Sotsiaalne rehabilitatsioon

Rehabilitatsioonivajaduse hindamine tehakse selleks, et välja selgitada, kas puudega laps vajab rehabilitatsiooniteenust või mitte. Lapse rehabilitatsioonivajadust hindab teenuseosutaja, kes koostab rehabilitatsiooniplaani.

Juhul, kui lapsel on olemas kehtiv rehabilitatsiooniplaan, saab ta teenuseid selle alusel, kui pöörduda suunamisotsusega teenuseosutaja poole. Võta plaan teenusele minnes kindlasti kaasa.

Kui lapsel ei ole kehtivat rehabilitatsiooniplaani, siis esimese asjana koostab teenuseosutaja selle koostöös lapse perega ja võrgustikuga. Võrgustikeks on lasteaed, kool, perearst, KOV sotsiaaltöötaja või ka teised lapse elus olulised võrgustikuliikmed.

Lapse rehabilitatsioonivajadust hindab rehabilitatsiooniteenuseosutaja meeskond, kuhu kuuluvad erinevate erialade spetsialistid. Plaani koostavasse meeskonda kuuluvad kindlasti sotsiaaltöötaja ja eripedagoog, teised spetsialistid kaasatakse võttes arvesse puude liiki ja vastavalt lapse vajadustele.

Plaani koostamiseks kohtuvad vähemalt 3 rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti lapse ja perega ning hindavad lapse toimetulekut erinevates valdkondades, samuti lapsevanemate vanemlikke oskusi.

Hindamise käigus vestlevad spetsialistid lapsega ja perega, võidakse teha erinevaid teste ja anda ülesandeid. Hinnangute põhjal selgitavad spetsialistid välja erinevate teenuste ja abivahendite vajaduse, annavad soovitusi ja koostavad rehabilitatsiooniplaani. Koostöös lapse ja perega seatakse rehabilitatsiooni eesmärk, mis sõnastatakse selliselt, et hiljem on võimalik eesmärgi täitmise tulemusi mõõta.

Plaani allkirjastavad kõik selle koostamisel osalenud spetsialistid ja lapsevanem.

Juhul, kui hindamise tulemusena selgub, et lisaks haridusasutuse või kohaliku omavalitsuse abile ei vaja laps sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või tema toimetulekut ei ole võimalik teenuse abil parandada, siis põhjendatakse seda rehabilitatsiooniplaanis ja plaani tegevuskavas rehabilitatsiooniteenust ei määrata.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamise käigus selgitab teenuste konsultant, mis on rehabilitatsiooniteenuse eesmärk, millised spetsialistid teenuseid osutavad, missugune on sinu roll. Samuti abistab ta sind rehabilitatsiooniteenuse osutaja valikul.

Oleme kogenud, et sageli inimesed ei tea, millised teenused erivajadusega inimesele üldse olemas on ning kuidas neid taotleda ja jäävad seetõttu abita. Sellepärast selgitame sulle ka muude teenuste taotlemise võimalusi – näiteks kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenused, erihoolekandeteenused, tervishoiuteenused jm.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamine annab ka infot riigile selle kohta, millised on puudega inimeste vajadused ning milliseid teenuseid tuleb arendada. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise läbi teinud inimesed ise hindavad väga kõrgelt seda, et nad on saanud võimaluse oma olukorrast rääkida.

Sinu rehabilitatsioonivajadust hindab teenuste konsultant, kes võtab sinuga ühendust ning lepite kokku aja ja koha kohtumiseks.  Teenuste konsultantide andmed leiad siit (26.64 KB, XLSX).

Üldjuhul toimub rehabilitatsioonivajaduse hindamine sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses, kus on selleks loodud privaatsust ja segamatut vestlust võimaldavad tingimused. Põhjendatud juhtudel, näiteks siis, kui sul on kohtumisele tulek puudest tingitud liikumistakistuse või muu erivajaduse tõttu olulisel määral raskendatud, on võimalik, et teenuste konsultant tuleb sinu juurde koju, tervishoiu- või hoolekandeasutusse. Erivajadusest, mille tõttu sa ei saa tulla rehabilitatsioonivajaduse hindamisele sotsiaalkindlustusametisse, teavita meid rehabilitatsiooniteenuse taotluses ja räägi konsultandile, kui lepite kokku kohtumist.

