Noortegarantii tugisüsteem

Noortegarantii tugisüsteem toetab noori vanuses 16–29, aidates neil leida sobivaid õppimise, töötamise või muude arenguvõimaluste teid. Teenus on loodud selleks, et noor saaks tuge just endale sobival viisil ja ajal. NGTSi kaudu töötavad koos kohalikud spetsialistid ja riiklikud partnerid, et ükski noor ei jääks ilma vajalikust toest.

Tööriistad ja tugi noortega töötamiseks

NGTSi rakendamine toimub kohaliku omavalitsuse tasandil. Selle igapäevaseks elluviijaks on noorte heaolu spetsialist, kuid vastutus ja korraldus on KOVil tervikuna. Seetõttu on see leht mõeldud nii spetsialistile kui ka omavalitsuse esindajatele, et pakkuda ülevaadet rollidest, töökorraldusest ja vajalikest tööriistadest. Siit leiad juhendid, tööriistad, seirekorralduse, arengu- ja enesehoiuvõimalused ning head praktikad, mis aitavad NGTSi rakendada tõhusalt.

noorele  

Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) on riiklik teenus, mis toetab 16–29-aastaseid noori nende järgmiste sammude leidmisel – olgu selleks haridustee jätkamine, tööle asumine, uute kogemuste otsimine või enese arendamine. Teenuse eesmärk on tagada, et ükski noor ei jääks üksi ja ilma toetuseta. NGTS pakub selleks süsteemset tuge, mis lähtub noore enda vajadustest ja soovidest. NGTS-iga on liitunud kõik 79 kohalikku omavalitsust.

Teenuse igapäevaseks elluviijaks on noorte heaolu spetsialist, kes töötab kohaliku omavalitsuse tasandil. Tema ülesanne on toetada noort individuaalselt ning koordineerida erinevate tugiteenuste ja koostööpartnerite panust. Vajaduse korral kaasatakse tuumik- või laiema võrgustiku liikmeid, näiteks kooli, töötukassa, noorsootöö või tervishoiu esindajaid. Iga noore jaoks koostatakse personaalne tegevusplaan, mille elluviimisel on spetsialist toeks kogu protsessi vältel.

Eestis tugineb teenus Euroopa Liidu Noortegarantii raamistikule, mis uuendati 2020. aastal. Noortegarantii tugisüsteemi õiguslik alus tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest, lastekaitseseadusest, tööturumeetmete seadusest ja noortegarantii riigisisest tegevuskavast aastateks 2022-2027. Need loovad ühise raamistiku, mille järgi kohalik omavalitsus ja spetsialistid oma tööd korraldavad. Teenuse rakendamine toimub juhtumikorralduse põhimõtetel. NGTSi koostöömudel annab omavalitsustele ja spetsialistidele praktilise raamistiku, kuidas võrgustik toimib ja millised on eri osapoolte rollid. See dokument toetab nii juhtumikorralduslikku juhendit kui ka spetsialistide igapäevast koostööd.

Koostöömudeli dokument kohalikule omavalitsusele | 6.02 MB | pdf

Noortegarantii tugisüsteemi struktuur ja vastutus

NGTS rakendamine on kohaliku omavalitsuse vastutus. Sotsiaalkindlustusamet korraldab ja koordineerib teenuse toimimist riiklikul tasandil, toetades kohalikke omavalitsusi juhendite, koolituste ja tööriistadega.

NGTS struktuur ja vastutused

Nooreni jõudmise teed

NGTS - nooreni jõudmise teed

Noorteni jõutakse NGTSi kaudu mitmel erineval viisil. Mõned noored jõuavad teenuseni kohaliku omavalitsuse seire kaudu, teised haridusasutuste, töötukassa, tervishoiu või noorsootöö kaudu. Samuti on alati võimalik, et noor pöördub ise või teeb seda tema pereliige. Selline mitmekesine lähenemine tagab, et võimalikult vähe noori jääks märkamata.

Noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduslik juhend | 2.72 MB | pdf

Kuidas süsteem töötab?

