 1. aprill 2022

2022. aasta 1. aprillist jõustub vanemahüvitiste süsteemi reform. Sellega kaasnevad mitmed muudatused, mille eesmärk on teha uut ilmakodanikku kasvatava pere elu lihtsamaks ning sujuvamaks. Need muudatused puudutavad peresid, kuhu laps sünnib 1. aprillil 2022. aastal või hiljem.

1. aprillil jõustuvad järgmised vanemahüvitist puudutavad muutused:

  • Vanemahüvitisest ja isa täiendavast vanemahüvitisest saavad ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis ning jagatav vanemahüvitis.
  • Sünnituspuhkus kandub üle Haigekassast Sotsiaalkindlustusametisse ning nimetatakse ümber emapuhkuseks, mille eest makstakse ema vanemahüvitist.
  • Lapsevanem saab isa vanemahüvitist ning jagatavat vanemahüvitist katkestada ja jätkata kalendripäevade kaupa.
  • Lapsevanematel tekib võimalus kuni kaks kuud olla samal ajal kahekesi vanemapuhkusel.
  • Tekib õigus rohkematele puhkepäevadele.
  • Tekib uus vanemahüvitise liik lapsendajatele.

Kui senini oli lapsevanemal hüvitiste teemal vaja suhelda nii Haigekassa kui ka Sotsiaalkindlustusametiga, siis 1. aprillist koondub kogu lapse eest makstavate riiklike hüvitiste süsteem Sotsiaalkindlustusametisse (v.a võimalikud kohaliku omavalitsuse makstavad toetused). Kõige enam mõjutab see emasid, kuna sünnituspuhkuse muutub ajutisest töövõimetusest lihtsalt vanemahüvitise liigiks. Uue sünnitushüvitist asendava hüvitise nimi on ema vanemahüvitis.

Ema vanemahüvitis kestab kuni 100 kalendripäeva, kusjuures neist 70 on enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Töötaval emal, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu, on ka sel perioodil tervisekaitse põhjustel emapuhkus ning see kantakse ka töötamise registrisse. Juhul, kui ema eest ei ole töötamise eest varasemalt sotsiaalmaksu makstud, on õigus vaid 30 päevale ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist.

Kuigi algul võib tunduda, et ema vanemahüvitist makstakse vähem aega kui sünnitushüvitist, ei ole see siiski täpne – 40 päeva liigub hoopis jagatava vanemahüvitise alla. Seega ükski päev kaduma ei lähe ning perel tekib juurde rohkem paindlikust vanemahüvitise välja võtmisel.

Isal tekib 30 päeva enne lapse eeldatavat sünniaega omakorda õigus isa vanemahüvitisele, mida on kokku 30 päeva. Seda hüvitist võib isa välja võtta päeva kaupa ning kuni lapse 3-aastaseks saamiseni või hetkeni, kui isa hakkab võtma jagatavat vanemahüvitist. Ka isa ei tohi isa vanemahüvitise saamise ajal tööl käia – isa on isapuhkusel ning selle kohta kantakse andmed töötamise registrisse.

Peale ema vanemahüvitise perioodi lõppu on võimalik emal ja isal otsustada, kumb neist hakkab edasi vanemahüvitist saama. Selle hüvitise nimi on jagatav vanemahüvitis. Jagatavat vanemahüvitist on võimalik välja võtta 475 päeva ulatuses. Seda hüvitist võib katkestada ja jätkata kalendripäevade kaupa. Kui emal ei olnud enne lapse sündi sotsiaalmaksuga maksutatavat töö- või teenistussuhet ning seega oli õigustatud vaid 30 päevale ema vanemahüvitisele, on jagatava vanemahüvitise pikkus 515 päeva.

NB! Kui üks vanematest on vanemapuhkusel pärast lapse 30 päeva vanuseks saamist, on õigus jagatavale vanemahüvitisele sellel vanemal.

 

Lisaks on võimalik lapsevanematel võtta 60 päeva ulatuses korraga jagatavat vanemahüvitist. Korraga võetud päevade arvu võrra vähendatakse jagatava vanemahüvitise maksmise kogukestvust. Näiteks kui ema võtab 475 päeva vanemahüvitist, kuid otsustab koos isaga, et 60 päeva võiks jagatavat vanemahüvitist saada ka isa, makstakse isale 60 päeva vanemahüvitist ning emale 415 päeva. Eesmärgiks on võimaldada mõlemal vanemal ka koos kodus lapse kasvatamisest osa võtta.

