Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Avaleht Riiklik perelepitusteenus

Riiklik perelepitusteenus

    Lahkuminekuga lõpeb paarisuhe,
    mitte last hoidev ja armastav vanemlus.

 

 

Mis on perelepitusteenus?

Perelepitusteenus on mõeldud ühise alaealise lapse või laste lahku läinud või lahkuminevatele lapsevanematele, kel ei ole õnnestunud kokku leppida lapse elukorralduslikes küsimustes (näiteks nagu suhtluskord või elatis). Perelepitusteenust viib läbi perelepitaja, kes neutraalse osapoolena aitab lapsevanematel oma mõtteid vahendada ja erimeelsusi lahendada.

Riikliku perelepitusteenuse korraldust reguleerib riikliku perelepitusteenuse seadus.

Perelepitus on lapsevanematele tasuta.

Täida teenuse taotlus (42.66 KB, DOCX) ja saada see aadressil [email protected].

 

 

Kuidas näeb välja perelepitusteenus?

Perelepitusteenust viib läbi perelepitaja, kellel on vastav väljaõpe ja professionaalsed teadmised. Perelepitaja on läbinud 160 tundi perelepituse baaskoolitust, tal on nõustamistöö kogemus ja kõrgharidus näiteks psühholoogias, õigusteaduses või sotsiaaltöös. Perelepitaja kohtub mõlema vanemaga samal ajal. Tavaliselt kestab üks perelepitusseanss 90 minutit ja kohtutakse keskmiselt kolm korda kahe kuu jooksul. Vahel õnnestub kokkulepe sõlmida paari kohtumisega, vahel aga on vaja kokku leppida rohkem kohtumisi. Riiklik perelepitusteenus on lapsevanematele tasuta. Perelepitusteenust pakutakse eesti, vene ja inglise keeles.

Perelepitusteenust pakub sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerina
2022. aastal 21 perelepitajat (431.3 KB, PDF). Lapsevanematel on õigus taotlust esitades märkida, kelle juurde nad minna soovivad, ning võimaluse korral seda arvestatakse. Kui lapsevanem taotlusel soovi ei märgi, määrab sotsiaalkindlustusamet perelepitaja vastavalt perelepitajate tööpiirkonnale, töökeelele ja töömahule.

Nii lapsevanematel kui ka perelepitajal on õigus keelduda omavahelisest koostööst, kui nad teenuse osutajaga üksteist tunnevad või teavad. Kehtib reegel, et perelepitaja ei saa olla lapsevanemate teretuttav. Muidu ei suuda osalised säilitada neutraalsust ja teenus ei täida eesmärki. Samuti ei tohi perelepitajal olla rollikonflikti: näiteks ei saa ta olla piirkonna lastekaitsetöötaja, osutada perekonnale (sh lastele) teisi toetavaid teenuseid jms.

Riikliku perelepitusteenuse tööpiirkonnad on Tallinn, Haapsalu, Kärdla, Kuressaare, Rapla, Jõgeva, Paide, Pärnu, Tartu, Valga, Viljandi, Võru, Põlva, Narva, Jõhvi ja, Rakvere, st nendes linnades toimub perelepitaja vastuvõtt. Kokkuleppel perelepitajaga on võimalik teenust saada ka teistes linnades.

Perelepitusteenuse tulemuseks loetakse lapsevanemate vahel sõlmitud vanemluskokkulepet. Kirjalik kokkulepe on võimalik sõlmida vanematel omavahel või lasta see kinnitada sotsiaalkindlustusametil. Juhul kui amet kokkuleppe kinnitab, saab sellest täitedokument, st kui üks pool lepet rikub, on õigus pöörduda kohtutäituri poole. Ka juhul, kui lapsevanemad kirjalikku kokkulepet sõlmida ei soovi, tasub perelepitusse pöörduda, sest neutraalse vahendaja abiga on kergem lapse elukorralduse üle arutelu pidada ja suulisi kokkuleppeid sõlmida.