IT-süsteemi abil tehakse päring teistesse riiklikesse registritesse ja kohalik omavalitsus saab nimekirja oma piirkonna 16–26-aastastest noortest, kes vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

  1. ei õpi
  2. ei tööta
  3. ei ole töötuna arvel
  4. ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet
  5. ei saa töötamise toetamise teenust
  6. ei tegele ettevõtlusega
  7. ei saa hüvitist alla pooleteiseaastase lapse kasvatamise eest
  8. ei kanna vangistust või eelvangistust
  9. ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses

NGTS teenuse sihtrühm ei piirdu ainult automaatselt moodustatud seirenimekirjaga. Kui mõni noor vajab tuge, kuid ei tule päringu kaudu välja, on omavalitsusel alati võimalus lisada noor STARi käsitsi. Nii tagatakse, et abi ei jää saamata ka neil, kelle olukord ei kajastu automaatsetes nimekirjades.

ikoon

Noortega tegelev spetsialist kohalikus omavalitsuses

  • Kaardistab piirkonna noori toetavaid võimalusi ja teeb vajaduspõhist koostööd kõikide noori puudutavate valdkondadega (haridus-, noorsootöö-, sotsiaal-, meditsiini-, õigus, töövaldkond jm) ja nende valdkondade asutustega (nt koolid, noortekeskused, huvikoolid, perekeskused, perearstikeskused, töötukassa, prokuratuur, sotsiaalteenuste pakkujad jne)
  • Tegeleb teavitustööga (nt tutvustab noorele tööpakkumisi, piirkondlikke enesetäiendamise võimalusi, edastab iseseisvumise ja majandusliku toimetulekuga seotud infot, toetab tervist puudutavates küsimustes, edastab infot rahvusvahelistest võimalustest jms)
  • Toetab noore enesearengut ja tema pikaajaliste eesmärkide saavutamist
  • Pakub noorsootöö võimalusi
  • Aitab noorel suhelda ametiasutuste ja ettevõtjatega
  • Pärast eesmärgi saavutamist hoiab noorega kontakti veel vähemalt kuus kuud

Noortegarantii tugisüsteemiga liitumine

ikoon

Tugisüsteemiga liitumiseks või jätkamiseks tuleb kohalikul omavalitsusel esitada taotlus STAR-is enne iga uue seire algust 1. märtsiks ja 1. oktoobriks. Taotlust on võimalik esitada kuu aja jooksul enne päringu käivitamist ja päringu tulemusel moodustatud nimekirjad tehakse kättesaadavaks STARis viie tööpäeva jooksul pärast päringu käivitamist.

Noortel, kes vajavad oma olukorrale lahendust, kuid kes ei tule välja STAR-i automaatselt moodustatud nimekirjadest, on samuti võimalik osa saada tugisüsteemi võimalustest ja seda ise omavalitsuse töötajate poole pöördudes. IT-süsteem võimaldab lisada seireväliseid noori.

Koostöömudeli dokument kohalikule omavalitsusele | 6.02 MB | pdf Noortegarantii tugisüsteemi kasutavad omavalitsused | 40.71 KB | xlsx
  • NGTSiga on liitunud 79 omavalitsust. 
  • Kõikidel 16–29-aastastel noortel, kes ei õpi ega tööta, on õigus pöörduda abi saamiseks omavalitsuses noortega tegeleva spetsialisti poole ka siis, kui nad ei ole NGTSi nimekirjas välja tulnud.
  • Kuna kõikides omavalitsustes ei ole eraldi noortegarantii tugisüsteemivõi noortega tegelevat spetsialisti, võib abi või toe saamiseks pöörduda ka näiteks noortekeskusesse või töötukassasse.
  • Noor otsustab ise, kas ta kasutab noortegarantii tugisüsteemi võimalusi. Tal on õigus paluda, et temaga enam ühendust ei võetaks.

NGTSi kui teenuse töö aluseks on juhtumikorralduslik lähenemine. Kõige olulisem tugi spetsialistile on põhjalik juhtumikorralduse juhend, mis kirjeldab teenuse põhimõtteid, tööetappe ja koostööd noore ümber.

Juhtumikorraldust toetab omakorda infosüsteem STAR, mis võimaldab juhtumeid hallata, protsessi dokumenteerida ja seiret läbi viia. STARi kasutamiseks on olemas eraldi juhendid, mis on siia lehele koondatud.

Kui alustad NGTSis tööd, võivad esimesed sammud tunduda keerulised. Selleks on loodud kontrollnimekiri, mis toetab töö käivitamisel ning aitab kindlustada, et olulised tegevused saavad õigel ajal tehtud. Nimekiri on mõeldud praktiliseks abiks, et süsteemne algus oleks lihtsam ja turvalisem. Sealt leiate ka ligipääsu praktilistele materjalidele, mis aitavad noorega tööle asuda, juhtumikorraldust läbi vii ja koostööd korraldada. Hoia kontrollnimekiri nähtaval kohal, et olulistele materjalidele hõlpsasti ligi pääseda.

