Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Lähisuhtevägivalla tõendusmaterjal

Kuidas koguda tõendusmaterjali kogetud lähisuhtevägivalla kohta?

Abistavad juhtnöörid tõendite kogumiseks kriminaalmenetluses

Miski ei õigusta vägivaldset käitumist Sinu suhtes! Kui Sinu lähedased on kasutanud Sinu suhtes vägivalda, saad abi ohvriabist, naiste tugikeskusest ja politseist. Abi saamiseks pole Sul tarvis esitada mingeid tõendeid. Samas võivad politsei võimalused Sind aidata olla paremad, kui Sa oled saanud koguda tõendusmaterjali selle kohta, mida Sulle või Sinu lähedastele on tehtud. Allpool annamegi Sulle abistavaid juhtnööre, kuidas seda korrektselt teha. 

Paneme Sulle südamele, et oleksid allpool toodud juhtnööre järgides ettevaatlik, eriti kui elad Sinu kallal vägivalda tarvitava inimesega koos või tal on muul viisil juurdepääs Sinu kodule ja asjadele.

Mis on lähisuhtevägivald?

Lähisuhtevägivald (ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline, seksuaalne või majanduslik vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega lähisuhtes, sh suguluses. Lähisuhtevägivalla all võib kannatada iga inimene, sõltumata soost, east, rahvusest, rassist ja seksuaalsest sättumusest. Ka ei ole lähisuhtevägivalla korral oluline see, kas Sa oled Sinu suhtes vägivalda tarvitanud inimesega koos elanud või mitte.

Minu suhtes on tarvitatud lähisuhtevägivalda

Miks ma peaksin ise selle kohta tõendeid koguma?

Lähisuhtevägivallal võivad olla seda kogenu jaoks rängad tagajärjed kogu eluks ja selle tarvitamist ei õigusta miski. Seepärast on kõige olulisem, et lähisuhtevägivalda kogenuna saaksid Sa vajalikku tuge. Samamoodi on aga oluline, et vägivalla tarvitamine Sinu suhtes lõpeks ning vägivalda tarvitanu saaks vastutusele võetud. Selleks on vaja, et Sinu suhtes tarvitatud lähisuhtevägivalla kohta oleks olemas piisavad tõendid. Lähisuhtevägivalla eripära on, et see leiab tihti aset koduseinte vahel ning sellel ei pruugi olla muid tunnistajad peale toimepanija ja Sinu enda. Seepärast on tihti just Su enda kogutud materjal vägivalla kohta kõige parem või lausa ainuke tõend. Tõendusmaterjaliks, mis aitab politseil Sind kaitsta, võib olla nii toimunu jäädvustamine foto-, video- või helisalvestisena, aga ka e-kirjad, sõnumid, toimunu kohta märkmete tegemine, toimunu tagajärgede fikseerimine arsti juures, sellest kellelegi kirjutamine või rääkimine vms. Nende tõendite korrektsest kogumisest on lähemalt juttu allpool.

Lähisuhtevägivalla korral on vägivalla tarvitaja ühtlasi Sinu jaoks lähedane inimene. Seetõttu on pigem tavaline, et Sa ei pruugi olla kohe valmis kogetud vägivalla tõttu politsei poole pöörduma. Siiski on oluline koguda võimalusel tõendusmaterjali juhuks, kui millalgi siiski oled valmis politsei poole pöörduma.

Lühidalt

  • Sul endal on kõige rohkem infot ja materjali selle kohta, mida Sinuga on tehtud. Selline materjal võib olla toimunu jäädvustamine foto-, video- või helisalvestisena, aga ka e-kirjad, sõnumid, toimunu kohta märkmete tegemine, toimunu tagajärgede fikseerimine arsti juures, sellest kellelegi kirjutamine või rääkimine vms.
  • Kui Sulle tehakse liiga, pöördu abi saamiseks politseisse igal juhul ka siis, kui Sul ei ole toimunu kohta esitada ühtegi tõendit.
  • Kogu võimalusel tõendusmaterjali ka siis, kui Sa ei ole praegu veel valmis politsei poole pöörduma.