 

Perelepituse meelespea

  • Perelepitus on vabatahtlik.
  • Perelepitus on lapsevanematele kiirem, soodsam, vaimset tervist säästvam ning lapse heaolu paremini arvestav meetod, mille raames sõlmitud vanemate vahelised kokkulepped on efektiivsemad kui kohtumenetluses.
  • Vanemad on võrdsed ning nad otsivad lapsele parimat võimalikku lahendust ise.
  • Perelepitaja on neutraalne vahendaja, kellel on professionaalsed teadmised ja vastav väljaõpe.
  • Vägivaldse suhte korral perelepitus enamasti ei sobi, sest lapsevanemad ei ole sellisel juhul võrdsed pooled. Täpsustamiseks ja endale sobiva teenuse leidmiseks helista koordinaatorile.
  • Perelepitus pakub võimalust teha kokkuleppeid kohtuväliselt ja jääda toetavateks lapsevanemateks ka peale lahkuminekut.

 

 

Kuhu pöörduda perelepitusteenuse saamiseks?

Perelepitusteenuse saamiseks pöördu iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee või [email protected]

Helista julgelt ka meie koordinaatoritele. Nad aitavad vajadusel välja selgitada, kas perelepitusteenus on teie perele sobiv lahendus ja oskavad sind lahkumineku protsessis toetada.

Liilia Mänd

5886 2296

Liilia.Mand[at]sotsiaalkindlustusamet.ee

eesti ja vene keel

Anna Vorobjova

5309 7229

Anna.Vorobjova[at]sotsiaalkindlustusamet.ee

eesti, vene ja inglise keel

Jekaterina Liblik

5323 0604

Jekaterina.Liblik[at]sotsiaalkindlustusamet.ee

eesti ja vene keel

Sigrid Tammiste

5918 9130

Sigrid.Tammiste[at]sotsiaalkindlustusamet.ee

eesti, inglise ja vene keel

Kätlin Ojamets

5323 3957

Katlin.Ojamets[at]sotsiaalkindlustusamet.ee

eesti ja inglise keel

Ann Lind-Liiberg

5362 5966

Ann.Lind-Liiberg[at]sotsiaalkindlustusamet.ee

Teenuse juht

Rea Uudeküll

505 1945

Rea.Uudekull[at]sotsiaalkindlustusamet.ee

Projektijuht
 

Laste kaasamine perelepitusse

2021. aastal valminud riikliku perelepitusteenuse seaduse eelnõu § 10 kirjeldab võimalust lastele saada nende vanemate perelepitusprotsessi raames ära kuulatud.

Lapsi on oluline kaasata neid puudutavate otsuste, sealjuures ka lapse hooldusõigust ja elukorraldust puudutavate küsimuste ja otsuste juurde. Perelepituse eesmärk on, et vanemad jõuaksid vanemluskokkuleppeni, mis lähtub lapse parimatest huvidest. Selleks et välja selgitada lapse parimad huvid, on oluline laps perelepituse raames ära kuulata.

Lisaks enda arvamuse väljendamisele on lapse ärakuulamise eesmärk aidata tal aru saada, mis muutused tema ümber toimuvad. See, mil määral laps vanemate lahkuminekust ja kõigest sellega kaasnevast aru saab, sõltub, mida vanemad on talle rääkinud. Lapsega vesteldes saab perelepitaja aidata lapsel mõista tema ümber toimuvat ning seda talle selgitada.

Seega on perelepituse raames lapse eraldi ärakuulamise peamine eesmärk anda lapsele võimalus väljendada oma arvamust, et tema hääl oleks kuuldud. Lapse ärakuulamine näitab talle, et ka tema on oluline ja et tal on otsustusvõimalus, kas ta soovib lepitajaga vestelda või mitte.

Seda, kas ja kuidas perelepitaja last kaasab, arutab ta üheskoos lapsevanematega. Näiteks ei ole tarvis last perelepituses ära kuulata, kui mõni teine spetsialist (näiteks lastekaitsetöötaja) on viimase poole aasta jooksul juba lapsega samal teemal vestelnud.

 

Lähisuhtevägivald ja perelepitus

Perelepitusteenus eeldab võrdseid partnereid, kes soovivad sõlmida laste huvidest lähtuvaid ning lapsevanemate vajadusi arvestavaid kokkuleppeid.

Juhtumites, kus üks lapsevanem on olnud/on teise lapsevanema suhtes vägivaldne, võib toimepanija tekitada kannatanus hirmu ning võib võimatu tagada turvaline keskkond. See mõjutab nii kannatanu ning laste heaolu, kui ka lepitusprotsessi- kannatanul võib olla raskendatud otsuseid rahulikult läbi mõelda ning perelepituse sessiooni käigus kaasa töötada.

