Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on sotsiaalteenus, mis on mõeldud puudega või piiratud töövõimega inimese toetamiseks igapäevaeluga toimetulekul.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kaudu õpivad inimene ja pere, kuidas terviseseisundist tingitud erivajadustega igapäevaselt hakkama saada.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamist korraldab sotsiaalkindlustusamet. Juhul, kui teenuse vajaduse hindamisel selgub, et inimene vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, siis võtab sotsiaalkindlustusamet inimeselt teenuse eest tasu maksmise kohustuse üle ehk suunab teenusele.
Sisukord
- Teenuse kirjeldus
- Kellele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on ette nähtud?
- Teenuse korraldus
- Taotlemine
- Rehabilitatsioonivajaduse hindamine
- Menetlustähtaeg
- Suunamisotsus
- Vaide esitamine
- Teenuseosutaja poole pöördumine
- Teenuseosutajad
- Teenuse osutamine
- Teenuse maksimaalne maksumus
- Sõidu- ja majutuskulude hüvitamine
Teenuse kirjeldus
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on õpetada ja arendada igapäevaelu oskusi, suurendada võimalusi ühiskonnaelus osaleda, toetada õppimist ja töötamise eelduste ettevalmistamist.
Teenus on olemuselt aktiivne, inimene teeb ise võimetekohaselt kõiki tegevusi, mida eesmärgi saavutamiseks on vaja teha – näiteks võimleb või õpib abivahendi abil riietumist. Neid oskusi harjutatakse rehabilitatsiooni-spetsialisti abiga ja juhendamisel, kuid lisaks annab spetsialist harjutusi ja ülesandeid, mida teha kodus iseseisvalt või koos pereliikme/hooldajaga. Kuna rehabilitatsiooniteenuse tulemuslikkuse eelduseks on alati inimese aktiivne osalus, siis ei kuulu rehabilitatsiooniteenuste hulka passiivsed protseduurid nagu massaaž, ravivann, soolakamber, külmaravi jmt.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on kompleksne teenus, mis on vajalik juhul, kui inimesel on mitu probleemi, mille lahendamine ei ole võimalik üksikteenuste (nt tugiisik, taastusravi, hooldaja, isiklik abistaja) abil, vaid nõuab mitme eriala spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna sekkumist.
Eesmärkide saavutamiseks osutatakse vajaduse selgudes järgmisi teenuseid:
|
|
Teenuseid osutatakse nii individuaalselt kui perele või grupis, välja arvatud arsti teenus, mida osutatakse ainult individuaalselt. Teenuste täpse loetelu ja sisu kirjelduse leiad siit (PDF).
Teenus on ajaliselt piiritletud, st seda osutatakse seatud eesmärgi täitmiseks vajaliku aja jooksul. Iga rehabilitatsiooniperioodi lõppedes annab rehabilitatsiooniteenuse osutaja hinnangu teenuse jätkamise vajadusele ning uuele taotlusele järgneb uus teenuse vajaduse hindamine.
Pane tähele!
- Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel tuleb inimesel aktiivselt osaleda vastavalt rehabilitatsiooniteenuse osutaja poolt koostatud tegevuskavale ja rehabilitatsiooniplaanile. Kui seda ei tehta, siis on Sotsiaalkindlustusametil võimalik Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 21 lõige 1 punkti 3 alusel keelduda tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest.
- Ravi, sealhulgas taastusravi ei ole sotsiaalne rehabilitatsioon. Ravi ja taastusravi vajaduse korral pöördu oma perearsti või muu arsti poole.
- Füsioterapeudi teenus on inimese liigutusliku sooritusvõime ja tegevuskeskkonna (nt kool, kodu) hindamine ning tegevuskeskkonna kohanduste soovitamine, iseseisvat toimetulekut arendavate füsioterapeutiliste programmide koostamine ja õpetamine, abivahendite kasutamise õpetamine, säästvate abistamisvõtete õpetamine pereliikmetele. Füsioterapeudi teenus ei sisalda passiivseid tegevusi nagu nt massaaž, vannid, soolakamber, külmaravi jmt.
