Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Erihoolekandeteenuse osutajale

Erihoolekandeteenust saab osutada füüsilisest isikust ettevõtja,  juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kellele on sotsiaalkindlustusameti väljastatud tegevusluba  erihoolekandeteenuse osutamiseks

Alustavale teenuseosutajale

Teade uutele erihoolekandeteenuste osutajatele

Sotsiaalkindlustusamet sõlmib uute erihoolekandeteenuste osutajatega, kellele on väljastatud tegevusluba vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 151 punktidele 5–9, erihoolekandeteenuste osutamise lepingu kuni kolmeks aastaks.

Lepingu sõlmimiseks palume esitada vormikohane digiallkirjastatud taotlus

sotsiaalkindlustusameti e-posti aadressil [email protected].

Lisateave: Lagle Kalberg, telefon 5300 2295

Erihoolekandeteenust võib vahetult osutada isik, kellel on vähemalt keskharidus ja vajalik erialane ettevalmistus või sobiv kutse- või kõrgharidus erihoolekandeteenuse osutamiseks (vt sotsiaalhoolekandeseadus § 86 lg 1).

Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded, sealhulgas nõuded haridusele ja koolitusele, ning nõuded koolituse läbimisele, koolituse mahule ja sisule kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (vt sotsiaalhoolekandeseadus § 86 lg 7). Sotsiaalkaitseministri määruse nr 38 § 2 alusel võib isik tegevusjuhendajana tööle asuda/töötada, kui ta on läbinud tegevusjuhendajate e-koolituse (sissejuhatava osa tegevusjuhendajate 260-tunnisest baaskoolitusest, mahuga 40h) ning läbib edasise koolituse (st ülejäänud 220 tundi 260-tunnisest baaskoolitusest) kahe aasta jooksul alates tööle asumisest. E-koolituse läbinud tegevusjuhendaja peab kuni baaskoolituse täies mahus läbimiseni töötama teise haridusnõuetele vastava tegevusjuhendaja juhendamisel.

Sama nõue – alates tööle asumisest 2 aasta jooksul koolituse läbimise ja juhendamise nõue – kehtib ka nõutavate täiendkoolituste kohta töötamiseks järgmistel erihoolekandeteenustel: a) ööpäevaringne erihoolekande teenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimesele või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule (40 tundi), b) ööpäevaringne erihoolekandeteenus kohtumääruse alusel (60 tundi) ja c) toetatud töötamise teenus (40 tundi).

Erihoolekandeteenust saab osutada füüsilisest isikust ettevõtja,  juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kellele sotsiaalkindlustusamet on väljastatud tegevusloa  erihoolekandeteenuse osutamiseks. Tegevusluba on vaja taotleda, kui soovite osutada järgmisi erihoolekandeteenuseid:

  1. igapäevaelu toetamise teenus
  2. töötamise toetamise teenus
  3. toetatud elamise teenus
  4. kogukonnas elamise teenus
  5. ööpäevaringne erihooldusteenus, sh ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega  isikutele, -ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikutele ja -kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse paigutatud isikutele.

NB! Iga erihoolekandeteenuse tegevusloa taotlemiseks tuleb esitada eraldi taotlus ja tasuda eraldi riigilõiv.

Erihoolekandeteenuse osutamiseks ei pea teenuseosutajal olema sõlmitud lepingut sotsiaalkindlustusametiga, kuid peab olema tegevusluba. Sotsiaalkindlustusametiga lepingu sõlminud teenuseosutajale (vt allpool p 2) tasutakse teenusega seotud kulude eest riigieelarvest sotsiaalkindlustusameti kaudu. Pärast tegevusloa saamist on võimalus esitada sotsiaalkindlustusametile taotlus erihoolekandeteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks.  Kui teenuseosutajal ei ole sõlmitud lepingut sotsiaalkindlustusametiga, tuleb täies mahus teenusega seotud kulude eest tasuda teenust vajaval  inimesel endal, tema lähedastel  või saab inimest abistada nt kohalik omavalitsus.

1. Tegevusloa taotlemine

Erihoolekandeteenuste osutamisega alustamiseks vajaliku tegevusloa saamiseks tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile taotlus, mida on võimalik teha

Kui teil puudub võimalus esitada tegevusloa taotlust elektroonselt MTR-i kaudu, võib tegevusloa taotlust esitada ka

  • digiallkirjastatult e-posti aadressil [email protected] 
  • posti teel sotsiaalkindlustusameti aadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
  • notari kaudu

Tegevusloa saamiseks peate vastama alljärgnevatele nõuetele.