Nii isa vanemahüvitist kui ka jagatavat vanemahüvitist on võimalik katkestada ning jätkata kalendripäevade kaupa. See tähendab, et vanemal on võimalik näiteks pool kuud vanemahüvitist saada ning ülejäänud pool kuud tööd teha. Siiski pane tähele, et kui ühes kalendrikuus on vanemahüvitist makstud, kehtib vanemahüvitise suuruse arvestamisel tavaline töötulu piirmäär. Kui lapsevanem soovib teenida tulu üle poole antud aasta töötulu piirmäärast, peab ta vanemahüvitise summa vähendamise vältimiseks peatama vanemahüvitise saamise terveks vastavaks kuuks.

Tekib ka uus vanemahüvitise liik lapsendavatele peredele – lapsendaja vanemahüvitis. Sellele hüvitisele on õigus lapsendaja puhkusele jääval töötaval lapsendajal või hoolduspere vanemal, kellel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast.

Vanemahüvitise suurust arvutatakse iga kuu kaupa, kuna tekib õigus vanemahüvitist välja võtta päevade kaupa. Välja arvutatud vanemahüvitise summa jagatakse kolmekümnega, et leida ühe päeva vanemahüvitise suurus. See suurus siis korrutatakse kuus olevate päevade arvuga. Seega võib väljamakset vaadates tunduda, et ühes kuus on vanemahüvitist vähem või rohkem saadud, kuid tegelikult vanemahüvitise suurus ei muutu, vaid on lihtsalt päevapõhine. Näiteks kui vanemahüvitise suuruseks on arvutatud 1000 eurot ning vanem puhkab kuus kõikidel päevadel, ilmneb näiteks juulis makstava vanemahüvitise suurus järgnevalt: (1000/30)*31=1033,33 eurot; tavalise aasta veebruaris aga: (1000/30)*28=933,33 eurot.

Vanemahüvitise kasutamisel tuleb meeles pidada, et riik maksab selle arvelt sotsiaalmaksu, mis on aluseks Haigekassa ravikindlusele kui ka tulevikus arvutatavale pensionistaažile. Enne jagatava vanemahüvitise ühelt vanemalt teisele tõstmist tuleb perel kindlasti arutada, kas see on ravikindlustuse ning pensionistaaži osas mõistlik.

1. aprillist tekib juurde ka rohkem lapsepuhkuse päevi. Kui varasemalt oli vanematel kahe peale olenevalt laste vanusest õigus 3-6 puhkusepäeva aastas saada, siis peale reformi tekib õigus mõlemale vanemale eraldi ning kümneks päevaks (kahe peale kokku kakskümmend päeva). Lapsepuhkuse kasutamisega põhipuhkuse periood ei lühene. Lapsepuhkusel olemise hüvitist makstakse olenevalt varasemast sissetulekust sarnastel põhimõtetel vanemahüvitisega. Lapsepuhkust saab iga lapse eest eraldi, kuid ei rohkem, kui 30 kalendripäeva aastas kokku.

 

 

Alates 1. septembrist 2019 lõpeb järk-järgult lapsehooldustasu maksmine

 

  • Pärast 31. augustit 2019 sündinud lastega seoses lapsehooldustasu enam ei määrata. Sellest vabanevad vahendid seob riik aastatel 2020-2022 järk-järgult uude vanemahüvitise süsteemi (vt näiteks Isa täiendav vanemahüvitis ja 30 päevane isapuhkus).
  • Kõigile peredele, kuhu sündis laps hiljemalt 31. augustil 2019, määrame ja
    maksame lapsehooldustasu vana korra järgi edasi.
  • Maksame lapsehooldustasu edasi kõigile, kes 31. augusti 2019 seisuga said juba lapsehooldustasu või kellele oleme selle varem määranud.  
    Lapsehooldustasu maksame edasi kuni selle saamise õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.

Pane tähele, et lapsehooldustasu ja lapsetoetus on erinevad toetused

Pärast 31. augustit 2019 sündinud lastele lõpetatakse ainult lapsehooldustasu määramine! Lapsetoetuse ja kõigi muude peretoetuste maksmine jätkub!

Lapsetoetus esimese ja teise lapse eest on 60 eurot lapse kohta kuus ning kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetus on 100 eurot kuus. Lapsetoetust on õigus saada alates lapse sünnist kuni tema 16-aastaseks saamiseni (või 19-aastaseks saamiseni kui laps õpib).

Lapsehooldustasu suurus oli 38,36 eurot kuus alates vanemahüvitise saamise lõppemisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui peres kasvab lisaks veel 3-8-aastaseid lapsi, oli nendega seoses lapsehooldustasu 19,18 eurot kuus lapse kohta. 3-lapselistes ja suuremates peredes oli õigus lapsehooldustasu (19,18 eurot) saada ka kõigi kuni 8 aastaste lastega seoses.  

Loe pikemalt järk-järgult kaduvast lapsehooldustasust.

 

 

Sünnitoetuse ja vanemahüvitise maksmine surnult sünni korral

Lähitulevikus jõustub seadusemuudatus, mille alusel maksab sotsiaalkindlustusamet välja sünnitoetust ja 30 päeva eest vanemahüvitist emale, kes ei saanud sünnitushüvitist, ning isa täiendavat vanemahüvitist neil juhtudel, kui laps on surnult sündinud.

Emal, kel ei olnud ravikindlustuse seaduse alusel õigus sünnitushüvitisele, tekib õigus vanemahüvitisele surnult sünni kuupäevast ning kestab sellest alates 30 päeva järjestikku. Selle perioodi jooksul on tagatud emale ravikindlustus.

Erinevalt tavalisest vanemahüvitisest ei saa surnult sünni korral (isa täiendavat) vanemahüvitist mitmes osas võtta, st kõik 30 päeva tuleb võtta järjestikku. Kui isa on isa täiendavat vanemahüvitist kasutanud enne lapse surnult sündi, väheneb hüvitise pikkus peale sündi nende päevade võrra, mis isa hüvitist kasutas.

Nii sünnitoetuse, ema 30 päeva ulatuses vanemahüvitise kui isa täiendava vanemahüvitise saamiseks tuleb sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses esitada vastav vabas vormis taotlus, millele on lisatud tervishoiuteenuseosutaja kinnitatud andmed lapse surmakuupäeva kohta. Sünnitoetust makstakse vaid ühele vanemale, ema ja isa saavad oma vanemahüvitisi välja võtta samal ajal (ehk 30 päeva ulatuses peale sündi). Vanemahüvitis makstakse välja nagu tavalist vanemahüvitist, s.t eelmise kuu eest iga kuu 8. kuupäeval, sünnitoetus aga jooksva kuu eest.

Õigus isa täiendavale vanemahüvitisele surnult sünni korral on tagasiulatuvalt kõikidel isadel, kui sünd toimus alates 01.07.2020 kuni kõnealune seadusemuudatuse kehtima hakkamise ning edasise maksmise reguleerimiseni.

2022. aasta 1. aprillist süsteem muutub ning surnult sünni puhul tekib vanematel õigus jagatavale vanemahüvitisele.

 

Töötuna oldud aeg vanemahüvitise arvestusperioodi jooksul

Alates 1. juulist 2021 ei võta Sotsiaalkindlustusamet enam arvesse vanemahüvitise arvestamise arvestusperioodil Eesti Töötukassas töötuna arvel oldud aega. Töötuna arvel oldud aeg lahutatakse arvestusperioodi kalendripäevade  arvestusest ning sel perioodil saadav väiksem sissetulek ei vähenda vanemahüvitist.

Tegemist on tähtajalise meetmega, mida rakendatakse vaid ajavahemikus 01.01.2021–31.12.2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvutamisel.

Kui hetkel arvestatakse arvestusperioodist välja vaid töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud aeg, siis selle meetme eesmärk on vähendada koroonakriisist tekkinud töötuse mõju perede toimetulekule.

Juhul, kui lapsevanem arvestusperioodil koondati ning talle maksti koondamishüvitist, seda perioodi (olenevalt staažist 30-60 päeva) töötuna arvel oldud ajana ei käsitleta ning arvestusperioodi kalendripäevadest ei lahutata, välja arvatud juhul, kui lapsevanem saab tööandja poolt koondamishüvitist ning on samal ajal Töötukassas töötuna arvel. Koondamishüvitist käsitletakse vanemahüvitise suuruse arvestamisel nagu tavalist sotsiaalmaksustatavat tulu.

Kui lapsevanem on arvestusperioodil saanud erivajadusega lapse vanema toetust, lahutatakse arvestusperioodi kalendripäevade arvust tasustamata puhkusel oldud päevade arv ja nende päevade arv, mil võlaõiguslik leping oli peatunud. Seega tasustamata puhkusel olemine sellisel juhul vanemahüvitist samuti ei vähenda.