Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) on perekeskne programm suure riskiga käitumise (nt õigusrikkumised, sõltuvusainete tarvitamine, käitumisprobleemid) ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele.

Programmis tegeletakse süsteemselt nii noore enda, tema vanemate, pere kui ka oluliste pereväliste võrgustikega (nt kool, sõbrad). Tööst perega ei võida ainult programmi suunatud noor vaid kogu pere.

MDFT keskendub pereliikmete tugevustele ja kaitseteguritele, mitte süüdlaste otsimisele. MDFT juhtmõtteks on, et head ja toimivad suhted pere ja võrgustikuga tagavad parima abi noorte probleemidega tegelemiseks ning lahenduste leidmiseks. Pereliikmed, eelkõige vanemad, on väärtuslikud koostööpartnerid.

Mitmedimensioonilise pereteraapia ingliskeelne nimetus on multidimensional family therapy (MDFT). Programmi töötas 1980. aastate lõpul välja Howard Liddle (PhD) Miami ülikoolis. MDFT on lisaks Eestile kasutusel ka Ameerika Ühendriikides, Belgias, Hollandis, Colombias, Leedus, Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes ja Šveitsis. Sotsiaalkindlustusameti nelja meeskonna (Ida, Lääne, Lõuna, Põhja) kõrval pakuvad MDFT pereteraapiat noortele ka Viru vangla ning Maarjamaa hariduskolleegium. MDFT programm on Eestis kasutusel alates 2015. aastast.

  • Intensiivne programm pikkusega 4-6 kuud
  • 1-3 kohtumist nädalas (noore, vanema, pere ja võrgustikuga)
  • Teraapia nii terapeudi tööruumides kui perele sobivas kohas (sh kodus või lähimas piirkonnakeskuses)
  • Vestlused pere ja noorega vajaduse korral nii veebi kui ka telefoni teel
  • Arvestatakse perest ja indiviidist lähtuvaid vajadusi

Ühe perega töötab läbi programmi üks terapeut, selle aja jooksul tegeletakse pere kui terviku, selle iga liikme ja peret ümbritseva keskkonnaga, et leida ressursid ning aidata noorel, tema perel ja võrgustikul neid tugevusi kasutades hakata elama rahuldust pakkuvamat ja mõtestatumat elu, arvestades seejuures ühiskonna norme.

MDFT eripära

  • Eesmärgipärasus – eesmärgid seatakse koostöös suunaja ja perega.
  • Intensiivsus – iganädalased noore-, vanema- ja pereseansid, kestvus 4–6 kuud.
  • Paralleelne töö nelja dimensiooniga: noor, lapsevanem, pere (noor ja vanem üheskoos või ka laiendatud pere) ja pereväline dimensioon (nt kool, sõbrad, võrgustikutöö).
  • Tiimitöö MDFT terapeudi ja superviisori vahel ning pere võrgustikuga
  • MDFT sobib 11-18-aastastele (k.a) noortele, kellel esineb:
    • õigusrikkumiste toimepanemist
    • sõltuvusainete (kuri)tarvitamist
    • käitumisprobleeme koolis, sh koolikohustuse mittetäimist
    • probleemne käitumine
    • pereprobleeme
    • vaimse tervise probleemid

Esineb mitu probleemi ja need on kestnud pikemat aega.

On proovitud teisi sekkumisi (nt psühholoogiline nõustamine, klassikaline pereteraapia, vanemlike oskuste koolitused, erinevad programmid, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus jms)

Vajalik noore ja vanema nõusolek.

MDFT sobib

  • 11–18aastasele noorele, kellel esineb
  • sõltuvusainete kuritarvitamist
  • raskusi koolikohustuse täitmisega
  • konflikte peresuhetes, mis kahjustavad või ohustavad pereliikmete turvalisust ja heaolu
  • probleeme vaimse tervisega, mis ei vaja akuutset ravi
  • õigusrikkumisi
  • käitumishäireid, mis raskendavad igapäevast toimetulekut
  • lapsele, kellel on vähemalt üks täisealine pereliige nõus teraapias osalema

MDFT-d välistavad tegurid 

  • Akuutne psühhiaatrilise ravi vajadus ja statsionaarse ravi, valve vajadus
  • Akuutne võõrutusseisund (detoksifikatsiooni ja võõrutusravi vajadus)
  • Spetsialiseerunud teraapia, nt toitumishäire ja seksuaalkuritegevuse teraapia, vajadus
  • Autismispektri häire
  • Vägivaldsuse selline määr, et turvalisus pole tagatud
  • Puudub toetav pereliige
  • Vaimne alaareng, mis takistab oma tegude mõistmist ning muutuste elluviimist

MDFT on noorele ja perele tasuta ja kättesaadav üle Eesti nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Abivajava lapse saab programmi suunata