  1. Te ei tohi olla karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenuse saaja elu, tervise või vara.
  2. Teie suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust, vastu võetud lõpetamise otsust ega välja kuulutatud pankrotti.
  3. Teil ei ole maksuvõlga, sh seda ajatatud maksuvõlga.
  4. Olete tasunud riigilõivu (enne taotluse esitamist).
  5. Teenust vahetult osutavad isikud peavad vastama sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud haridusnõuetele.
  6. Teil on olemas tegevusjuhendajate tervisetõendid nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.
  7. Teil peab olema terviseameti tõend teenuse osutamise ruumide tervisekaitsenõuetele vastavuse kohta (v.a. töötamise toetamise teenuse osutamisel ning juhul, kui igapäevaelu toetamise teenust või toetatud elamise teenust osutatakse teenust saava isiku eluruumides).
  8. Teil peab olema päästeameti tõend teenuse osutamise ruumide vastavuse kohta tuleohutusnõuetele (v.a. töötamise toetamise teenuse osutamisel ning juhul, kui igapäevaelu toetamise teenust või toetatud elamise teenust osutatakse teenust saava isiku eluruumides). Päästeameti tõend on vajalik esitada juhul, kui tegevusloa menetlejal ei ole võimalik tuleohutusnõuetele vastavust kontrollida muul viisil (ehitisregister, kasutusotstarve, kasutusluba jne).
  9. Peate esitama tegevusjuhendaja haridust või kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ärakirjad, v.a juhul, kui need andmed on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS). Välisriigis omandatud eriala puhul tuleb esitada hinnang hariduse vastavuse kohta riiklikult tunnustatud kõrgharidusele (ENIC/NARIC tõend).
  10. Esmase tegevusloa taotlemise korral tuleb teil esitada tegevusjuhendajate kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva teenuseosutaja juurde tööle asumiseks.
  11. Taotluse allkirjastanud isiku esindusõigust tõendava dokumendi ärakiri (v.a juhul, kui isiku esindusõigus kajastub äriregistri registrikaardil).

Punktides 7 kuni 11 kirjeldatud asjaolude kohta peavad olema olemas kirjalikud tõendid, mis salvestatakse tegevusloa taotlusele ja esitatakse sotsiaalkindlustusametile koos tegevusloa taotlusega.

Tegevusloa taotlusele vastatakse 30 päeva jooksul  arvates viimase nõutud dokumendi esitamisest. Kui jätate osa tegevusloa taotluses esitamisele kuuluvaid andmeid/dokumente esitamata, teavitab sotsiaalkindlustusamet teid sellest hiljemalt nimetatud puuduse tuvastamise päevale järgneval tööpäeval. Nõutud andmete korduval esitamata jätmise korral võib sotsiaalkindlustusamet jätta taotluse läbi vaatamata.

Andmete MTR-i kandmise kohta saadab registripidaja teie e-posti aadressile automaatvastuse, mis sisaldab viidet registrisse kantud andmetele ja kui vastuse aluseks on haldusakt, siis ka viidet haldusaktile ning selle vaidlustamise võimalustele.

Sotsiaalkindlustusamet väljastab tegevusloa ainult elektroonselt MTR-i keskkonnas, paberil tegevusluba ei väljastata.

Välisriigi ettevõtja peab Eestis tegutsemisel järgima samu nõudeid, mis siseriiklik ettevõtja. Info tegutsemiseks teistes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides on leitav vastava riigi ühtsest kontaktpunktist EUGO.

Tegevusloa väljastab ja riiklikku järelevalvet erihoolekandeteenuste osutamise üle teeb Sotsiaalkindlustusamet. 

Tegevusloa taotlemisel on teile abiks sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonna järelevalve talituse nõunik Tiiu Pärnmäe, tel 620 8346, e-post [email protected]

MTR-i toimingute kohta saab täpsemat infot majandustegevuse registri infotelefonilt 668 7080 või kirjutades e-posti aadressil [email protected]