Lisaks on olemas pädevusraamistik, mis kirjeldab noorte heaolu spetsialisti ülesandeid ja vajalikke oskusi. See on tööriist, mis aitab sul oma rolli paremini mõista ning annab raamistiku professionaalse arengu planeerimiseks.

Noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduslik juhend | 2.72 MB | pdf

STARi kasutusjuhend NGTS spetsialistile

Kontrollnimekiri noorte heaolu spetsialistile tööga alustamiseks | 878.27 KB | pdf Noorte heaolu spetsialisti pädevusraamistik | 4.62 MB | pdf

Täisealise abi- ja toetusvajaduse hindamise juhend 

NGTSi edu ei sõltu ainult ühest spetsialistist, vaid kogu võrgustikust, kes noore ümber tegutseb. Teenus on üles ehitatud eeldusel, et noore toetamiseks tuleb teha koostööd hariduse, tööturu, tervise, sotsiaaltöö ja noorsootöö valdkondade vahel. Selle koostöö korraldamine on kohaliku omavalitsuse ja noorte heaolu spetsialisti ühine vastutus.

Spetsialisti igapäevatöös tähendab see, et ükski noor ei jää üksi oma murega. Kui noor vajab lisaks individuaalsele nõustamisele teisi teenuseid, aitab spetsialist kokku tuua erinevad osapooled – näiteks kooli, töötukassa, perearsti, noorsootöötaja või psühholoogilise toe pakkuja. Sellest tekib noore ümber võrgustik, kus iga osaline panustab oma teadmiste ja oskustega.

Võrgustikus eristatakse kahte tasandit. Tuumikvõrgustik koosneb kõige lähedasematest partneritest, kes on enamasti seotud igapäevase seire ja toega (nt kool, noorsootöö, töötukassa, sotsiaaltöö). Laiem võrgustik kaasatakse vajaduspõhiselt, kui noore olukord seda nõuab – näiteks tervishoiuasutused, vaimse tervise spetsialistid, politsei, kohalikud MTÜd või kogukonnakeskused.

Kohalikul omavalitsusel on siin juhtiv roll. Just KOV loob tingimused, et koostöö toimiks, kutsub vajadusel kokku võrgustikukoosolekuid ja tagab, et eri valdkondade spetsialistid saavad tegutseda ühtse eesmärgi nimel. Noorte heaolu spetsialist on seejuures koordineerija, kes hoiab fookust noore vajadustel ja aitab koostöös leitud kokkulepped ellu viia.

ngts võrgustik

See skeem aitab mõista, millised partnerid moodustavad võrgustiku tuumiku ja kes jäävad laiema toetava ringi tasandile. Vajadusel kaasatakse ka täiendavaid partnereid sõltuvalt noore olukorrast.

Koostöö ja võrgustik ei tähenda ainult kohustusi, vaid ka tuge spetsialistile. Hästi toimiv koostöö loob turvavõrgu nii noorele kui ka spetsialistile endale. Kui mure ei pea jääma ühe inimese kanda, saab spetsialist keskenduda oma rollile ja usaldada, et teised võtavad vastutuse oma valdkonna eest.

Võrgustiku töö põhineb võtmerollide jaotusel. Eesvedaja ja juhtumikorraldaja hoiavad koos tervikpilti, samal ajal kui valdkondlikud spetsialistid toovad sisse oma teadmised ja lahendused. Skeem aitab kiiresti näha, kuidas eri valdkonnad noore toetamiseks kokku töötavad.

Täpsemad tööetapid ja koostööpõhimõtted on kirjeldatud:

Noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduslik juhend | 2.72 MB | pdf Koostöömudeli dokument kohalikule omavalitsusele | 6.02 MB | pdf

Tõhus kommunikatsioon on noortegarantii tugisüsteemi (NGTS) töö üks võtmetegureid. Teenus saab toimida ainult siis, kui noored teavad, et see võimalus on olemas; partnerid ja võrgustik mõistavad oma rolli noore toetamisel; ning juhid ja kogukonna arvamusliidrid väärtustavad spetsialistide tööd.

