Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Vaimne tervis

Vaimse tervise nõustamine - hooli endast!

Pakume Sulle tuge igapäevamuredega toimetulekul. Vastavalt Su soovile vestlevad vabatahtlikud nõustajad Sinuga telefoni, chat’i või videosilla vahendusel. Ootame pöörduma kõiki, kelle elus on tekkinud pingeid ja raskusi ning kes tunnevad vajadust sellest kellegagi rääkida – ükski mure ei ole liiga väike!

 

Helista 660 4500

Loe nõustamisest lähemalt

Pakume Sulle tuge igapäevamuredega toimetulekul. Koroonapandeemia on inimeste ellu toonud ohtralt muudatusi ja psühhosotsiaalseid pingeid. Kriisi ja sotsiaalse isolatsiooniga võivad vaimse tervise häired sagedamini ägeneda, suureneb perevägivald ning kasvab tõenäosus kogeda traumeerivaid sündmusi. Seetõttu lõime projekti, milles löövad kaasa sotsiaalkindlustusamet, VAAB (vabatahtlike andmebaas), Eesti Psühhiaatrite Seltsi noorpsühhiaatrite sektsioon, Peaasi.ee tiim ja vajadusel erinevad eksperdid.

Leidsime vabatahtlikud koostöös VAABi portaaliga. Abivajajad ja -pakkujad viiakse kokku peaasi.ee lehele loodud broneerimissüsteemis. Kõik vabatahtlikud nõustajad läbivad koolitused ja nende töö on superviseeritud. Pakume nõustajatele omalt poolt regulaarselt tuge veebikoolituste, supervisioonide ja tööd toetavate juhendite näol.

Nõustamine on tasuta ning abi võivad küsida kõik, kellel on elus tekkinud pingeid ja raskusi ning kes tunnevad vajadust sellest kellegagi rääkida. Meie nõustajad kuulavad, annavad nõu ning suunavad abivajaja vajadusel sobiliku spetsialisti nõustamisele (nt psühholoog, hingehoidja, pereterapeut) või ambulatoorse psühhiaatri vastuvõtule. Nõustamised toimuvad üle videosilla, et tagada inimeste ohutus pandeemia ajal. Teenuse kättesaadavuse laiendamiseks lisandub peagi nõustamine telefoni ja chat’i teel.

Vaata teenust tutvustavat videot Postimehe portaalist Elu24

Kuhu oma murega veel pöörduda

Ohvriabi kriisitelefon 116006 – kui vajad ohvriabitöötaja tuge või abi töövälisel ajal. Telefoniliin on avatud 24/7. 116006 numbrile saab helistada tasuta ja jääda soovi korral anonüümseks. Nõustame eesti, vene ja inglise keeles.

Mis on ohvriabi ja kes võivad ohvriabisse pöörduda?

Kui oled langenud kuriteo ohvriks või kogenud vägivalda, hoolimatust või halba kohtlemist, on sul võimalik pöörduda ohvriabisse. Riiklikud ohvriabikeskused asuvad kõigis suuremates linnades. Ohvriabikeskustes osutatakse abivajajatele tasuta nõustamisteenust.

Ohvriabitöötajad on toeks ja abiks ka siis, kui ei ole teada, kes tekitas inimesele füüsilist, vaimset või seksuaalset vägivalda. Ohvriabitöötajad pakuvad emotsionaalset tuge, jagavad infot abivõimaluste kohta ja juhendavad suhtlemisel teiste vajalike asutustega.

Võid pöörduda ohvriabikeskusesse nõustamisele ka anonüümselt, kuid hüvitiste ja teenuste taotlemisel tuleb Sul siiski esitada isikuandmed. Ohvriabikeskuses tagatakse sulle konfidentsiaalsus.

