Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Riiklik perelepitusteenus

Lahkuminekuga lõpeb paarisuhe,
mitte last hoidev ja armastav vanemlus.

laps emaga
 

Mis on perelepitusteenus?

Perelepitusteenus on mõeldud ühise alaealise lapse või laste lahku läinud või lahkuminevatele lapsevanematele, kel ei ole õnnestunud kokku leppida lapse elukorralduslikes küsimustes (näiteks nagu suhtluskord või elatis).

Perelepitusteenust viib läbi perelepitaja, kes neutraalse osapoolena aitab lapsevanematel oma mõtteid vahendada ja erimeelsusi lahendada.

Kuidas näeb välja perelepitusteenus?

Perelepitusteenust viib läbi perelepitaja, kellel on vastav väljaõpe ja professionaalsed teadmised.

Perelepitaja on läbinud 160 tundi perelepituse baaskoolitust, tal on nõustamistöö kogemus ning ta omab kõrgharidust näiteks psühholoogias, õigusteaduses või sotsiaaltöös.

Perelepitaja kohtub mõlema vanemaga samaaegselt. Tavaliselt kestab üks perelepitusseanss 90 minutit ja kohtutakse keskmiselt 2-3 korda. Vahel õnnestub kokkulepe sõlmida paari kohtumisega, vahel on kohtumisi vaja kokku leppida aga rohkem.

Riiklik perelepitusteenus on lapsevanematele tasuta. Perelepitusteenust pakutakse eesti keeles, vene keeles ja inglise keeles.

 

Perelepituse meelespea

  • Perelepitus on vabatahtlik.
  • Perelepitus on lapsevanematele kiirem, soodsam, vaimset tervist säästvam ning lapse heaolu paremini arvestav meetod, mille raames sõlmitud vanemate vahelised kokkulepped on efektiivsemad kui kohtumenetluses.
  • Vanemad on võrdsed ning nad otsivad lapsele parimat võimalikku lahendust ise.
  • Perelepitaja on neutraalne vahendaja, kellel on professionaalsed teadmised ja vastav väljaõpe.
  • Perelepitus ei sobi vägivaldsete suhete korral, sest lapsevanemad ei ole sellisel juhul võrdsed osapooled. Täpsustamiseks ja endale sobiva teenuse leidmiseks helista koordinaatorile.
  • Perelepitus pakub võimalust teha kokkuleppeid kohtuväliselt ja jääda toetavateks lapsevanemateks ka peale lahkuminekut.

 

Kuhu pöörduda perelepitusteenuse saamiseks?

Perelepitusteenusele saab pöörduda kirjutades aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Võta ühendust meie teenuse koordinaatoritega.

Liilia Mänd

5886 2296

Liilia.Mand[at]sotsiaalkindlustusamet.ee

eesti ja vene keel

Anna Vorobjova

5309 7229

Anna.Vorobjova[at]sotsiaalkindlustusamet.ee

eesti, vene ja inglise keel

Jekaterina Link

5323 0604

Jekaterina.Link[at]sotsiaalkindlustusamet.ee

eesti ja vene keel

Sigrid Tammiste

5918 9130

Sigrid.Tammiste[at]sotsiaalkindlustusamet.ee

eesti, inglise ja vene keel

Kätlin Ojamets

5323 3957

Katlin.Ojamets[at]sotsiaalkindlustusamet.ee

eesti ja inglise keel

Ann Lind-Liiberg

5362 5966

Ann.Lind-Liiberg[at]sotsiaalkindlustusamet.ee

Teenuse juht

Rea Uudeküll

505 1945

Rea.Uudekull[at]sotsiaalkindlustusamet.ee

Projektijuht

 

Riikliku perelepitussüsteemi ettevalmistused

Riiklik perelepitussüsteem käivitub 2022. aasta 1. septembril. Alates 2021. aasta septembrist alustas Sotsiaalkindlustusamet riikliku perelepitusteenuse pilootprojektiga, mille raames on lapsevanematel võimalus saada tasuta perelepitusteenust. Loe rohkem pilootprojekti kohta.

Pilootprojekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ projekti „Riikliku perelepitussüsteemi loomine“ raames. Rohkem infot projekti kohta leiad.

 

Lisamaterjale perelepituse kohta

 

Riikliku perelepitaja eksam

Käesoleval aastal jõustub 01.09.2022 Riikliku perelepitusteenuse seadus (RPLS), mis sätestab nõuded riikliku ehk Sotsiaalkindlustusameti poolt koordineeritud süsteemi jaoks tööle asuvatele perelepitajatele.

RPLS § 6 lõike 2 alusel tuleb riikliku perelepitusteenust osutada soovival isikul oma kvalifikatsiooni tõendamiseks (neile, kes ei ole läbinud riikliku perelepituse aluskoolitust) sooritada Sotsiaalkindlustuameti korraldatud eksam. 

Nõuded eksamile pääsemiseks:

  • kirjalik sooviavaldus (A4);
  • koolitustõend;
  • kõrgharidust tõendav dokument (koopia)
  • täidetud praktikapäevik (Lisa 2);
  • portfoolio ja protsessianalüüs ühest klienditööst (Lisa 1, Lisa 3);
  • superviisori/juhendaja kirjaliku positiivse hinnang koos superviisori/juhendaja nime, e-posti aadressi ja telefoninumbriga (Lisa 3).

 

Enne eksamit on oluline, et perelepitaja esitab superviisori või juhendaja kirjaliku hinnangu perelepitaja valmisolekust. Võimaluse korral pakub supervisiooni Sotsiaalkindlustusamet. Oma soovist tuleb teada anda vähemalt 14 päeva ette. 

Eksam koosneb:

1.           Eksamit avav eneserefleksiooni ring „Mina perelepitajana“

2.           Individuaalne perelepituse rollimäng

3.           Tagasidestav arutelu

4.           Eksami lõpuarutelu-ring eksaminandide ja eksamikomisjoni vahel

Lisainfo eksami kohta saab perelepituse koordinaator Sigrid Tammistelt (sigrid.tammiste[at]sotsiaalkindlustusamet.ee) või perelepituse teenuse juhilt Ann Lind-Liibergilt (ann.lind-liiberg[at]sotsiaalkindlustusamet.ee).