Mida peaksin tõendusmaterjali kogudes arvestama?

       Turvalisus

Tõendite kogumine lähisuhtevägivalla kohta pole kunagi täiesti ohutu, kuid ükski tõend ei ole nii oluline, et selle kogumiseks ebamõistlikult riskida oma elu ja tervisega. Seepärast kogu kogetud vägivalla kohta tõendusmaterjali vaid sellistes olukordades ja sellisel viisil, mis ei pane Sind veelgi suuremasse ohtu.

Mõtle hoolega läbi, kus Sa kogutud tõendusmaterjali hoiad. Kui elad Sinu suhtes vägivalda tarvitava inimesega koos või tal on muul viisil juurdepääs Sinu kodule, ei ole kodu tõendusmaterjali hoidmiseks turvaline paik. Sellisel juhul püüa anda kogutud tõendusmaterjal hoiule mõnele usaldusväärsele perekonnaliikmele või sõbrale. Kui hoiad tõendusmaterjali arvutis või telefonis, kaitse turvalise salasõnaga nii seadmeid kui ka konkreetset kohta (dokumentide kausta, e-posti-, sotsiaalmeedia- vms kontot, digitaalset pilve vms), kus Sa tõendusmaterjali hoiad. Võimalusel hoia digitaalsel kujul tõendusmaterjali pilveteenuses, sellisel juhul jäävad dokumendid seadme hävimisel alles. 

Arvesta alati ka võimalusega, et Sinu suhtes vägivalda tarvitanu jälgib Sinu nutiseadmeid ja tal on ligipääs Su e-posti-, sotsiaalmeedia- vms kontodele. Võimalusel tasub seetõttu saata koopia kogutud tõendusmaterjalist ka mõnele usaldusväärsele pereliikmele või sõbrale. Kaalu kindlasti ka Sinu suhtes vägivalda tarvitava inimese eest varjatud e-posti- või sotsiaalmeediaplatvormi konto loomist, mille kaudu turvaliselt suhelda ja kuhu tõendusmaterjali koguda.

Lühidalt

  • Kogu tõendusmaterjali Sinuga tehtu kohta ainult siis, kui see ei sea Sind ebamõistlikult ohtu. Sinu elu ja tervis on kõige tähtsamad!
  • Hoia kogutud tõendusmaterjali turvalises kohas (nt turvalise perekonnaliikme või sõbra juures).
  • Kaitse arvutis vm seadmes hoitavat tõendusmaterjali turvaliselt salasõnaga.
  • Varunda arvutis vm seadmes hoitav tõendusmaterjal võimalusel pilveteenuses või saada neist koopia usaldusväärsele inimesele. Nii jääb materjal alles ka siis, kui Su seadmega midagi juhtub või vägivalda tarvitav inimene sellesse salvestatud materjalile ligi pääseb.
  • Esimesel võimalusel loo endale teine, Sinu suhtes vägivalda tarvitava inimese eest varjatud e-posti- või sotsiaalmeediaplatvormi konto, mille kaudu saad turvaliselt suhelda ja kuhu tõendusmaterjali koguda.

       Korrastatus

Kogu materjali kõige kohta, mis Sulle muret tekitab, aga tee seda korrastatult!

Lähisuhtevägivalla kohta materjali kogudes ära murra pead selle üle, kas üks või teine tegu on kuritegu, kas selle eest on põhjust karistada, kas Sinu kogutud materjal on teo toimumise tõendamiseks piisav jne. Need kõik on küsimused, millega tegelevad juristid ja kriminaalasja menetlejad (politsei, prokuratuur, kohus). Sina talleta võimalikult palju infot selle kohta, mis teise inimese käitumise juures Sulle muret valmistab, las spetsialistid otsustavad, kas seda teavet ja mida sellest on võimalik kasutada.