Käesolev dokument koondab peamised põhimõtted, kanalid ja materjalid, mis aitavad spetsialistidel ja omavalitsustel NGTSi nähtavust suurendada ning sidusrühmadega järjepidevat suhtlust hoida. Siit leiad:

  • ülevaate sihtrühmadest, kelle suunas kommunikatsioon on kõige olulisem;
  • kanalid ja vahendid, mida NGTS juba täna kasutab;
  • valmis materjalid, mida saab otse oma töös kasutada;
  • viited täiendavale lugemismaterjalile ja inspiratsioonile.

See on praktiline tööriist, mis toetab sind nii igapäevases suhtluses noorte ja partneritega kui ka laiemas tegevuste planeerimises. Eesmärk on, et NGTSi sõnum oleks selge, järjepidev ja usaldust loov – olenemata sellest, kas räägid ühest noorest, oma piirkonna võrgustikust või kohaliku omavalitsuse juhtidega.

Alusta siit_ NGTS kommunikatsioon | 705.74 KB | pdf

Noorte heaolu spetsialisti töö on vastutusrikas ja mitmekülgne. See nõuab oskust toetada noori väga erinevates olukordades, teha koostööd paljude partneritega ning samal ajal säilitada enda töövõime ja tasakaal.

Et spetsialistid saaksid oma rolli kindlamalt täita ja professionaalselt kasvada, on loodud NGTS- spetsialisti arenguprogramm "Ruumi loomine muutusteks".

Arenguprogramm on september 2025. a kuni mai 2026. a kokku kuuest moodulist koosnev põhjalik ja järjepidev toetus spetsialistidele. Programmi jooksul süvendatakse teadmisi, katsetatakse uusi töövõtteid ja õpitakse koos kolleegidega üle Eesti neljas erinevas piirkonnas ( Pärnu, Tartu, Rakvere ja Tallinn). Arenguprogammi loomiseks ja elluviimiseks on Sotsiaalkindlustusameti partneriks Avatud Meele Instituut.

Arenguprogrammis läbitavad moodulid loovad tervikliku arengu- ja tugiraamistiku spetsialistile igapäevaseks tööks.

Arenguprogrammist saad:

  • Sügavama arusaama noortest, nende motivatsiooni toetamisest, vajadustest ja erinevatest elusituatsioonidest.
  • Praktilise tööriistakohvri, mis toetab sind igapäevatöös – juhendid, tehnikad, harjutuslehed ja refleksioonivahendid.
  • Koostööoskused – sh võrgustikutöö, juhtumikorraldus, koostöö lähivõrgustiku ja teiste spetsialistidega.
  • Enesehoiu tööriistad, mis aitavad Sul paremini toime tulla stressi, läbipõlemise ja tööpingetega.
  • Võimaluse kuuluda toetavasse gruppi, kellega koos õppida, arutada, peegeldada ja kasvada.

Arenguprogrammi läbimise järgselt on spetsialist paremini valmis:

  • hindama noore abivajadust ja toetama teda sobivate teenusteni jõudmisel,
  • rakendama juhtumikorralduslikku lähenemist ja toetama noort järjepidevalt tema iseseisvumisteel,
  • kaasama noore võrgustikku ja looma toimivaid koostöösuhteid

Kui sul tekib küsimusi arenguprogrammi osas, võta ühendust sotsiaalkindlustustusameti NGTS meeskonnaga.

Uudiskiri

NGTSi uudiskiri on regulaarne tugikanal spetsialistidele, kes töötavad noortega üle Eesti. Igas väljaandes jagame nii värskeid töövahendeid kui ka praktilisi näpunäiteid, aga ka lugusid kolleegidelt, kes on oma kogemusi ja õppetunde valmis jagama. Uudiskiri ei keskendu ainult töökorraldusele ja statistikale, vaid ka inimesele endale ehk teemad, mis puudutavad igapäevast toimetulekut, motivatsiooni ja vaimset heaolu.

Allpool leiad viimased uudiskirjad, kus oleme käsitlenud erinevaid teemasid. Kui soovid neid edaspidi otse oma postkasti saada, liitu kindlasti meie meililistiga.

Ilmunud uudiskirjad

Soovid kursis olla?