- Arsti ja õe teenused on nõustava sisuga ning ei sisalda ravimisega seotud tegevusi nagu nt diagnoosimine, raviplaani koostamine, retsepti väljastamine, raviprotseduuride tegemine, eriarstile või uuringutele saatekirja väljastamine jmt
- Laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust puudutavate küsimuste korral aitavad lahenduse leida meie rehabilitatsiooni peaspetsialistid, kelle kontaktid leiad siit. (14.87 KB, XLSX)
- 16-aastaste ja vanemate isikute sotsiaalset rehabilitatsiooni ja erihoolekannet puudutavate küsimuste korral aitavad lahenduse leida meie teenuste konsultandid. Oleme abiks sobiva teenuseosutaja valimisel. Samuti aitame lahendada teenuse osutamise käigus tekkinud muresid
Palume teenuste konsultandi vastuvõtule tulekuks eelnevalt sobiv aeg kokku leppida!
Teenuste konsultantide kontakte vaata siit.
Kellele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on ette nähtud
Teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist ehk teenusele suunamist võivad taotleda:
- alla 16-aastased puudega lapsed
- alla 18-aastased lapsed, kelle kohalik omavalitsus on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja andnud hinnangu tema suunamise vajaduse kohta. Abivajavaks tunnistatud lapsel ei pea olema tuvastatud puuet. Loe siit abi vajava lapse suunamisest sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele kohaliku omavalitsuse poolt.
- vähemalt 16-aastasel noorel, kes omandab põhiharidust hooldusõppes riikliku õppekava alusel. See õigus ei laiene lihtsustatud õppekava või toimetuleku õppekava alusel õppivale noorele
- osalise töövõimega või puudega või töövõime kaotuse protsendiga või invaliidsusgrupiga tööealised inimesed, kes ei ole töövaldkonnas aktiivsed, st kes ei tööta, ei õpi ega ole töötukassas töötuna arvele võetud
- puuduva töövõimega tööealised inimesed. Nemad saavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust taotleda ka siis, kui nad töötavad või õpivad või on töötukassas töötuna arvele võetud
- ennetähtaegse vanaduspensioni saajad, kellel on puue
- vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse saajad, kellel on puue
- vanaduspensioniealised puudega inimesed
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse korraldus
Lastel
- Lapsel on eelnevalt määratud puude raskusaste
- Esitad sotsiaalkindlustusametile rehabilitatsiooniteenuse taotluse
- Sotsiaalkindlustususamet hindab kompleksteenuse vajadust ja vajaduse selgumisel väljastab suunamisotsuse
- Pöördud 60 päeva jooksul sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja poole ja lepid kokku teenuse saamise aja
- Teenuseosutaja meeskond koostöös pere ja võrgustikuga hindab lapse rehabilitatsioonivajadust ja koostab rehabilitatsiooniplaani
- Laps saab teenust vastavalt rehabilitatsiooniplaanile
- Teenuseosutaja hindab koos lapsevanema/eestkostja ja lapsega teenuse tulemuslikkust
- Lapsevanem/eestkostja annab teenuseosutajale kinnituse, milliseid teenuseid laps on saanud.
Tööealistel
- Sul on eelnevalt hinnatud töövõime ulatus või määratud puude raskusaste või töövõime kaotuse protsent
- Esitad sotsiaalkindlustusametile rehabilitatsiooniteenuse taotluse
- Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sinu õigustatust teenusele ja seejärel hindab sinu rehabilitatsioonivajadust
- Sotsiaalkindlustusamet väljastab sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse selgumisel suunamisotsuse
- Võid jääda teenuse järjekorda kuni 1 aastaks
- Järjekorra saabumisel saadab sotsiaalkindlustusamet sulle teate, et võid pöörduda teenuseosutaja poole
- Pöördud 60 päeva jooksul teenuseosutaja poole ja lepid kokku teenuse saamise aja
- Saad teenust vastavalt sotsiaalkindlustusameti tegevuskavale, rehabilitatsiooniplaanile või -programmile.
- Teenuseosutaja koos sinuga hindab teenuse tulemuslikkust
- Annad teenuseosutajale kinnituse, milliseid teenuseid oled saanud
Vanaduspensioniealistel
- Sul on eelnevalt määratud puude raskusaste
- Esitad sotsiaalkindlustusametile rehabilitatsiooniteenuse taotluse
- Sotsiaalkindlustusamet hindab sinu rehabilitatsioonivajadust
- Sotsiaalkindlustusamet väljastab sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse selgumisel suunamisotsuse
- Võid olla teenuse järjekorras kuni 1 aasta
- Järjekorra saabumisel saadab sotsiaalkindlustusamet sulle teate, et võid pöörduda teenuseosutaja poole
- Pöördud 60 päeva jooksul teenuseosutaja poole ja lepid kokku teenuse saamise aja
- Saad teenust vastavalt sotsiaalkindlustusameti tegevuskavale, rehabilitatsiooniplaanile või -programmile
- Teenuseosutaja koos sinuga hindab teenuse tulemuslikkust
- Annad teenuseosutajale kinnituse, milliseid teenuseid oled saanud.