  • Pöördu perearsti poole või liinile 1220, kui tegemist on tervist puudutava küsimusega või murega (unehäired, ärevusest tingitud südamekloppimine, söögiisutus, suutmatus keskenduda, kahtlus viirusesse nakatumisest jms). Kui vajad kohe abi, helista 112.
  • Pöördu kohaliku omavalitsuse poole, kui selgub, et vajad abi näiteks transpordi või elamispinnaga seotud küsimustes, eakale/erivajadusega inimesele toiduabi tagamisel või igapäevaeluga toimetulekul, sh hooldamise ja majapidamistöödega, või muud abi sotsiaalteenuste või -toetuste saamisel.
  • Pöördu lasteabitelefoni 116111 poole, kui sinu pöördumine on seotud lastega, lapsi puudutavate teemadega või soovid teatada abivajavast lapsest.

Veel psühholoogilist tuge pakkuvad keskused (psühhiaatriakliinikud, vaimse tervise kabinetid, erakliinikud, hooldusasutused jm)

 

Eesti Psühhiaatrite Selts

Psühhiaatriakliinikud

Tallinn – Regionaalhaigla, Tallinna lastehaigla

Tartu – Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliinik

Pärnu – Pärnu haigla

Viljandi – Viljandi haigla

Võru – Lõuna-Eesti haigla

Tutvu Haigekassa ambulatoorse ravi lepingupartneritega siin

Tasulist teenust pakkuvad ambulatoorsed keskused

Tallinn 

Tartu 

Internetipõhised teenused

Lahendus.net – nõustamine e-kirja teel

Blogi

Mis ja milleks on vaimse tervise nõustamine?

 

Nõustaja Kersti Kinks

Vaimse tervise nõustamist iseloomustab ehk kõige rohkem tuntud vanasõna kaks pead on ikka kaks pead! Vahel ei piisa ühest peast, et raskusi selja taha jätta. Enamik meist jõuab oma elus mõnda hetke, millest väljapääs tundub ääretult keeruline või koguni võimatu. On see ülekoormus, pere- või suhteprobleemid, lähedase kaotus või ka näiteks piirangutega kaasnev määramatus ja üksildustunne - elu pole alati ei lihtne ega sirgelt kulgev. On hetki, mil eesmärk ja naudingud tunduvad täiesti puudu olevat. Sageli kaasneb sellega suur ärevus, unetus või muud ebameeldivad kehalised aistingud, mis väljenduvad püsivas kehvas enesetundes. Sigineb mure tervise pärast. Kaob rõõm ja tekib tunne, et me ei saa saa oma igapäevatoimingutega hakkama. Oma negatiivseid mõtteid keerutades võime end päris sügavasse auku mõelda. Kuid august on võimalik välja saada!

Mitte keegi meist pole sündinud koos paketiga kõikide muredega üksi hakkama saada. Siinkohal võiksimegi endale meelde tuletada, et me pole tegelikult üksi. Vaimse tervise vabatahtlikud nõustajad on valmis kuulama ja toetama kõiki abivajajaid mistahes mure korral. Päris kindlasti ei tee abi küsimine ühtki olukorda hullemaks. Hoopis paremaks võib teha! 

 

Nõustaja abiga saab:

  • võtta aega oma murede arutamiseks neutraalselt ja hinnanguvabalt - nõustaja ei anna hinnangut sinu elule ja valikutele.
  • uurida oma mõtteid ja emotsioone ning nende võimalikke põhjuseid. Oma peas keerlevaid mõtteid ümber sõnastada ja mõne teise nurga alt vaadelda.
  • meenutada oma toimetulekuoskusi ja harjutada juurde uusi. Kui meil pole tervislikke toimetulekuoskusi raskete aegade läbimiseks, võib juhtuda, et pöördume ebatervislike lahenduste poole, mis kokkuvõttes võivad probleeme juurde tekitada. Küll on aga igaühel meist omad positiivsed nipid, mis toimetulekut elu käigus toetanud on. Ja kindlasti on nõustajal mõni uus nipp varuks, mida juurde õppida!
  • välja selgitada parim võimalik viis, kuidas oma probleemiga edasi minna. Nõustaja aitab välja selgitada, kas inimene vajab sekkumist mõne erialaspetsialisti poolt ning koos leitakse võimalused sinna pöördumiseks.
 