2. Teenuseosutamise lepingu sõlmimine sotsiaalkindlustusametiga

Sotsiaalkindlustusamet avaldab oma kodulehel teate uute teenuse osutamise lepingute sõlmimise kavatsuse kohta peale iga-aastase riigieelarve seaduse väljakuulutamist. Tavapäraselt avaldatakse teade pärast riigieelarve vastuvõtmist riigikogus. Eelarveliste vahendite olemasolul võib sotsiaalkindlustusamet avaldada ka kalendriaasta kestel lisateateid lepingu sõlmimise kavatsuse kohta. Pärast lepingu sõlmimise teate avaldamist tuleb teenuseosutajal sotsiaalkindlustusametile esitada kirjalik taotlus lepingu sõlmimiseks ühe kuu jooksul peale teate avaldamist. Lepingu sõlmimise taotluse vorm avaldatakse lepingute sõlmimise kavatsuse teate juures sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Leping sõlmitakse tegevusluba omava teenuseosutajaga kolme kuu jooksul pärast iga-aastase riigieelarve seaduse välja kuulutamist. Teenuseosutamise leping sotsiaalkindlustusametiga kohustab teenuseosutajat osutama erihoolekandeteenuseid seaduses sätestatud tingimustel ning lepingus sõlmitud kokkulepete kohaselt.

Leping sõlmitakse, arvestades teenuseosutaja tegevusloal märgitud maksimaalselt teenuskohtade arvu. Tegevusloal märgitud teenuskohtade arv näitab teenuseosutaja maksimaalset võimekust, mille puhul peavad tal olema täidetud seadusest tulenevad nõuded teenuse osutamiseks. Samas ei kohusta lepingu olemasolu sotsiaalkindlustusametit tagama teenuseosutajale kõikide tegevusloal märgitud teenuskohtade arvu täitmist. Teenuskohtade täitmine on seotud eelarveliste vahendite eraldamisega ning inimeste valikutega selle kohta, milliste teenuseosutajate juures nad soovivad erihoolekandeteenust kasutada.   

Sotsiaalkindlustusamet võib keelduda lepingu sõlmimisest ja/või pikendamisest tegevusluba omava teenuseosutajaga juhul, kui teenuseosutajale on tehtud ettekirjutusi seaduses sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu.

Sotsiaalhoolekande seadus

Nõuded erihoolekandeteenuse osutajale, nõuded teenust vahetult osutavale isikule, nõuded teenusele erinevate teenuse liikide alusel jm oluline

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus

üldised nõuded tegevusloa omajale, sh kohustus teavitada tegevusloa väljastajat (sotsiaalkindlustusamet) tegevusloal olevate andmete muutumisest (tegevuskoht, kontaktandmed, tegevusjuhendajad) hiljemalt 5 tööpäeva jooksul

Sotsiaalseadustiku üldosa seadus

Teenuste osutamisega seotud küsimustega palun pöörduge teenuste koordinaatorite poole.

Teenuste koordinaator Kontaktandmed Tööpiirkond
Natalie Talvi 5792 7479
[email protected]
Tallinn ja Harjumaa
Piret Ahi 5866 5183
[email protected]
Tallinn ja Harjumaa
Kaia-Karina Käär 5350 7738
[email protected] 
Tallinn ja Harjumaa
Angelina Kaiva 5690 5982
[email protected]
Ida- ja Lääne-Virumaa
Kaia Laas 5883 4320
[email protected] 
Rapla-, Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa
Annika Sumre 5919 4161
[email protected]
Viljandi- ja Pärnumaa
    Jõgeva- ja Järvamaa ning Tartu linn
Liina Juhanson 522 6695
[email protected]
Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa
teenuste koordinaatorite tiimijuht
Cärolyn-Angelika Liblik
5361 8696
[email protected]
kogu Eesti

Erihoolekandeteenuste kirjeldused ja seotud tegevused

Teenuste kirjeldused tuginevad sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud teenuste eesmärkidele, tegevustele, dokumenteerimisele jm sätestatud nõuetele, hõlmates ka teistes valdkonda reguleerivates õigusaktides ja juhistes nimetatud olulisemaid nõudeid.

Loetletud on teenuste osutamiseks vajalikud minimaalsed tegevused, et täita sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud teenuste eesmärke ja järgida Eesti erihoolekandeteenuste kvaliteedijuhises nimetatud kvaliteedi kriteeriume.

Vaata lisaks:

Igale teenusele suunatud inimesele koostatakse 30 päeva jooksul personaalne tegevusplaan konkreetsete tegevuste elluviimiseks. Tegevusplaan koostatakse teenusele suunamise ajaks.

Tegevusplaan on inimese toimetuleku toetamiseks, arendamiseks või oskuste säilitamiseks koostatud plaan, mis sisaldab inimese eesmärke ja selleks vajalikke tegevusi.

Tegevusplaani planeeritakse eesmärgid ja tegevused lähtuvalt inimese soovidest ja võimekusest. Eesmärkide seadmisel tuleb lähtuda inimese eluolukorrast ja tugineda eluvaldkondadele, millistes inimene kõige rohkem toetust vajab. 