Korrasta kogutud materjal kronoloogiliselt või muul viisil, nt päevikuvormis või kasutades failide pealkirjades lisaks sündmuse lühikirjeldusele ka kuupäeva jms. Kui ühe ja sama sündmuse kohta on mitu erinevat tõendit, katsu need omavahel kuidagi seostada (nt kogu sama sündmuse kohta käivad dokumendid ühte kausta). Kõik see aitab kriminaalasja menetlejal, kellele Sa oma kogutud tõendusmaterjali esitad, toimunust parema ülevaate saada. Ka aitab see kogutud tõendusmaterjali mõista ja tõendina kasutada ilma Sinu täiendavate selgitusteta. 

Lühidalt

  • Kogu tõendusmaterjali kõigi vägivaldsetete tegude kohta, mille kohta saad. Ära muretse, kas kogu materjal on vajalik, las selle üle otsustab kriminaalasja menetleja.
  • Süstematiseeri kogutud tõendusmaterjal kronoloogiliselt või muul viisil.

Kuidas ja mida koguda?

       Pea päevikut

Tee jooksvalt märkmeid kõige kohta, mida Sinu suhtes vägivalda tarvitav inimene Sulle halba on teinud, ükskõik kui vähetähtis see toimumise hetkel ka ei tundu. Tee märkmeid kindlasti jooksvalt, sest tagantjärele ei tule kõik asjad nii täpselt meelde. Ole juhtunu kohta märkmeid tehes võimalikult detailne ja märgi mh kindlasti ära järgmine.

  • Kes ja kelle suhtes (Sinu, laste, Sinu lähedaste) suhtes vägivalda tarvitas?
  • Mis juhtus ehk milles vägivalla tarvitamine seisnes? Lisa võimalusel ka olukorra ning enne ja pärast toimunu lühikirjeldus, see aitab hiljem detaile paremini meenutada.
  • Millal juhtus (kui vähegi võimalik, märgi siin ära ka kuupäev ja kellaaeg)?
  • Mitu korda juhtus ning kas seda on ka varem juhtunud ja kui, siis millal?
  • Kus juhtus?
  • Kes juhtunut pealt nägid/kuulsid või võisid seda pealt näha/kuulda ja kellele Sa juhtunust rääkisid? Kui võimalik, küsi ja märgi üles ka pealtnägijate/kuuljate kontaktandmed.
  • Kas Sul õnnestus juhtunu kuidagi jäädvustada (video, kõnesalvestus, sõnum või e-kiri vms)?

Pole vahet, kas teed märkmeid käsikirjaliselt kuhugi paberkandjale või trükid need arvutisse või telefoni, peaasi on, et Sinu suhtes vägivalda tarvitanu ei teaks nende olemasolust ega saaks neile kuidagi ligi.

Lühidalt

  • Pea toimuva kohta päevikut!
  • Tee seda jooksvalt, tagantjärgi ei pruugi Sa kõike mäletada.
  • Märkmed olgu võimalikult detailsed – märgi üles kuupäevad, kellaajad, toimumiskoht, (võimalikud) pealtnägijad jm oluline.
  • Hoia päevikut turvalises kohas, vajadusel kodust eemal.
  • Võimalusel jäädvusta toimunu ja oma vigastused video või foto peale ning lisa sellekohane märge ka päevikusse.

       Otsi abi

Kui Sul on võimalik, anna Sinu suhtes toime pandud rikkumisest alati teada hädaabinumbril 112. Hädaabinumbril tehtud kõne salvestus on muu hulgas ka tõend selle kohta, et Sa oled sellisel hetkel sellise teo kohta infot andnud. Nt kui Sind pidevalt jälitatakse, ent politseile helistades paneb jälitaja jooksu, tasub ikkagi hädaabinumbrile helistada ja jälitamine sel viisil fikseerida. Salvestatakse ka ohvriabi telefonil 116 006 tehtud kõned. Koos muude tõenditega võivad sellised salvestused olla hiljem olulised lisatõendid Sinu kaitseks.

Võimaluse korral fikseeri tekitatud vigastused kindlasti perearsti juures või EMOs, seksuaalvägivalla korral seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses (vt keskuste asukohti www.palunabi.ee/seksuaalvagivald). Tee seda, ükskõik kui väikesed (pealtnäha) vigastused ka poleks. Palun räägi arstile ka, mis juhtus. Palu arstil see info ka digilukku kirja panna, kui on kindel, et vägivalda tarvitanud inimene ei pääse neile andmetele ligi.