Taotlemine
Teenust pead taotlema. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotluse vormi leiad siit. Vormi täitmisel juhindu sellel olevatest selgitavatest tekstidest.
Enne taotluse esitamist mõtle siiski järele, kas teenus on siiski vajalik, st kas sinul või sinu lapsel on terviseseisundist tulenevalt mitmeid toimetulekupiiranguid, mida ei saa leevendada muude meetmetega (nt õppe tugiteenused koolis/lasteaias, taastusravi, abivahendid vm).
Taotlust on võimalik esitada mitmel erineval viisil. Kasuta endale sobivat:
- riigiportaalis eesti.ee. Loe juhendit riigiportaalis taotluse esitamiseks – Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemine eesti.ee-s (452.9 KB, PDF)
- digitaalselt allkirjastatud taotlus saada e-posti teel aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee;
- paberil allkirjastatud taotlus saada posti teel aadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn;
- taotluse saad esitada ka Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses üle Eesti. Klienditeeninduste aadressid ja vastuvõtuajad leiad siit.
Erisused taotluse täitmisel
- Juhul, kui sul on psüühikahäire, saad taotlemisel valida, millises sihtgrupis teenuse rahastamist taotled, kas:
- tööealiste psüühikahäirega isikute sihtgrupis (teenuste limiit kalendriaastas kuni 4300 eurot) või
- 16-aastaste ja vanemate puudega inimeste sihtgrupis (limiit kalendriaastas kuni 1132 eurot või rehabilitatsiooniprogrammi alusel kuni 1800 eurot).
Psüühikahäirete hulka kuuluvad ka vaimse arengu häired (intellektipuue), käitumis- ja sõltuvushäired.
- Kui oled 16-18-aastane, on sul järgmised võimalused:
- kui sul on tuvastatud puuduv töövõime, saad alati pöörduda sotsiaalkindlustusametisse, kus hinnatakse sinu rehabilitatsioonivajadust. Vajaduse olemasolul saad SRT tööealiste sihtgrupi reeglite alusel;
- kui sul on tuvastatud puue või osaline töövõime, on erinevad võimalused sõltuvalt sellest, kas sa oled töövaldkonnas aktiivne või mitte. Juhul, kui sa ei tööta ega õpi ega ole töötuna arvele võetud, saad pöörduda sotsiaalkindlustusametisse. Kui sa aga õpid, töötad või oled töötuna arvele võetud, siis võid pöörduda Töötukassasse, kes aitab leida vajalikud teenused.
SRT taotlust ei ole vaja esitada kuni 18-aastase abivajava lapse kohta, kellel kohaliku omavalitsuse üksus on tuvastanud abivajaduse lastekaitseseaduse alusel ning hinnanud tema sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele suunamise vajadust. Loe abivajava lapse suunamisest sotsiaalse rehabilitatsioonieenusele täpsemalt siit
Rehabilitatsioonivajaduse hindamine
Lapsel
Rehabilitatsioonivajaduse hindamine tehakse selleks, et välja selgitada, kas puudega laps vajab rehabilitatsiooniteenust või mitte. Lapse rehabilitatsioonivajadust hindab teenuseosutaja, kes koostab rehabilitatsiooniplaani.
Juhul, kui lapsel on olemas kehtiv rehabilitatsiooniplaan, saab ta teenuseid selle alusel. Võta plaan teenusele minnes kindlasti kaasa.
Pane tähele Rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppemisel ei koostata uut rehabilitatsiooniplaani lapsele, kes on saanud 16-aastaseks teenuse osutamise ajal. 16-17-aastane laps saab rehabilitatsiooniteenust taotleda tööealise inimese tingimustel ja tema rehabilitatsioonivajadust hindab töötukassa või sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultant. Juhul, kui rehabilitatsiooniplaani kehtivus suunamisotsuse kehtivuse aja jooksul lõpeb, koostab teenuseosutaja alla 16-aastasele lapsele uue plaani ja teenuste osutamine jätkub. |
Plaani allkirjastavad kõik selle koostamisel osalenud spetsialistid ja lapsevanem.