Korduma Kippuvad Küsimused/Müüdid:

 
Kust ma tean, et olen õigesse kohta pöördunud?

Vaimse tervise nõustamine toimib samal põhimõttel nagu perearsti nõuandetelefon - iga murega ei olegi vaja kohe spetsialisti juurde pöörduda, vaid abi võib saada juba päris esmase kontakti kaudu. Kõik meie nõustajad, psühholoogid ja terapeudid on koolitatud probleeme laiemalt nägema ja oskavad sind vajaliku spetsialisti juurde suunata. Kusagilt tuleb aga algus teha!

Kas ma siis olen saamatu, kui ma oma probleemidega ise hakkama ei saa?

Ei ole saamatu! Otse vastupidi - abi küsimine näitab hakkamasaamisvõimet. Asjaolu, et sul on jaksu abi küsida ja võimalikele lahendustele või leevendusele mõelda, näitab, et kõik pole kadunud! Kui autol rehv puruneb, hakkad seda ju parandama või vahetama, mitte ei jää nuttes kraavipervele ennast süüdistama!

Kui nõustaja poole pöördun, kas see tähendab, et mul on vaimse tervise häire?

Suur hulk inimesi kogeb elu jooksul psühhosotsiaalseid probleeme ning nendest omakorda teatud hulgal ka vaimse tervise probleeme. Kogu maailmas on eriolukorra kehtestamine suurendanud nende inimeste hulka, kes kogevad depressiooni ja ärevuse sümptomeid. See aga ei tähenda, et Sul on ilmtingimata mõni häire. Nõustaja abiga saab välja selgitada võimalikud viisid paremaks toimetulekuks ja nii on suurem võimalus häireid ennetada või juba tekkinud häirel sabast kinni saada ja spetsialisti juurde pöörduda.

Miks ma peaksin võõra inimesega oma probleeme ja muresid arutama?

Sõprade ja perega rääkimine võib teatud määral aidata, kuid enamik meist ei räägi ausalt oma sügavatest tunnetest nendega, kes on meile kõige lähedasemad. Mõnikord võib sõbra või pereliikmega vestlemine takistada probleemide ja probleemide avatud arutamist ja kokkuvõttes võib see probleemi hoopis süvendada.

Aga teine inimene pole ju samas olukorras kui mina, kuidas ta saab mind aidata?

Olukorrad on tõesti erinevad ja kaht ühesugust kogemust ei ole ega saagi olla. Küll aga kipume pingelistes olukordades või nurkasurutuna üsna ühesuguselt käituma ja mõtlema ning kõrvalseisja kainest ja meeleheitevabast olekust võib olla palju abi, et murele teistlaadset pilku heita või ka lihtsalt ära kuulatud saada ja aktsepteeritud olla. Ning - ka nõustajad on inimesed ja elus ühte ja teist kogenud!

Kuidas ma ikkagi võtan ühendust - ma ei julge ju rääkida oma imelikest mõtetest?

Imelikke ja ebaadekvaatseid mõtteid tekib aeg-ajalt kõikidel inimestel ja neid pole tarvis häbeneda. Meie nõustajad on koolitatud ega pelga Sinu mistahes teemasid ja mõtteid. Nad lausa ootavad Sinu kõnet või kirja, et Sulle abiks olla. 

Nõustaja ei ütle Sulle, mida Sa oma eluga tegema pead - oma elu ekspert oled ikka Sina ise. Küll aga võib ta aidata Sul oluliselt paremaks eksperdiks saada!

 

Pöördu nõustamisele siin: registratuur.peaasi.ee/kriisi

Lähiajal on tulemas ka võimalus helistada nõustamisliinile või suhelda nõustajaga chati kaudu.