Räägi sellest, mis Sulle on tehtud, enda jaoks turvalistele isikutele. Ka see, mida teised isikud Sinult kuulsid, võib teiste tõendite kõrval kujuneda hiljem oluliseks, eriti kui Sa oled enda kallal tarvitatud vägivallast neile rääkinud kohe pärast selle kogemist ja veel selle mõju all olles.

Lühidalt

  • Kui tajud olukorda endale või oma lähedastele ohtlikuna, helista alati 112.
  • Fikseeri tekitatud vigastused perearsti juures või EMOs, seksuaalvägivalla korral seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses.
  • Räägi toimunust Sinu jaoks turvalistele isikutele.

       Jäädvusta

Jäädvusta ise: pildista, filmi, salvesta!

Sul ei ole õigust salvestada vestlust või muud tegevust, mille osaline Sa ise ei ole.
Vestluses osalejana on Sul samas õigus vestlust salvestada ka ilma teisi vestluses osalejaid sellest teavitamata ja neilt nõusolekut küsimata. Samas peaks sellise vestluse salvestusel olema kuulda ka Sinu enda hääl. Vastasel juhul ei pruugi olla arusaadav, et tegemist on Sinu osalusel toimunud vestlusega, ning seda võib olla keeruline menetluses Sinu kaitseks kasutada.  Pea ka silmas, et videokõne korral pead salvestamisel arvestama, et salvestamine võib sõltuvalt kasutatavast keskkonnast teisele poolele nähtav olla. Samuti tuleb arvestada, et salvestise avalikult jagamine ilma teis(t)e salvestatu(te) nõusolekuta pole lubatud. Oma turvalisuse ja õiguste kaitseks võid Sa enda tarbeks tehtud salvestise erandina edastada kriminaalasja menetlejale või mõnele enda jaoks turvalisele isikule tingimusel, et ta saadetut avalikult ei levita.

Kui Sinu suhtes tarvitatud vägivalda või selle tagajärgi on võimalik jäädvustada fotol või videol, tee seda (vigastuste pildistamise kohta vt täpsemalt edaspidi). Vigastusi pildistades/filmides tee seda tingimata nii, et näha oleks ka Sinu nägu. See kinnitab, et tegemist on Sinu vigastustega. Kui võimalik, saada foto/video ka mõnele usaldusväärsele perekonnaliikmele või sõbrale, lisades võimalusel ka lühikese kirjelduse selle kohta, millal ja kus vägivald aset leidis. Sellega on hiljem võimalik täiendavalt tõendada pildistamise/salvestuse tegemise aega ja kohta. Väldi mitmekordset salvestamist ja ümbersalvestamist, kuna see võib kaotada salvestuse algandmed (nt pildistamise aega puudutavad andmed) ning seega muuta selle tõendina kõlbmatuks. Salvestuse tegemise aeg on salvestuse kasutamise jaoks tõendina väga oluline.

Jäta alles ja säilita turvalises kohas kõik sõnumid, e-kirjad ja kirjad, mis puudutavad
vägivaldset käitumist, vajadusel tee neist ekraanipilt. Tee seda võimalikult kiiresti, sest sõnumeid on võimalik ka tagantjärgi kustutada. Sõnumit või (e-)kirja jäädvustades jälgi, et jäädvustusel oleks nähtav saatja ja saaja nimi või nendega seostatav kontakt (telefoninumber, meiliaadress) ning saatmise kuupäev.

Sõnumeid vm kirjalikke teateid saates jälgi ka ise, kuidas ja mida Sa kirjutad. Hoidu emotsioonidest, ära kasuta solvavaid väljendeid, ja kirjuta nii lühidal, kui võimalik. Kaalu kirjutades alati ka seda, kas seda üldse on vaja teha, ning millistele vägivallatseja küsimustele on vaja vastata ja millistele mitte.