Plaani tegevuskavasse võidakse lisaks rehabilitatsiooniteenustele kirjutada ka muid teenuseid, nt kooli tugispetsialistide teenused, KOV teenused jm.
Pane tähele
|
Juhul, kui hindamise tulemusena selgub, et lisaks haridusasutuse või kohalikuomavalitsuse abile ei vaja laps sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või tema toimetulekut ei ole võimalik teenuse abil parandada, siis põhjendatakse seda rehabilitatsiooniplaanis ja plaani tegevuskavas rehabilitatsiooniteenust ei määrata.
Hindamisel võib selguda, et puudega laps ei vaja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust.
Näide: astmahaige laps, kelle haigus on raviga kompenseeritud, enamasti ei vaja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust.
Kopsuarstide, allergoloogide, lastearstide ja perearstide seltsi esindaja ühine seisukoht on, et astma diagnoosiga lapsel, kellel on küll puude raskusaste määratud, puudub üldjuhul näidustus ja vajadus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamiseks. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus vajadus võib olla põhjendatud juhul, kui astma diagnoosiga lapsel on tuvastatud liitpuue, kaasuvad muud seisundid (nt arengulised iseärasused), lapse sotsiaalne keskkond on teadaolevalt haigusega hakkamasaamist mittetoetav jne.
Arstid on analüüsinud kõikide rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistide poolt osutatavate teenuste sisu ja leidnud, et:
- võrgustikutöö kooli/lasteaia õpetajatega ei ole põhjendatud, kuna haridusasutuse õpetajal ei ole õigust ravimeid manustada. Kooli/lasteaia töötajate teavitamine lapse haigusest ja võimalikest probleemidest on jõukohane lapsevanemale või KOV lastekaitse- ja sotsiaaltöötajale;
- psühholoogi teenus – kui teenuse sisuks on lapsevanema informeerimine lapse haiguse eripärast, siis seda teevad raviarst ja astmakabineti õde kliinilises meditsiinis, rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti dubleeriv tegevus ei ole vajalik;
- füsioterapeudi teenus – füsioterapeudi abi vajavad astmaga lapsed, kellel on kujunenud rühihäire ja sellega seoses süveneb hingamisfunktsiooni puudulikkus. SA TÜK Lastekliiniku füsioterapeudi hinnangul annab tulemuse pidev füsioteraapia umbes poole aasta jooksul üks kord nädalas, eeldusel, et harjutusi tehakse ka kodus. Teenust rahastab Eesti Haigekassa;
- kogemusnõustaja teenus võib olla vajalik haiguse raskemate vormide korral;
- sotsiaaltöötaja teenus – seos lapse seisukohalt on nõrk või puudub. Lapsevanemale või perele on piisav KOV sotsiaaltöötaja nõustamine;
- tegevusterapeudi, loovterapeudi, eripedagoogi ja logopeedi teenusel puudub seos haigusega ja võimalike piirangutega;
- arsti teenus – eriarstide hinnangul teenus praktikas puudub või see ei ole vajalik lisaks raviarsti tegevusele;
- õe teenus – ei asenda astmakabineti õe nõustamist ravimite õige kasutamise, doseerimine jne osas.
Tööealisel ja vanaduspensioniealisel
Rehabilitatsioonivajaduse hindamise käigus selgitab teenuste konsultant, mis on rehabilitatsiooniteenuse eesmärk, millised spetsialistid teenuseid osutavad, missugune on sinu roll. Samuti abistab ta sind rehabilitatsiooniteenuse osutaja valikul.
Oleme kogenud, et sageli inimesed ei tea, millised teenused erivajadusega inimesele üldse olemas on ning kuidas neid taotleda ja jäävad seetõttu abita. Sellepärast selgitame sulle ka muude teenuste taotlemise võimalusi – näiteks kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenused, erihoolekandeteenused, tervishoiuteenused jm.
Rehabilitatsioonivajaduse hindamine annab ka infot riigile selle kohta, millised on puudega inimeste vajadused ning milliseid teenuseid tuleb arendada.
Rehabilitatsioonivajaduse hindamise läbi teinud inimesed ise hindavad väga kõrgelt seda, et nad on saanud võimaluse oma olukorrast rääkida.
