Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Laste seksuaalse väärkohtlemise vastu saab võidelda igaüks

ema kallistab last
18. november on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev

Tänasel laste seksuaalse väärkohtlemise vastasel päeval meenutavad justiitsministeerium ja partnerid, et abivajava lapse märkamine ja temast teavitamine on iga kodaniku kohustus.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõuniku Brit Tammiste sõnul saab abivajavat last märgates teda aidata igaüks. „Seksuaalne väärkohtlemine on väga varjatud, see puudutab elu jooksul pea iga kolmandat last. Paraku ei saa iga abi vajav laps talle vajalikku tuge, kuigi professionaalseid abi saamise võimalusi on Eestis üha rohkem. Vajalik abi jõuab lasteni vaid siis, kui neist laste heaolu nimel töötavatele spetsialistidele teada anda,“ ütles Brit Tammiste.

Lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtluse korral tuleb sellest kohe teatada. Väärkohtlemisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed lapse vaimsele ja füüsilisele tervisele, mis ei pruugi alati avalduda kohe, vaid alles hilisemas tulevikus. Seetõttu on väga oluline, et väärkoheldud laps saaks abi nii kiiresti kui võimalik. Abivajavast või hädaohus olevast lapsest anna teada kohalikule omavalitsusele, lasteabitelefonile 116 111 või hädaabinumbril 112.

Sotsiaalkindlustusameti lastemajad pakuvad professionaalset abi seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega lastele. Lastemaja teenus on lastele turvaline, sõbralik ja privaatne. Lastemaja eesmärk on aidata seksuaalselt väärkoheldud lapsi nii, et kriminaalmenetlustoimingud oleksid lapsesõbralikud ega põhjustaks niigi traumeeritud lastele täiendavaid raskusi.

Sotsiaalkindlustusameti lastemaja teenuse juht Anna Frank sõnas, et kui lapse käitumises on märgata suuri muutusi, peaksid vanemad võtma seda kui hoiatust. „Enamasti on sellel kindel põhjus – olgu selleks siis seksuaalne väärkohtlemine, koolikius või midagi kolmandat. Julgustame iga väiksemagi lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtluse korral lastemaja poole pöörduma. Parem kaitsta kui kahetseda!“ sõnas Anna Frank. „Kui laps oma loo avaldab, siis me ei tohi jääda ükskõikseks. Meie kõigi kohus on seista hea selle eest, et haiget saanud laps oleks hästi ja turvaliselt hoitud. Lapsele tuleb anda kindel signaal, et see, mis temaga juhtus, ei ole aktsepteeritav ning tema pole juhtunus kuidagi süüdi,“ rõhutas ta.

Eestis on kokku neli regionaalset lastemaja – põhja, lõuna, ida ja lääne piirkonnas. Mullu pöörduti lastemajade poole 534 korral. Selle aasta oktoobrikuu lõpu seisuga on lastemaja poole pöördutud üle 500 korra.

Põhja prefektuuri seksuaalkuritegude ja lastekaitse grupi juht Reimo Raivet tänab kõiki inimesi, kes on abivajavatest lastest teavitanud. „Väga paljudel juhtudel saab politsei abivajavast lapsest teada tähelepanelike kodanike kaudu, kes vaatamata kõhklustele on politseid või teisi asutusi teavitanud. Tänu nendele inimestele on lapsed saanud kiiresti professionaalset abi. Ja mis kõige olulisem – need koletud laste seksuaalsed väärkohtlemised, mis on toimunud internetis või päriselus, said lõpu,“ lisas Reimo Raivet.

Aasta

Juhtumite arv jaanuarist oktoobrini

2022

452

2021

497

2020

378

Tabel: alaealise kannatanuga kontaktsed ja mittekontaktsed seksuaalse väärkohtlemisega seotud kuriteod, mis on registreeritud aastate esimese kümne kuuga

Politsei ja teised õiguskaitseasutused lähtuvad enda töös lapsesõbraliku menetluse põhimõtetest. See aitab lapsel või noorel tunda, et temaga suheldes arvestatakse tema olukorra, vanuse ja vajadustega ning teda koheldakse lugupidavalt. Keskkond, kus laps näiteks üle- või ärakuulamisel viibib, peab samuti olema lapsesõbralik. Kui väärkoheldud lapse kohta jõuab teave politseile või lastemajale, teevad eri asutused koordineeritud koostööd lapse heaolu silmas pidades.

Mida lapsele öelda, kuidas teda aidata?

  • Kui näed, et lapsel on mure, julgusta teda juhtunust rääkima oma sõnadega.
  • Kuula last tähelepanelikult. Tunnusta teda loo rääkimise eest.
  • Ütle lapsele, et ta pole juhtunus süüdi.
  • Usu last. Sageli võib lapse väärkohtleja olla talle tuttav inimene, pereliige, naaber või sõber. Laps ei pruugi alati aru saada, et ta oli ahistamise või kiusamise ohver.


Kuhu pöörduda, kui laps vajab abi?

  • Lapsed, vanemad ja kodanikud, kes soovivad lastega seoses nõu, saavad abi lasteabitelefonilt 116 111. Samal numbril võib teatada abivajavast lapsest.
  • Lasteabitelefoni konsultandiga saab vestelda ka veebilehel lasteabi.ee või kirjutades aadressile [email protected].
  • Kui kellegi elu või tervis on ohus, helista viivitamatult 112.
  • Sotsiaalkindlustusameti lastemaja infotelefon 5854 5498 on kättesaadav E–N kl 8–17; R kl 8–15.30. Kirjutada võib [email protected]
  • Vihjeliin www.vihjeliin.ee on MTÜ Lastekaitse Liidu pakutav veebipõhine tasuta teenus.
  • Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused on kõigile abivajajatele avatud ööpäevaringselt nelja suurema haigla juures Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel.
  • Veebikonstaablite poole võib pöörduda, kui soovitakse nõu politseilt.