Kui Sind mingi tegevus häirib (nt pidev helistamine, sõnumite saatmine või jälitamine), siis väljenda selgelt ka kirjalikult, et Sa ei soovi seda. See aitab hiljem tõendada, et selline tegevus oli Sulle tõepoolest vastumeelne ning Sa oled seda tegijale ka selgelt väljendanud.

Palun hoia turvalises kohas alles vägivallale viitavad asitõendid – verised või katki rebitud riided ja muud asjad. Kui muud võimalust pole, tee neist vähemalt pilt ja salvesta see vastavalt eelnevalt kirjeldatud juhistele.

Lühidalt

  • Oma telefonikõne vm vestluse salvestamine enda tarbeks on lubatud, ent avalikult jagada seda ei või. Erandina võib salvestuse oma õiguste kaitseks edastada kriminaalasja menetlejale või mõnele turvalisele isikule, kes seda avalikult ei levita.
  • Kui vägivalda või selle tagajärgi on võimalik jäädvustada fotol või videol, tee seda. Kui võimalik, saada foto/video koos kirjeldusega toimunu kohta mõnele turvalisele isikule.
  • Vigastusi pildistades/filmides tee seda tingimata nii, et näha oleks ka Sinu nägu. Vastasel juhul ei pruugi olla tõendatav, et tegemist on just Sinu suhtes toime pandud vägivallaga.
  • Jäädvusta vägivaldset käitumist puudutavad sõnumid, kirjad jm kirjalikud dokumendid. Tee seda kindlasti nii, et oleks näha, kes, millal ja kellele sõnumi/kirja saatis.
  • Ole oma sõnumites tasakaalukas ja faktipõhine ning väldi solvavaid väljendeid, ära kirjuta vajaduseta, sh ära vasta korduvalt. Kui soovid mingi tegevuse lõpetamist, väljenda seda võimalusel alati ka kirjalikult.
  • Võimalusel hoia alles vägivallajälgedega (verised, katkised) asjad või tee neist vähemalt pilti.

Kellele ma kogutud tõendid esitan?

Enda kogutud tõendusmaterjali saad esitada koos kuriteoteatega politseile (https://www.politsei.ee/et/avaldus-politseile või kohapeal).

Nõu materjalide kogumise kohta saad vajadusel küsida ka naiste tugikeskustelt ja ohvriabilt (vt palunabi.ee või helista 116 006).

Süüteona karistatava lähisuhtevägivalla näiteid

Siin on näidisloetelu tegudest, mis Eesti seaduste järgi on kriminaalkorras karistatavad. Pea silmas, et tegemist ei ole ammendava loeteluga.

Karistusseadustiku (KarS) järgi on kriminaalkorras karistatavad süüteod näiteks järgmised teod (kasutatud on KarSi sõnastust):

  • raske tervisekahjustuse tekitamine ehk sellise tervisekahjustuse tekitamine, millega põhjustati oht elule; tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime; raske psüühikahäire; raseduse katkemine; nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus; elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine või surm. Karistatav on ka sellise tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest (KarS §-d 118 ja 119)
  • teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine (KarS § 121)
  • ähvardamine tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist (KarS § 120)
  • seksuaalne väärkohtlemine (KarS §-d 141 kuni 1451)
  • kupeldamine (KarS § 1332)
  • teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmine (KarS § 136)
  • teadvalt eluohtlikus seisundis olevale inimesele abi andmata jätmine õnnetuse või üldise ohu korral, kui abi andmine oleks olnud võimalik ilma abistajat ennast ohtu seadmata (KarS § 124)
  • teise isikuga korduv või järjepidev kontakti otsimine, tema jälgimine või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumine, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine (KarS § 1573)
  • jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise isiku jälgimine tema kohta andmete kogumise eesmärgil (KarS § 137). Selliseks teoksselline tegu on nt sellise vestluse teadlik salvestamine, mille osaline Sa ise ei ole
  • kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumine, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või kui lähenemiskeeldu või muud isikuõiguse kaitse abinõud rikutakse korduvalt (KarS § 3312)
  • lapsevanema teadev kõrvalehoidumine oma nooremale kui 18aastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest (KarS § 169)