OmavalitsusNimiSihtrühma täpsustusE-postTelefon
Alutaguse vald    
Anija valdHeidy Murula heidy.murula@anija5197 8191
Antsla valdMari-Liis Pärna [email protected]5343 4637
Elva valdKristi Liiv [email protected]5334 5680
Haapsalu linnAnni Loorits [email protected]5343 0343
Haljala valdHelgi Vassar [email protected]5344 9207
Harku valdAnnika Rannamets [email protected]5191 1056
Hiiumaa valdKaie Pranno [email protected]5628 8687
Häädemeeste valdKairi Tilsen [email protected]529 7564
Jõelähtme valdÕnnela Metsaorg [email protected]5198 2227
Jõgeva valdLiivi Noormägi [email protected]5884 6933
Jõhvi valdAnu-Liis Põdra [email protected]5304 5827
Järva valdMadli Matvejev [email protected]5450 0407
Kadrina valdMaria Mäe [email protected]5198 5885
Kambja valdTriin Tokman [email protected]5345 3655
Kanepi valdKaisa Potter [email protected]5385 0002
Kanepi valdHelin Kärner [email protected] 
Kastre valdTriin Tokman [email protected]5345 3655
Kehtna valdAnni Kersna [email protected]5343 4950
Keila linn  [email protected] 
Kihnu valdEne-Ly Juganson [email protected]504 7973
Kiili valdLiisa Luts [email protected]5567 7268
Kohila valdTessi Ilustrumm [email protected]5898 4188
Kohtla-Järve linnJelena Solomanjuk [email protected]5388 2105
Kohtla-Järve linnJessika Eržinka Lapina [email protected]5865 0518
Kohtla-Järve linnElizaveta Shilman [email protected]5883 8564
Kose valdAlliken Koršunov [email protected]515 1270
Kuusalu valdKalli-Marion Sass [email protected]512 5805
Loksa linnKerlin Miklas [email protected]5681 8207
Luunja valdTriin Tokman [email protected]5345 3655
Lääne-Harju valdEkaterina Vorobjova [email protected]529 0992
Lääne-Nigula valdHelina Meister [email protected]5919 5901
Lääneranna valdEne-Ly Juganson [email protected]504 7973
Lüganuse valdAnne Kalamäe
Eda Tärno
 [email protected]
[email protected]
5566 0630
5021246
Maardu LinnVitali Baranov [email protected]5345 4274
Muhu valdAnneli Tõru [email protected]5664 6773
Mulgi valdLota Orav [email protected]511 3947
Mustvee valdSvea Auväärt [email protected]5345 1550
Märjamaa valdMart Martma [email protected]5305 0900
Narva linnJevgenia Boiko [email protected]522 9715
Narva-Jõesuu linnŽanna Golubtšikova [email protected]5919 0851
Nõo valdKristi Liiv [email protected]5334 5680
Otepää vald  koht täitmata 
Paide linnLiisa Merisalu     [email protected]557 4742
Peipsiääre valdElise Tõllimäe    [email protected]5453 0200
Põhja-Pärnumaa valdLiina Mäesepp [email protected]514 8029
Põhja-Sakala valdRita Valdstein [email protected]5323 1774
Põltsamaa valdGerda Martinson [email protected]5428 0070
Põlva valdKris Vagula [email protected]5906 3444
Põlva valdKatrin Kraani-Klaassen [email protected]5647 4435
Pärnu linnTriin Mäger [email protected]5300 3521
Pärnu linnJaana Kokk [email protected]5660 2054
Pärnu linnJekaterina Skorikovaukraina ja vene keelt kõnelevad noored[email protected]529 5414
Raasiku valdAide Lember  [email protected]5373 8560
Rae valdDiana Prääm [email protected]5363 9574
Rakvere linnMirjam Merirand [email protected]5556 5214
Rakvere valdLisanne Lindre  [email protected]517 3420
Rakvere valdHelgi Vassar [email protected]5344 9207
Rapla valdMaris Laev [email protected]5884 3464
Ruhnu vald    
Rõuge valdÜlla Tamm [email protected]510 6564
Räpina valdHeivi-Ly Hirmo [email protected]5343 6620
Saarde valdKairi Tilsen [email protected]529 7564
Saaremaa valdHelen Ankudinova [email protected]506 3015
Saaremaa valdHeili Kiik [email protected]5305 4417
Saku valdMerike Ots [email protected]5878 8850
Saue valdRando Proomet [email protected]5199 1134
Setomaa valdTriinu Arund [email protected]517 1796
Sillamäe linnJelizaveta Blinova [email protected] 