Lähisuhtevägivald (LSV) on füüsiline, seksuaalne, vaimne, majanduslik vägivald ja/või kübervägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega lähi- või sõltuvussuhetes, sõltumata sellest, kas suhte osapooled on jaganud või jagavad elukohta. LSV on enam levinud paarisuhtes (situatsioonilise või süsteemse paarisuhtevägivallana). Lähisuhtevägivalla kohta loe täpsemalt: https://www.palunabi.ee/.

Kas perelepitusteenus sobib vanemate vahelise kokkuleppe sõlmimiseks sõltub LSV tüübist, kuna nendel on erinevad põhjused, dünaamika ning riskid. Perelepituse koordinaatorid hindavad lapsevanemate hetkeolukorda ning valmidust individuaalselt vesteldes.

Juhul kui vägivallaepisood oli situatsiooniline, nt ühekordne, esines kaua aega tagasi ning kannatanu ei karda endist partnerit ja soovib teenusel osaleda ühises ruumis, on mõningatel juhtudel võimalik osaleda perelepituse teenusel ning võimalik on rakendada kaaslepitust, ehk perega töötab kaks perelepitajat.

Perelepitajatel, kes pakuvad perelepitust lähisuhtevägivalla juhtumites, on eriteadmised, kuidas märgata ja toetada lähisuhtevägivalla ohvrit.

Loe lähemalt lähisuhtevägivalla infolehest (504.03 KB, PDF). 

Kui soovid sõlmida vanemlikku kokkulepet, kuid sinu suhtes esines või esineb vägivalda, märgi see kindlasti taotlusele või võta ühendust perelepituse koordinaatoritega.

Abi ja toetust pakuvad sulle ka sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötajad.

 
Riikliku perelepitussüsteemi arendamine

Alates 2020. aasta veebruarist on riikliku perelepitusteenust ette valmistatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ projekti „Riikliku perelepitussüsteemi loomine“ raames.

Projekti raames töötati parimale rahvusvahelisele praktikale toetudes välja riikliku perelepitusteenuse keskne korraldus- ja rahastamismudel. Samuti koostati riikliku perelepitusteenuse aluskoolituse õppekava, mille alusel koolitab sotsiaalkindlustusamet välja 60 uut perelepitajat. Õppeprotsessi toetamiseks osalevad perelepitajad supervisioonis.

Riikliku perelepitusteenuse ettevalmistamiseks ja teenuse kättesaadavuse suurendamiseks kutsuti 2021. aasta varasügisel ellu pilootprojekt, mille raames jõudis perelepitusteenusele üle 350 pere. Oluline pilootprojekti eesmärk oli ka teenuse sihtrühmade (lapsevanemad ja spetsialistid) teadlikkuse tõus.

 

Lisamaterjale perelepituse kohta

Podcastid

 

Riikliku perelepitaja eksam

Riikliku perelepitusteenuse seadus (RPLS) sätestab nõuded riikliku ehk sotsiaalkindlustusameti koordineeritud süsteemi jaoks tööle asuvatele perelepitajatele.

RPLS § 6 lõike 2 alusel tuleb riikliku perelepitusteenust osutada soovival isikul oma kvalifikatsiooni tõendamiseks (neile, kes ei ole läbinud riikliku perelepituse aluskoolitust) sooritada sotsiaalkindlustusameti korraldatud eksam. 

Järgmine eksam toimub 2. detsembril Tallinnas. Eksamile pääsemiseks tuleb 10 päeva enne eksamit esitada meiliaadressile [email protected] digiallkirjastatud sooviavaldus ja nõutud materjalid.

Lisainfo eksami kohta saab perelepituse teenuse juhilt Ann Lind-Liibergilt ([email protected]).

Nõuded eksamile pääsemiseks:

  • kirjalik sooviavaldus (A4)
  • koolitustõend
  • kõrgharidust tõendav dokument (koopia)
  • täidetud praktikapäevik (lisa 2)
  • portfoolio ja protsessianalüüs ühest klienditööst (lisa 1, lisa 3)
  • superviisori või juhendaja kirjalik positiivne hinnang koos tema nime, e-posti aadressi ja telefoninumbriga (lisa 3).

Eksami osad:

1) eksamit avav eneserefleksiooni ring „Mina perelepitajana“
2) individuaalne perelepituse rollimäng
3) tagasidestav arutelu
4) eksami lõpuarutelu-ring eksaminandide ja eksamikomisjoni vahel