Kolm kuud enne suunamisotsuses märgitud teenuse osutamise lõpetamise kuupäeva saabumist koostab teenuseosutaja teenuse saaja toimetuleku kohta kokkuvõtva hinnangu, milles kajastub: 

  • kas püstitatud eesmärgid saavutati ja kui mitte, siis mis põhjusel
  • milliseid tegevusi teenusel läbi viidi ja mis õnnestus, mis mitte
  • hinnang toetusvajaduse kohta eluvaldkondade kaupa
  • hinnang teenuse osutamise jätkamise/mitte jätkamise kohta

Kokkuvõttev hinnang koostatakse sotsiaalkindlustusameti ette antud vormil ja teenuseosutaja peab selle esitama sotsiaalkindlustusametile kolm kuud enne suunamisotsusel märgitud teenuse osutamise lõppemist turvalise andmevahetuse kaudu (DHX) või krüptituna. Kui teie asutus ei ole DHX-süsteemiga liitunud, palume saata krüptitud kokkuvõttev hinnang e-posti aadressil [email protected], valides krüpteerimisel adressaadiks (reg nr 70001975) Sotsiaalkindlustusamet 1 või Sotsiaalkindlustusamet 2.

Kui teenuseosutamine lõppeb enne suunamisotsusel märgitud kuupäeva, esitatakse kokkuvõttev hinnang sotsiaalkindlustusametile hiljemalt koos viimase teenuseosutamise arvega.

Palume teenuseosutajatel saata juhtumikirjeldused e-posti aadressil [email protected].

Sotsiaalkindlustusametit tuleb teavitada raskematest juhtumitest:

  • surmajuhtum (ühtlasi märkida surma põhjus: õnnetusjuhtum, suitsiid, haiguse tagajärjel, vanadus; surma põhjus selgusetu)
  • ootamatu ööpäevaringselt või kogukonnaselamise teenuselt lahkumine või teenuse saaja ei tulnud kokkulepitud ajal teenusele tagasi - inimene kadunud
  • vägivald (teise teenuse saaja, töötaja või muu isiku vastu; töötaja vägivald teenuse saaja vastu; vägivald teenuse saaja vastu (nt tänaval võõraste poolt vms); enesevigastamine; suitsiidkatse), millega kaasnes oht elule või tervisekahjustusele (st keegi sai juhtunu tagajärjel viga/haiget)
  • muu: tulekahju; avarii; raske avaliku korra rikkumine vm

Juhtumi raskusastet ja ohtlikkust hindab teenuse saajaga töötav professionaalne meeskond.

Soovitame teenuseosutajal fikseerida enda jaoks ka teenuse saajaga seotud kergemad ja/või korduvad juhtumid (purjusolek, verbaalne vägivald, kergemad tõukamised/löömised jms), sest kui olukord eskaleerub, on teil võimalik koondada taustainfo teenuse saaja varasema probleemkäitumise kohta. Seega ei ole vaja sotsiaalkindlustusametile saata kord nädalas või kuus või 10 päeva tagant kergemate juhtumite kirjeldusi.

Kui teenuseosutaja teavitab sotsiaalkindlustusametit, et nt teenuse saajale antud teenus ei sobi ja/või kui inimene liigub raskemale/kergemale teenusele/või inimese juhendamisega on raskusi vm, siis küsib sotsiaalkindlustusamet teenuseosutajalt välja kogu teenuse saaja kohta olemasoleva dokumentatsiooni, sh kõik kergemad ja korduvad varasemad juhtumid – et saaksime adekvaatse pildi, kuidas on inimesel tagasivaates läinud, milline on ja oli tema toimetulek, millised olid edusammud ja tagasilangused. Sellise info alusel on teenuste konsultandil koostöös teenuseosutajaga võimalik analüüsida inimesele määratud erihoolekandeteenuse sobivust ja vastavust inimese vajadustele. 

NB! Tuletame meelde, et teenusekasutajate andmeid sisaldav info ja dokumendid tuleb edastada sotsiaalkindlustusametile turvalise andmevahetuse kaudu (DHX) või krüptituna. Palume kõigil, kel see seni tähelepanuta on jäänud, edaspidi kindlasti jälgida, et kogu isikute eriliigilisi või tundlikke isikuandmeid sisaldav info saaks edastatud turvaliselt. Kui teie asutus ei ole DHX-süsteemiga liitunud, palun saatke krüptitud dokumendid e-posti aadressile [email protected] ja krüptides valige adressaadiks (reg nr 70001975) Sotsiaalkindlustusamet 1 või Sotsiaalkindlustusamet 2.

Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud lepingu MTÜ-ga A-Akadeemia eesmärgiga pakkuda erihoolekandeteenuse osutajatele nõustamisekspertide teenust, mis sisaldab riski- ja probleemse, sh raskesti mõistetava, ohtliku või äärmiselt häiriva käitumise juhtimiseks vajalike teadmiste jagamist ja töötajate juhendamist.

Vägivallajuhtumite ennetuse ja nõustamisteenuse osutamise käigus nõustamiseksperdid:

  • juhendavad erihoolekandeasutuste töötajaid riski ja probleemse käitumise ohumärkide äratundmisel;
  • nõustavad ja juhendavad juba toimunud riski- ja probleemse käitumise olukordade järgselt juhtunu analüüsil erihoolekandeasutuste töötajaid edasiste olukordade vältimiseks;
  • juhendavad erihoolekandeasutuste töötajaid konkreetse teenusekasutaja riski- ja probleemset, sh raskesti mõistetavat,  ohtlikku või äärmiselt häirivat käitumist analüüsima, juhtima, ennetama;
  • juhendavad erihoolekandeasutuste töötajaid teenusekasutaja negatiivsete emotsioonidega toimetulekul (viha, ärevus, ärrituvus, agressioon);
  • juhendavad erihoolekandeasutuste töötajaid, kui teenusekasutaja keeldub abist ja ravist;
  • lisaks nõustamis(t)ele monitoorivad juhtumi või olukorra järgset olukorda.

Teenuse tulemusena suureneb erihoolekandeteenuse osutaja töötajate oskus pakkuda teenusekasutajatele toetust ning abi  - väheneb enese või teiste vastu suunatud vägivaldne käitumine, teenusekasutaja võimalik riskikäitumine on kontrollitav ning professionaalne abi riskikäitumise esinemise korral on kättesaadav.

Oluline on eraldi välja tuua, et MTÜ A-Akadeemia nõustamisekspertide teenust saab erihoolekandeteenuse osutajatele pakkuda konkreetsete juhtumite juhendamisel, mitte töötajate üldiste teadmiste parandamisel seoses psüühikahäirega inimestega töötamisel.

Kui Te soovite kasutada MTÜ A-Akadeemia nõustamisekspertide abi konkreetsete juhtumite juhendamisel, siis palun täitke manuses olev taotlus ning edastage taotlus koos kõikide olemasolevate vajalike dokumentidega Sotsiaalkindlustusameti infomeilile [email protected] krüpteeritud kujul valides adressaadiks  (reg nr 70001975) Sotsiaalkindlustusamet 1 või Sotsiaalkindlustusamet 2.

MTÜ A-Akadeemia nõustamiseksperdid viivad nõustamist ja juhendamist läbi Teie juures asutuses kohapeal ning teenus on Teie jaoks tasuta.

Nõustamisekspertide teenust on võimalik kasutada kuni 31.12.2023.

Erihoolekandeteenuse maksimaalne maksumus on tasu, mida maksab sotsiaalkindlustusamet teenuseosutajale, kellega on sõlmitud erihoolekandeteenuse osutamise leping. 

Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse hulgas kaetakse järgmised kulude koostisosad kõikidel erihoolekandeteenustel (põhikulud):

  • töötajate palga- ja koolituskulu
  • personali transpordikulu, mis on seotud teenust saavate isikute asjaajamisega
  • töötajate tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulu
  • büroo- ja postitarvete ning sideteenuste kulu
  • teenuste osutamise jaoks vajalike vahendite, materjalide, sisustuse jms kulu
  • käsimüügiravimite, meditsiinitarvikute ja inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite kulu.

IET teenusel kaetakse lisaks põhikuludele ka:

  • tegevuste elluviimiseks vajalike vahendite, materjalide, ruumide sisustuse ja muu kulu
  • teenuseosutaja omandis või kasutuses olevate teenuse osutamise ruumide koristustarvete kulu.

TE teenusel kaetakse lisaks põhikuludele ka:

  • isikute kasutuses olevate ruumide sisustuse ja inventari kulu.