Hindamisele tulles varu aega kuni 2 tundi. Võid tulla koos saatjaga – pereliikme, tugiisiku või sõbraga, kes sind tunneb ja saab aidata küsimustele vastamisel või lihtsalt julgustada oma probleemidest rääkima.

Vestluse käigus küsime, millised on sinu terviseolukorrast tingitud raskused peamistes eluvaldkondades (tajumine, liikumine, enese eest hoolitsemine, suhtlemine, igapäevased toimingud kodus ja tööl/koolis ning ühiskonnaelus osalemine jne). Vajaduse korral kogume lisainfot teistelt sinu toetusvõrgustikku kuuluvatelt inimestelt, näiteks sinu pereliikmetelt, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt, perearstilt, tööandjalt.

Koos arutate läbi, kas sulle on vajalik sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus või vajad hoopis muud abi – nt kohaliku omavalitsuse teenuseid, põhihariduse omandamisel tugiteenuseid koolis, taastusravi vm.

Juhul, kui hindamise tulemusel selgub, et sa vajad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, selgitame välja, kas on olemas sulle sobiv rehabilitatsiooniprogramm või koostame sinu vajadustele vastava tegevuskava.Hindamise tulemusel võib selguda, et sa ei vaja rehabilitatsiooniteenust.

Järgnevalt selgitame näidetega, miks sama haiguse või seisundiga (liigesevaevused) inimestest üks vajab rehabilitatsiooniteenust ja teine ei vaja.

Näide 1: inimesel on aastaid kestnud krooniline liigesehaigus, mis viimasel ajal ei ole süvenenud, ta ei ole saanud operatiivset ravi. On aastaid kasutanud rehabilitatsiooniteenust spaa-tüüpi asutustes, sh on omandanud talle koostatud võimlemiskavad ja saanud erinevaid nõustamisi. Saab hakkama igapäevaste toimingutega, sest kodukeskkond on kohandatud ja vajalikud abivahendid olemas. Inimene ise soovib rehabilitatsiooniteenust sellepärast, et saada ravi- või spaaprotseduure (massaaž, erinevad vannid, mudaravi, elektriravi, parafiinravi), millest ta on enda sõnul reaalset kasu saanud.

Kirjeldatud juhul inimene ei vaja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, sest ta tuleb toime igapäevaeluga ja rehabilitatsiooniteenus tema toimetulekut ei suurendaks. Protseduurid, mida inimene endale vajalikuks peab, ei kuulu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste hulka.

Näide 2: aastaid kestnud krooniline liigesehaigus on pidevalt süvenenud, hiljuti on olnud operatsioon. Inimene ei saa oma igapäevaseid tegevusi endisel viisil jätkata ja tunneb sellepärast meeleolu alanemist ja hirmu hakkamasaamise ees. Kõige selle tõttu on toimetulek oluliselt halvenenud. Inimene ei ole ka teadlik kodukohandamise võimalustest ja erinevatest toimetulekut kergendavatest abivahenditest. Seetõttu ta vajab nõustamist, abivahendite ja kodukeskkonna kohandamise vajaduse hindamist, erinevate toimetulekuoskuste ja abivahendite kasutamise õpetamist. Seda pakub kompleksne rehabilitatsiooniteenus füsioterapeudi, tegevusterapeudi, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja teenuse näol.

Sellisel juhul inimene tõenäoliselt vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, sest terviseseisund piirab igapäevaeluga hakkamasaamist oluliselt ja rehabilitatsiooniteenus võimaldab iseseisvat toimetulekut parandada.

Pane tähele Rehabilitatsioonivajadust hindame igal inimesel eraldi, sest sama haiguse või seisundiga inimeste toimetulek on erinev. Hindamisel lähtume sinu toimetulekust ja sinu vajadustest.

Hindamise tulemused saadame sulle koos otsusega.