Rehabilitatsioonivajaduse hindamist sotsiaalkindlustusametis on vaja juhul, kui sul ei ole kehtivat rehabilitatsiooniplaani.
Sinu rehabilitatsioonivajadust hindab teenuste konsultant, kes võtab sinuga ühendust ning lepite kokku aja ja koha kohtumiseks. Teenuste konsultantide andmed leiad siit (24.59 KB, XLSX).
Üldjuhul toimub rehabilitatsioonivajaduse hindamine sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses, kus on selleks loodud privaatsust ja segamatut vestlust võimaldavad tingimused. Põhjendatud juhtudel, näiteks siis, kui sul on kohtumisele tulek puudest tingitud liikumistakistuse või muu erivajaduse tõttu olulisel määral raskendatud, on võimalik, et teenuste konsultant tuleb sinu juurde koju, tervishoiu- või hoolekandeasutusse. Erivajadusest, mille tõttu sa ei saa tulla rehabilitatsioonivajaduse hindamisele sotsiaalkindlustusametisse, teavita meid rehabilitatsiooniteenuse taotluses ja räägi konsultandile, kui lepite kokku kohtumist.
Hindamisele tulles varu aega kuni 2 tundi. Võid tulla koos saatjaga – pereliikme, tugiisiku või sõbraga, kes sind tunneb ja saab aidata küsimustele vastamisel või lihtsalt julgustada oma probleemidest rääkima.
Kasutame hindamisel selleks välja töötatud küsimustikku, millega saad soovi korral eelnevalt tutvuda (eestikeelne küsimustik (1.42 MB, PDF), venekeelne küsimustik (1.13 MB, PDF)). Küsimustikku sa ei pea ise täitma, seda teeb teenuste konsultant
Vestluse käigus küsime, millised on sinu terviseolukorrast tingitud raskused peamistes eluvaldkondades (tajumine, liikumine, enese eest hoolitsemine, suhtlemine, igapäevased toimingud kodus ja tööl/koolis ning ühiskonnaelus osalemine jne). Vajaduse korral kogume lisainfot teistelt sinu toetusvõrgustikku kuuluvatelt inimestelt, näiteks sinu pereliikmetelt, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt, perearstilt, tööandjalt.
Koos arutate läbi, kas sulle on vajalik sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus või vajad hoopis muud abi – nt kohaliku omavalitsuse teenuseid, põhihariduse omandamisel tugiteenuseid koolis, taastusravi vm.
Juhul, kui hindamise tulemusel selgub, et sa vajad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, selgitame välja, kas on olemas sulle sobiv rehabilitatsiooniprogramm või koostame sinu vajadustele vastava tegevuskava. Juhul, kui sinu olukord on väga keeruline, võime sind suunata rehabilitatsiooniplaani koostama – seda teeb rehabilitatsioonimeeskond.
- Rehabilitatsiooniprogramm on sarnaste probleemide ja eesmärkidega inimeste rühmale kokku pandud tegevuste pakett. Programmid võivad sisaldada nii ühele inimesele kui ka grupile mõeldud teenuseid. Sobiva programmi olemasolul ei koostata sulle tegevuskava ega rehabilitatsiooniplaani. Kinnitatud rehabilitatsiooniprogrammide kohta saad infot siit.
- Tegevuskava on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise aluseks olev dokument, milles lepime kokku rehabilitatsiooni eesmärgi ja selle saavutamiseks vajalikud teenused, selle vormistab meie teenuste konsultant. Tegevuskava olemasolul ei ole vaja koostada sulle rehabilitatsiooniplaani. Juhul, kui sinu vajadused on keerulisemad ning tegevuskava teha ei saa ja pakkuda ei ole ka sobivaid programme, suuname sind juba kogutud andmetega rehabilitatsioonimeeskonna juurde rehabilitatsiooniplaani koostama.
- Rehabilitatsiooniplaan on rehabilitatsioonimeeskonna poolt ainult sulle koostatud põhjendatud hinnangute kokkuvõte koos soovitustega ja eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuskavaga.
Hindamise tulemusel võib selguda, et sa ei vaja rehabilitatsiooniteenust.
Järgnevalt selgitame näidetega, miks sama haiguse või seisundiga (liigesevaevused) inimestest üks vajab rehabilitatsiooniteenust ja teine ei vaja.
Näide 1: inimesel on aastaid kestnud krooniline liigesehaigus, mis viimasel ajal ei ole süvenenud, ta ei ole saanud operatiivset ravi. On aastaid kasutanud rehabilitatsiooniteenust spaa-tüüpi asutustes, sh on omandanud talle koostatud võimlemiskavad ja saanud erinevaid nõustamisi. Saab hakkama igapäevaste toimingutega, sest kodukeskkond on kohandatud ja vajalikud abivahendid olemas. Inimene ise soovib rehabilitatsiooniteenust sellepärast, et saada ravi- või spaaprotseduure (massaaž, erinevad vannid, mudaravi, elektriravi, parafiinravi), millest ta on enda sõnul reaalset kasu saanud.
Kirjeldatud juhul inimene ei vaja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, sest ta tuleb toime igapäevaeluga ja rehabilitatsiooniteenus tema toimetulekut ei suurendaks. Protseduurid, mida inimene endale vajalikuks peab, ei kuulu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste hulka.
Näide 2: aastaid kestnud krooniline liigesehaigus on pidevalt süvenenud, hiljuti on olnud operatsioon. Inimene ei saa oma igapäevaseid tegevusi endisel viisil jätkata ja tunneb sellepärast meeleolu alanemist ja hirmu hakkamasaamise ees. Kõige selle tõttu on toimetulek oluliselt halvenenud. Inimene ei ole ka teadlik kodukohandamise võimalustest ja erinevatest toimetulekut kergendavatest abivahenditest. Seetõttu ta vajab nõustamist, abivahendite ja kodukeskkonna kohandamise vajaduse hindamist, erinevate toimetulekuoskuste ja abivahendite kasutamise õpetamist. Seda pakub kompleksne rehabilitatsiooniteenus füsioterapeudi, tegevusterapeudi, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja teenuse näol.
Sellisel juhul inimene tõenäoliselt vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, sest terviseseisund piirab igapäevaeluga hakkamasaamist oluliselt ja rehabilitatsiooniteenus võimaldab iseseisvat toimetulekut parandada.
Pane tähele Rehabilitatsioonivajadust hindame igal inimesel eraldi, sest sama haiguse või seisundiga inimeste toimetulek on erinev. Hindamisel lähtume sinu toimetulekust ja sinu vajadustest. |
Hindamise tulemused saadame sulle koos otsusega.
Menetlustähtaeg
- Lapse sotsiaalse rehabilitatsooni teenuse taotluse vaatame läbi ja teeme teenusele suunamise otsuse või sellest keeldumise otsuse 10 tööpäeva jooksul.
- Tööealise ja vanaduspensioniealise sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotluse vaatame läbi ja teeme teenusele suunamise otsuse või suunamisest keeldumise otsuse 40 tööpäeva jooksul. Selle aja sisse mahub rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja otsuse tegemine. Otsuse väljastame 10 tööpäeva jooksul pärast hindamist.
Otsus
Suunamisotsuse kehtivus on kuni 2 aastat, kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev on otsuses märgitud. Otsuse kehtivuse aja jooksul ei ole vaja otsust pikendada ega uuendada.
Otsuse juurde kuulub lisa, milles on teenuste kaupa näidatud, kui suure summa eest saab kalendriaastas teenuseid kasutada.Otsuse saadame sulle sinu valitud viisil, mille sa märkisid taotluses. Koos suunamisotsusega saadame sulle teenuseosutajate nimekirja.
Lisainfo
- Sisukorda
- Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse suunamisotsuse saajale (PDF)
Mida teha, kui olen hindamisel saanud teenuste kasutamise võimaluste kohta eitava otsuse?
Teenuste konsultant läheneb iga inimese olukorrale individuaalselt, hinnates seda, millised on inimese raskused, millist abi ta vajaks ja millised on edasised soovitused. Kui teenuste konsultant ja inimene jõuavad ühise vestluse käigus tõdemuseni, et inimene ei vaja sotsiaalset rehabilitatsiooni, siis mõistagi rehabilitatsiooniteenuseid ei pakuta. Samas ei jäta teenuste konsultant soovitamata teisi vajalikke teenuseid ning vajadusel aitab ka nendeni jõuda, näiteks konsulteerib perearstiga, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga jm. See tähendab – kui teenuste konsultant on langetanud negatiivse otsuse sotsiaalse rehabilitatsiooni osas, annab ta siiski mitmeid soovitusi, mida teha edasi ja inimene saab neid soovitusi järgides vajalikku abi.