KE ja kõikidel ööpäevaringsetel teenustel kaetakse lisaks põhikuludele ka:

  • teenuse saajate transpordikulu, mis on seotud tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants- ja muude teenuste kasutamisega
  • tegevuste elluviimiseks vajalike vahendite, materjalide ja muu kulu
  • teenuse saajate hügieenitarvete, riiete ja voodipesu ning nende soetamise ja hooldamisega seotud kulu
  • teenuse saajate käsimüügiravimite ja meditsiinitarvete kulu
  • teenuse saajate kasutuses olevate eluruumide sisustuse kulu
  • administratsiooni ruumide ja nende ruumide, kus viiakse ellu teenuse sisuks olevaid tegevusi, hooldus- ja kommunaalkulu.

Kõikidel ööpäevaringsetel teenustel kaetakse lisaks põhikuludele ka:

  • inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite kulu.

Omaosalus (SHS § 73):

  • teenuse saaja on kohustatud tasuma omaosalust ainult kogukonnas elamise teenusel ja ööpäevaringsetel teenustel
  • omaosalus sisaldab tasu teenuse saaja toitlustuse ja majutuse eest
  • kui kokkuleppel teenuse saajaga/eestkostjaga toimub majutamine ja toitlustamine paremates tingimustes, kui on kindlaks määratud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud kogukonnas elamise teenuse või ööpäevaringse erihooldusteenuse tervisekaitsenõuetes, võib erihoolekandeteenuse osutaja võtta isikult maksimaalsest suuremat tasu. Tasu peab olema vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega
  • NB teenuse saajal on siiski õigus nõuda teenuseosutajalt majutamist ja toitlustamist tervisekaitsenõuetes sätestatud erihoolekandeteenusele kehtestatud miinimumnõuete kohaselt
  • kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele suunatud isikute maksimaalne omaosalus on kehtestatud 2024. a riigieelarve seadusega.

Teenuste maksumus on kehtestatud sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrusega nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“.

24.11.2023 SKA ja teenuseosutajate kohtumine

20.10.2022 erihoolekande infopäeva materjalid

Vaata infopäeva ettekandeid ka videoülekandena 

05.10.2021 Erihoolekandeteenuste infopäev

12. mail 2021 supervisiooni ja coachingu veebiseminar erihoolekande- ja rehabilitatsiooni asutustele.

01.10.2020 Erihoolekandeteenuste infopäev

23.10.2019 Erihoolekandeteenuse osutajate infopäev

Vaata infopäeva ettekandeid videoülekandena 

05.12.2018 Erihoolekandeteenuste osutajate infopäev 

QualityRights – Maailma Terviseorganisatsiooni algatus inimõiguste edendamiseks

QualityRights’i tegevuste ja töövahendite eesmärgiks on parandada vaimse tervise ja sotsiaalteenuste valdkonnas pakutava hoolduse ja abi kvaliteeti. Sellega edendatakse kogu maailmas psühhosotsiaalsete, intellektuaalsete või kognitiivsete puuetega inimeste õigusi.

QualityRights - see on osaluspõhine lähenemisviis järgmiste suuremate eesmärkide saavutamiseks:

  • Tõsta julgust ja valmisolekut häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks ning inimõiguste ja taastumise edendamiseks.
  • Parandada vaimse tervise ja sotsiaalteenuste valdkonnas hoolduse ja inimõiguste tagamise tingimusi.
  • Luua kogukonnapõhised ja taastumisele suunatud teenused, mis austavad ja edendavad inimõigusi.
  • Toetada kodanikuühiskonna liikumise arengut, et edendada ka vaimse tervise ja sotsiaalteenuste kasutajate võimalusi osaleda ja mõjutada poliitikakujundamist.
  • Reformida riiklikku poliitikat ja õigusakte vastavalt puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja muudele rahvusvahelistele inimõiguste standarditele

QualityRights e-õppekeskkond

Quality Rights

Eestikeelses e-õppekeskkonnas saab tõsta või parandada oma teadmisi inimõigustest, inimesekesksest vaimse tervise ja sotsiaalteenuste osutamisest, taastumise põhimõtetest ja kogukonda kaasamisest.

Ligipääs testitavale QualityRigths e-õppekeskkonnale

Maailma Terviseorganisatsioon kutsub õppima, meelde tuletama, parandama, otsima uusi lahendusi teenuse osutamise kvaliteedi parandamiseks uue e-õppekeskkonna abil. Loo oma konto e-õppekeskkonnas ja alusta juba täna kogu meeskonnaga teadmiste täiendamist. QualithyRightsi e-õppekeskkonna konto saab luua siin

Tutvu lähemalt WHO QualityRightsi tegevuste ja töövahenditega

Lihtne ja selge tutvustus: