Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Muudatused vanemahüvitise ja lapsepuhkuste süsteemis 2022

1. aprillil 2022 jõustusid vanemahüvitiste ja lapsepuhkuste korra muudatused, mille eesmärk on muuta lapsi kasvatava pere elu lihtsamaks ja paindlikumaks.

Tänu muudatustele saavad pered just nende vajaduste järgi leida sobiva lahenduse, kuidas laste kasvatamist planeerida. Paindlikkust lisab jagatav vanemahüvitis ja võimalus mõlemal vanemal samal ajal väikelapsega kodus olla. Lisandus ka võimalus ajatada lapsepuhkus kuni 14 aasta peale. Muudatustega pakub riik vanematele rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitada, pakkudes vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemis enam valikuvõimalusi ning soodustades vanemate vahel hoolduskoormuse jagamist. 
Mugavust lisab ka vanemahüvitiste ja –puhkuste koondumine sotsiaalkindlustusameti alla. Kui vanem soovib mõnda puhkust välja võtta või hüvitist kasutada, tuleb tal selleks meie iseteeninduses avaldus teha. 

Kõigi muudatuste ja korduma kippuvate küsimustega saad sellel lehel tutvuda. 

isaga koos

Ema vanemahüvitis ja emapuhkus

   

isaga koos

Isa vanemahüvitis ja isapuhkus

   

isaga koos

Jagatav vanemahüvitis

   

isaga koos

Lapsepuhkus ja puudega lapse vanema lapsepuhkus

   

isaga koos

Tööandjale vanema- ja lapsepuhkustest

   

isaga koos

Lapsendaja vanemahüvitis

   

Kuidas perede elu 1. aprillil 2022 jõustunud muudatustega paremaks läheb?

Kõik vanemahüvitised ja lapsepuhkused ühest kohast. Vanemate jaoks koonduvad kõik hüvitised ja puhkused sotsiaalkindlustusametisse. Kui senini oli lapsevanemal hüvitiste teemal vaja suhelda nii haigekassa kui ka sotsiaalkindlustusametiga, siis 1. aprillist koondub kogu lapse eest makstavate riiklike hüvitiste süsteem sotsiaalkindlustusametisse (v.a võimalikud kohaliku omavalitsuse makstavad toetused). Kõige enam mõjutab see emasid, kes said seni rasedus- ja sünnituspuhkust ning haigekassalt sünnitushüvitist.

Emad saavad rasedus- ja sünnituspuhkuse ning sünnitushüvitise asemel kasutada ema vanemahüvitist ja emapuhkust. Kui haigekassa maksab sünnitushüvitist 140 päeva eest ühekordse maksena, siis sotsiaalkindlustusamet maksab emadele ema vanemahüvitist kuu kaupa maksimaalselt 100 kalendripäeva eest. Kuigi algul võib tunduda, et ema vanemahüvitist makstakse vähem aega kui senist sünnitushüvitist, ei ole see siiski nii – ülejäänud päevad liiguvad hoopis jagatava vanemahüvitise alla, mil hüvitist saavad kasutada mõlemad vanemad. Seega ükski päev kaduma ei lähe ning perel tekib juurde rohkem paindlikust vanemahüvitise väljavõtmisel.

Lapsevanematel tekib võimalus olla kuni 60 päeva samal ajal vanemapuhkusel. Alates 1. aprillist saavad vanemad võimaluse kuni 60 päeva ulatuses samal ajal vanemapuhkust kasutada, mille jooksul saavad mõlemad vanemad vanemahüvitist. Nii saavad vanemad kahekesi korraga väikelapse eest hoolitseda.

Varem kehtinud korra järgi said vanemad otsustada lapse 71-päevaseks saamisel, kumb vanematest jääb vanemahüvitist saama, kuid 1. aprillist saab seda teha üldjuhul juba lapse 31 päeva vanuseks saamisel. Seega saab näiteks lapse isa juba palju varem lapsega koju jääda.

Vanemahüvitist saab välja võtta päevade kaupa, et vanemad saaksid paindlikult töötamist ja lapse eest hoolitsemist kombineerida. Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad vaheldumisi lapsega kodus olla.