Juhul, kui leiad, et otsus ei ole sinu meelest asjakohane (näiteks oled saanud teenusele suunamisest keeldumise otsuse), on sul võimalik esitada sotsiaalkindlustusametile vaie.
Vaide saad esitada 30 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist.
Vaide lahendame 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest. Juhul, kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, pikendame vaide läbivaatamise tähtaega kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamise kohta saadame teate vaide esitajale.
Teenuseosutaja poole pöördumine
Suunamisotsuse saamisel on sul 60 päeva aega, et saadud teenuseosutajate nimekirjast valida sobiv ja registreerida teenusele.
Selleks pöördu enda valitud teenuseosutaja poole kas telefoni või e-posti või posti teel või mine kohale ja lepi kokku teenuse alustamise aeg. Registreerimisel teata suunamisotsuse number, mis on kujul K000... – selle numbri järgi saab teenuseosutaja vaadata otsuse andmeid infosüsteemis.
Teenusele minnes võta suunamisotsus kaasa või edasta e-posti teel.
Juhime tähelepanu, et sulle saadetud nimekirjas on iga teenuseosutaja põhitegevuskoha aadress. Kõikide teenuseosutajate muude tegevuskohtade osas leiad vajadusel infot majandustegevuse registrist või saad küsida teenuseosutajalt teenusele registreerimisel.
Teenuseosutajad
Infolehed rehabilitatsiooniteenust osutavate asutuste andmetega sihtgruppide lõikes
- Puudega lapsed (246.75 KB, PDF)
- Puudega või piiratud töövõimega 16-aastased ja vanemad isikud (330.33 KB, PDF)
- Psüühikahäirega tööealised (222.91 KB, PDF)
- Kohaliku omavalitsuse poolt suunatud abivajavad lapsed (194.91 KB, PDF)
Lisainfo
Teenuse osutamine
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseosutaja osutab sulle teenust vastavalt suunamisotsusele kas rehabilitatsiooniprogrammina, tegevuskava või rehabilitatsiooniplaani alusel. Juhul, kui saad teenust rehabilitatsiooniplaani alusel, koostab teenuse osutaja sulle kõigepealt plaani. Teenuseid hakkad saama pärast plaani koostamist.
Saad teenust otsuses märgitud ajavahemiku jooksul, mitte kauem. Puude või töövõimetuse otsuse kehtivuse lõppemine ei lõpeta teenuse osutamist, teenust võid saada kuni suunamisotsuse kehtivuse lõpuni juhul, kui sul on olemas kehtiv rehabilitatsiooniplaan.
Osutatud teenuste kohta koostab teenuseosutaja andmestiku, kuhu märgib iga teenusekorra kohta kuupäeva, teenuse nime ja koodi, tundide arvu, spetsialisti nime ja eriala ning teenuse sisu kirjelduse. Hiljemalt teenuse lõppedes kannab teenuseosutaja andmestikku teenuse tulemuslikkuse ehk mõju hinnangu ja allkirjastab andmestiku. Sul on igal ajal õigus paluda teenuse osutajalt andmestikku tutvumiseks.
Teenuse arved peavad vastama andmestikule. Hiljemalt enne lõpuarve koostamist võtab teenuseosutaja sinult kinnituse, et oled andmestikus märgitud teenuseid saanud.
Teenuse lõppedes hindab teenuseosutaja teenuse mõju sinu toimetulekule, st mõõdab teenuse tulemuslikkust. Teenuseosutaja täidab andmestiku, kus kirjeldab teenusel läbi viidud tegevusi ning koostab teenuse tulemuslikkuse hinnangu ehk rehabilitatsiooniplaani D-osa ja tutvustab seda sulle. Hinnangus kirjutatakse lahti teenuse tulemusel toimunud arengud, kirjeldatakse eesmärgi saavutamist soodustanud ja takistanud asjaolusid. Samuti antakse hinnang ja soovitused edaspidise rehabilitatsiooniteenuse vajaduse ja muu abi vajaduse kohta. D-osa allkirjastavad vähemalt kaks spetsialisti.