  • kohalik omavalitsus
  • prokuratuur
  • kohus
  • politsei

1. Konkreetse juhtumiga seoses konsulteeritakse piirkondliku superviisoriga. Superviisorite kontaktid

2. Superviisorilt saadava info alusel saadetakse kas DVK kaudu või krüptituna aadressil [email protected] juhtumiga seotud dokumendid:

Kui suunaja on

  • kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialist, siis on tarvis lisaks suunamiskirjale ja PACT-ile ka juhtumiplaani väljatrükki (varasemad hindamised, tegevuskava, abivajaduse ja kliendiandmete väljatrükk)
  • politsei, siis on tarvis pere kirjalikku nõusolekut programmis osalemiseks

Riskihindamisvahend PACT (positive achievement change tool) on teaduspõhine standarditud riskihindamise tööriist, mis aitab spetsialistidel koguda ja analüüsida lapse kohta infot, et hinnata lapse riskikäitumist ja õigusrikkumiste tõenäosust.

PACT-i riskihindamise küsimustik koosneb kahest põhiosast: lapse eelnevad õigusrikkumised ja küsimused koos vastusevariantidega.

Sisestatud info alusel koostatakse lapse käitumise riskitase (skaalal madal/keskmine/kõrge).

Riskihindamise tulemus aitab lapse olukorrale adekvaatselt reageerida ning teha efektiivseid valikuid erinevate võimaluste vahel lapse abistamiseks. See annab spetsialistidele kindlustunnet, et nad on juhtumiga tegeledes teinud õigeid otsuseid ning laps saab just talle sobivaid ning teda efektiivselt abistavaid teenuseid, sest uuringud on näidanud, et last aitab kõige rohkem see, kui lapse käitumise riskitase ja pakutava sekkumise intensiivsus on omavahel kooskõlas. 

Riskihindamise küsimustiku täidab eelkõige lastekaitsespetsialist, kes kogub ja vajadusel kontrollib saadud infot.

Kui MDFT-d taotleb politsei või prokuratuur, on oluline teha koostööd omavalitsuse lastekaitse spetsialistiga, et kõik küsimused saaksid vastatud.

Puuduolev info saadakse kas lapselt endalt, tema pereliikmetelt või teistelt spetsialistidelt, kes on lapse juhtumiga kursis. 

On oluline, et omavalitsus on lapse ja pere abivajadust põhjalikult hinnanud.

„Tänu teraapiale on minu varasemad sassis suhted teismelise tütrega oluliselt paranenud. Ka tema enda käitumine on muutunud paremuse poole. Ja kui vahel ongi tekkinud tunne, et enam edasi ei oska ega jaksa, siis meie terapeut on olemas olnud. Oleme saanud temaga vahetult ja pingevabalt suhelda ning sellest on palju abi olnud.“

12aastase tütre ema

MDFT teenuse sisu puudutav info: [email protected]

NB! MDFTd taotlev ametnik peab edastama last puudutava info (sh PACT hindamise) dokumendivahetuskeskkonna DVK (DVX) kaudu.

Piirkondlikud superviisorid ja terapeudid

Põhja piirkond

Endla 8, Tallinn, 15092

Tööpiirkonnad: Tallinn, Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa

Triin Hermann

Superviisor

5883 6323

 [email protected]

Marju Kirt

Terapeut

5306 7211

[email protected]

Asta Vaks

Terapeut

5385 2988

[email protected]

Märt Ojamaa

Terapeut

5324 3574

[email protected]

Keity-Johanna Õis

Terapeut

5388 9930

[email protected]

Ida piirkond 

Keskväljak 1, Jõhvi, 41531

Tööpiirkonnad: Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa

Nadežda Raku

Superviisor

5886 4003

[email protected]

Jelena Kulpina

Terapeut

5197 5236

[email protected]

Kristel Riibak

Terapeut

5447 0749

[email protected]

Olga Shnayder 

Terapeut

5887 2858

[email protected]

Lõuna piirkond

Tähe 106, Tartu, 51013

Tööpiirkonnad: Tartumaa, Jõgevamaa, Viljandimaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa

Aija Kala

Superviisor

5770 4568

[email protected]

Mari Sats

Terapeut

5884 9871

[email protected]

Henri Jänes

Terapeut

5388 5733

[email protected]

Gerti Karilaid-Vidder Terapeut     5919 9408 [email protected]

Lääne piirkond

Lai 14, Pärnu, 80010

Tööpiirkonnad: Läänemaa, Pärnumaa, Hiiumaa, Saaremaa

Merileid Vinkler Superviisor 5857 0831 [email protected]

Kristi Reilent

Terapeut

5433 0721

[email protected]

Monika Miilsaar 

Terapeut

5552 8894 

[email protected]

Maarja Heinpõld 
(LHP)

Terapeut

5887 7233

[email protected]

Anneli Meisterson

Terapeut

5193 6411

[email protected]

MDFT teenuse koordinaator

Terje Tamm 5853 9622 [email protected]

Последнее обновление 07.02.2024

Была ли информация на этой странице полезной?