Sillamäe linnJevgenia Dvornik [email protected]5697 3415
TallinnKristjan KruusKoordinaator[email protected]5556 7786
TallinnMarilin Murasev-Frökjaer  [email protected] 
TallinnKairi Ansmann [email protected]525 9078
TallinnAleksei Tervinsky [email protected]5330 6436
TallinnKatrin Koolmeister [email protected]5382 0858
TallinnHanna Ernits [email protected] 
Tapa valdSandra Suviste [email protected]5884 7178
Tartu linnUdo Reinsalu [email protected]5309 7867
Tartu linnAlesja Belogub [email protected]5300 7902
Tartu linnFiona Kaldmaa [email protected]5648 8095
Tartu valdKersti Raiküla [email protected]5787 4343
Toila valdMaarja-Liisa Lepsalu [email protected] 
Toila valdKristiina Nõmmiste [email protected] 
Tori valdAndrea Rebane [email protected]504 6322
Tõrva valdKristi Napast [email protected]5454 5410
Türi valdBirgit Jürjens [email protected]5397 3174
Valga valdKadri Kallas [email protected]5306 1027
Valga valdGarolin Kolbasov [email protected]5303 6910
Valga valdSirly Solo [email protected]5331 2291
Viimsi valdAngela Ingel [email protected]602 8715
Viljandi linnKatreen Kasela [email protected]5787 6914
Viljandi valdMarii-Heleen Kralle [email protected]5330 4433
Vinni valdKatrin Lepa [email protected]5331 7805
Viru-Nigula valdHelgi Luik [email protected]5787 4343
Vormsi valdKairi Aavere [email protected]5343 5351
Võru linnPäivi Kahusk [email protected]523 0395
Võru valdMonika Kuuba [email protected]5343 6613
Väike-Maarja valdKersti Sepp [email protected]329 5764
 KoordinaatorE-postTelefon
TallinnKristjan Kruus[email protected]5556 7786
VõrumaaMarian Toots[email protected] 565 3707
Ida-HarjuPolina Popova[email protected]5344 1262
Lääne-HarjuJulia Mihhejenkova[email protected]5554 2327
Kesk-HarjuJulia Mihhejenkova[email protected]5554 2327
PõlvamaaIrena Viitamees[email protected]5568 6111
PärnumaaReelika Rüütli[email protected]5559 3558
Pärnu linnKristi Kivisaar[email protected]513 4820
Kohtla-JärveLaivi Siitan[email protected]5386 1183
JõgevamaaAiri Parv[email protected]5343 6526
JärvamaaIngrid Hiis[email protected]558 5841
ValgaInga Tikk[email protected]5303 3072
ViljandiInga Tikk  
LäänemaaHanna-Brett Lepplaid [email protected]5350 5097
Tartu linnElen Hermanson[email protected]5303 5616
SaaremaaHeleri Jõgi[email protected]452 5170
RaplamaaAnabell Kinkar[email protected]5569 1817
TartumaaJaanika Orav[email protected]5782 0185
Lääne-VirumaaEgle Neuhaus[email protected] 
Ida- VirumaaKerly Paju[email protected]337 0327
HiiumaaTriin Rajang[email protected]5346 4706

Kontaktid

Gethe Laus
Noortegarantii tugisüsteemi teenuseomanik
+372 5386 0523
[email protected]

Reelika Roosileht-Bork
Noortegarantii tugisüsteemi peaspetsialist
+372 51905457
[email protected]

Elisabeth Gross
Noortegarantii tugisüsteemi peaspetsialist
+372 53003641
[email protected]

Euroopa Liidu kaasrahastamise logo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viib perioodil 01.01.2024–31.12.2029 ellu Euroopa Sotsiaalfond+ projekti „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine“.
Projekti number: 2021-2027.4.02.24-0048.
Elluviija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Partnerid: Sotsiaalkindlustusamet
Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
Abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2029
Projekti eesmärk: Panustada 15 –29-aastaste noorte, kes ei õpi ega tööta (edaspidi NEET-olukord) ja NEET- olukorra riskis (edaspidi NEET-risk) olevate noorte vajaduste lahendamisse, et toetada nende arengutakistustest ülesaamist ja noorte kujunemist arukateks, tegusateks ja enda tervist hoidvateks Inimesteks.

Viimati uuendatud 15.05.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?