Teenust osutab üks teenuseosutaja, samaaegselt mitmelt teenuseosutajalt ei ole võimalik teenust saada. See tähendab, et SRT osutaja, kelle poole sa teenuse saamiseks pöördusid ja teenuse osutamises kokku leppisid, korraldab kõigi sulle vajalike rehabilitatsiooniteenuste osutamise. Sealjuures on tal võimalus kaasata teisi SRT osutajaid teisest rehabilitatsiooniasutusest, kellega Sotsiaalkindlustusametil on sõlmitud leping. Teenuste osutamist koordineerib see teenuseosutaja, kelle sa valisid, sul endal ei ole vaja suhelda mitme teenuseosutajaga.
Teenuseosutaja vahetamine
Teenuseosutajat on võimalik vahetada, kui selleks on mõjuv põhjus – näiteks vahetasid elukohta. Juhul, kui on vaja teenuseosutajat vahetada, siis teavita teenuseosutajat vajadusest ja esita meile vabas vormis põhjendatud avaldus teenuseosutaja vahetamiseks (12.16 KB, DOCX).
Teenuse eest tasumine
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasume meie teenuseosutajale vastavalt kehtivatele määradele. Selleks esitab teenuseosutaja meile iga kuu 7. kuupäevaks arve eelmises kalendrikuus osutatud teenuste eest.
Rehabilitatsiooniteenuse osutamisel koos majutusega on majutuse hinna sisse arvestatud üks söögikord päevas, tavaliselt hommikusöök. Seetõttu pead arvestama, et lõuna- ja õhtusöögi eest tasud ise.
Teenuse maksimaalne maksumus kalendriaastas
Lapsel
kuni 2580 eurot aastas (teenuse maksimaalne maksumus kalendriaastas ehk aastalimiit) kuni selle kalendriaasta lõpuni, millal puudega laps saab 16-aastaseks või KOV hinnangu alusel suunatud abivajav laps 19-aastaseks.
Üldise aastalimiidi sees on kehtestatud eraldi aastalimiit järgmistele teenustele:
- rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja -plaani koostamine;
- füsioterapeudi teenus.
Raha arvestus on individuaalne – nt liikumispuudega lapsel on füsioterapeudi teenuseks rohkem raha kui sellel lapsel, kellel puude raskusastme määramisel liikumispuuet ei tuvastatud.
Ülejäänud teenuseid võid vajadusel kasutada kuni aastalimiidi täitumiseni.
Tööealisel ja vanaduspensioniealisel inimesel
on võimalik saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust kalendriaastas kokku kuni 1132 euro eest. Juhul, kui teenust osutatakse programmina, on limiit kuni 1800 eurot kalendriaastas.
Psüühikahäirega tööealise inimese
aastalimiit on suurem - kuni 4300 eurot kalendriaastas.
Üldise aastalimiidi sees on kehtestatud eraldi aastalimiit järgmistele teenustele:
- rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja -plaani koostamine;
- rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö;
- rehabilitatsioonitulemuste hindamine;
- füsioterapeudi teenus.
Ülejäänud teenuseid võid vajadusel kasutada kuni aastalimiidi täitumiseni.
Sõidu- ja majutuskulude hüvitamine
Meie ülesanne on tagada inimese vajadustele vastava teenuse kättesaadavus. Seetõttu on meie eesmärk, et teenuse eelarve efektiivseks kasutamiseks osutatakse teenust inimese elukoha lähedal asuvas rehabilitatsiooniasutuses.
Juhul, kui kodukoha lähedal ei ole sobivat teenuseosutajat, võib olla siiski vajalik saada teenust kaugemal asuva teenusepakkuja juures, ning erandjuhul on mõistlik teenust osutada koos majutusega.
Majutuse limiit kalendriaastas on:
- teenuse saajale kuni 119,85 eurot (kuni 23,97 eurot ööpäevas);
- psüühikahäirega tööealise inimese teenuste limiidi kasutajal on majutuse aastalimiit kuni 838,95 eurot.
- lapse saatjale kuni 91,09 eurot.
Juhime tähelepanu, et ainult majutuse eest me ei tasu (nt juhul, kui teenuste eest tasub inimene ise).
Rehabilitatsiooniteenuse osutamisega seotud sõidukulusid hüvitame 0,10 eurot ühe läbitud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 41,55 eurot aastas. Kulude hüvitamiseks tuleb esitada avaldus.
- digitaalselt allkirjastatud avaldus saada e-posti teel aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee;
- paberil allkirjastatud avaldus saada posti teel aadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn;
- avalduse saad esitada ka Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses üle Eesti. Klienditeeninduste aadressid ja vastuvõtuajad leiad siit.