Mõlemal vanemal on oma individuaalne lapsepuhkus 10 päeva lapse kohta lapse 14-aastaseks saamiseni. Vanematel on nüüd lapsepuhkuste kasutamisel rohkem paindlikkust, samuti ka individuaalsust – kummalgi vanemal on 1. aprillist oma puhkepäevad, mida teisest vanemast sõltumatult kasutada. See annab vanematele võimaluse ka koos samal ajal lapsepuhkuse päevi planeerida.

Lapsepuhkuse päevad ei aegu igal aastal, vaid kehtivad lapse 14-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. Kui enne 1. aprilli 2022 oli lapsepuhkuse päevade arvestus perepõhine (perel oli kokku 3 või 6 päeva aastas), on see nüüd lapsepõhine – iga alla 14-aastase lapse eest saab kumbki vanem 10 puhkusepäeva, mida saab kasutada kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Vanematel on võimalik valida, millal võiks lapsepuhkuse päevi kõige rohkem vaja minna, ja neid 14 aasta peale ajatada – kasutada näiteks siis, kui laps läheb lasteaeda või kooli ning võib vajada rohkem vanema tuge.

Kärgperedel on nüüd võimalus paindlikumalt lapsepuhkusi planeerida. Nii lapsepuhkuse kui ka puudega lapse vanema lapsepuhkuse korral saab bioloogiline vanem loobuda oma puhkusepäevadest teise vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase kasuks.

Hooldusperede vanemad saavad õiguse lapsendamispuhkusele ja lapsendaja vanemahüvitisele. Lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust laiendatakse hoolduspere vanematele ning alaealise uude perre lapsendajatele. Lisaks tekib uus vanemahüvitise liik – lapsendaja vanemahüvitis. Seni kehtiva süsteemi kohaselt on lapsendamispuhkusele ja -hüvitisele olnud õigus kuni 10-aastase lapse lapsendajal, kuid uue süsteemi kohaselt on 70-päevasele lapsendajapuhkusele ja -hüvitisele õigus lapsendajatel või hoolduspere vanematel kuni lapse 18-aastaseks saamiseni (v.a peresisese lapsendamise korral). Eelkõige on see mõeldud selleks, et toetada pere kohanemist muutustega.

 

NB!  Kui seni oli vanemahüvitise arvestus kuupõhine, st igal kuul maksti hüvitist täpselt samas summas, siis alates 1. aprillist makstakse vanemahüvitist päevamäära järgi. Hüvitise saaja jaoks tähendab muudatus seda, et erinevates kuudes vanemahüvitise summa mõnevõrra erineb, sõltuvalt päevade arvust kuus.

 

Alates 1. septembrist 2019 lõpeb järk-järgult lapsehooldustasu maksmine

 

  • Pärast 31. augustit 2019 sündinud lastega seoses lapsehooldustasu enam ei määrata. Sellest vabanevad vahendid seob riik aastatel 2020-2022 järk-järgult uude vanemahüvitise süsteemi (vt näiteks Isa täiendav vanemahüvitis ja 30 päevane isapuhkus).
  • Kõigile peredele, kuhu sündis laps hiljemalt 31. augustil 2019, määrame ja
    maksame lapsehooldustasu vana korra järgi edasi.
  • Maksame lapsehooldustasu edasi kõigile, kes 31. augusti 2019 seisuga said juba lapsehooldustasu või kellele oleme selle varem määranud.  
    Lapsehooldustasu maksame edasi kuni selle saamise õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.

 

Pane tähele, et lapsehooldustasu ja lapsetoetus on erinevad toetused

Pärast 31. augustit 2019 sündinud lastele lõpetatakse ainult lapsehooldustasu määramine! Lapsetoetuse ja kõigi muude peretoetuste maksmine jätkub!

Lapsetoetus esimese ja teise lapse eest on 60 eurot lapse kohta kuus ning kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetus on 100 eurot kuus. Lapsetoetust on õigus saada alates lapse sünnist kuni tema 16-aastaseks saamiseni (või 19-aastaseks saamiseni kui laps õpib).

Lapsehooldustasu suurus oli 38,36 eurot kuus alates vanemahüvitise saamise lõppemisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui peres kasvab lisaks veel 3-8-aastaseid lapsi, oli nendega seoses lapsehooldustasu 19,18 eurot kuus lapse kohta. 3-lapselistes ja suuremates peredes oli õigus lapsehooldustasu (19,18 eurot) saada ka kõigi kuni 8 aastaste lastega seoses.  

Loe pikemalt järk-järgult kaduvast lapsehooldustasust.