Ohvriabi seadus

1. Kes on TTTVT abi klient?

Antud teenuse sihtgrupiks on inimesed, kes vajavad kogetud kuriteo või vägivalla mõjudest taastumiseks psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat. See tähendab, et teenusele suunamise õigustatuse aluseks on 1.) kuriteo või vägivalla ohvriks langemine ning; 2) kogetuga seonduv abivajadus.

2. Kuidas toimub uuele OASile üleminekuaeg TTT VT vaatest?

Senised suunamised (süüteoohvrite psüh.abi kulu hüvitis):

Oleme saanud Sotsiaalministeeriumilt kinnituse, et enne 01.04.2023. määratud hüvitiste puhul jätkub teenuse osutamine vana ohvriabi seaduse alusel. See tähendab, et teenuseosutajad saavad kuni 31.03. määratud hüvitise alusel teenusele tulnud klientide puhul oma tööd planeerida samamoodi kui varem. Erisus tuleb sisse nende kliendilugude puhul, kus isik on suunatud piiramatu limiidiga teenusele, st kuni abivajaduse äralangemiseni – alaealised seksuaalvägivalla ohvrid, inimkaubanduse ohvrid, terrorikuriteo ohvrid. Nende isikute puhul, kes on suunatud teenusele kuni abivajaduse äralangemiseni, saab teenust osutada vana ohvriabi seaduse alusel samas mahus nagu fikseeritud limiidi ulatuses teenust saavad isikud, st kuni ühe kuupalga alammäära täitumiseni (ühe kuupalga alammäära täitumist arvestame piiramatu limiidiga sihtgrupi puhul alates 01.04.).

Kokkuvõttes tähendab see, et kuni 31.03.2023. tehtud otsuste puhul kehtib kõikidele isikutele sama põhimõte – ohvriabi kliendid saavad psühholoogilise abi teenuseid vana ohvriabi seaduse alusel kuni ühe kuupalga alammäära täitumiseni.

Alates 01.04.2023. tehtavate suunamiste puhul saab isik pöörduda teenusele sellesse ettevõttesse, kus teenuste osutamine toimub uue ohvriabi seaduse alusel. See tähendab ka, et isik saab pöörduda teenusele ainult nendesse ettevõtetesse, mis on sõlminud Sotsiaalkindlustusametiga tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu (lepingutest on kirjutatud allpool).

Lastemaja seksuaalse väärkohtlemise või selle kahtlusega laste puhul?

Samamoodi nagu teiste puhul - kuni 31.03. tehtud suunamiste puhul osutatavad teenused on vana OAS alusel, al 01.04. tehtud suunamised uue OAS alusel. Sama kehtib ka vana OAS alusel seksuaalvägivalla kahtlusega suunamised - laps saab käia teenusel vana OAS alusel 60 päeva ulatuses. Kui selle käigus/järel ilmneb (nt aprillis, või maikuus, st 60p suunamise täitumisel), et tegemist on SV ohvriga, siis saab teha otsuse tasu maksmise ülevõtmisest (varasem „psüh.abi hüvitise määramine“) ning lapse saab suunata teenusele (küll siis ainult lepinguliste teenuseosutajate juurde) kuni abivajaduse äralangemiseni (ja abivajadust hinnatakse iga kord kui täitub ühe kuupalga alammäär).

3. Kas seksuaalvägivalla ohver saab meie kaudu TTTVT teenust ainult siis, kui on kriminaalmenetlus algatatud?

Ei, seksuaalvägivalla ohvrid on õigustatud TTTVT abi saama ka ilma krim.menetluse olemasoluta. Ka perevägivalla ohvri puhul ei ole krim.menetluse alustamine õigustatuse eelduseks.

4. Mis saab "SV kahtlusega alaealine" ohvritest - varasemalt 60 päeva suunamine, aga nüüd?

OAS § 30 lg 1 punkti 2 järgi on seksuaalvägivalla ohver õigustatud saama TTTVT abi sõltumata sellest, kas sellise vägivalla suhtes on algatatud kriminaalmenetlus või mitte. Sisuliselt tähendab see, et TTTVT abi on õigustatud saama isik, kelle puhul meil on piisavalt alust arvata, et tegemist on seksuaalvägivalla ohvriga. Selle määratlusega on hõlmatud ka SV kahtlusega alaealised varasema OASi mõttes.

5. Kuidas saab psühholoogi teenust varasema LSV kogemusega kannatanu?

Kui inimene on perevägivalla ohver ning tal on sellega seonduvalt abivajadus vaimse tervise abi järele, siis sellisel juhul suunata TTTVT abi teenuseosutajale (selleks võib olla nii psühholoog kui psühhoterapeut). Teenusele suunamise mõttes on OAT ülesanne aru saada, kas abivajadusega inimene on õigustatud TTTVT abi saama. Selleks on tal vaja aru saada, kas inimene kuulub õigustatud inimeste loetellu (OAS § 30). Kui OAT tuvastab, et isik on kogenud perevägivalda, siis see juba annabki vastuse õigustatuse kohta. Täiendavalt päringut ei ole vaja teha.

6. Mitu korda perevägivalla ohvrile traumast taastumist toetava vaimse tervise abi hüvitist määrata saab? Kui inimene ütleb, et on olnud uus LSV aga menetlust ei ole, kas siis saab suunata korduvalt?

Piirmäär on seotud isikuga (31 lg 1 viitab isikule, mitte teole) ja ütleb "selles nimetatud ISIKUTEL on õigus saada TTTVT abi ühe kuupalga alammäära ulatuses". See tähendab, et isik, kes on perevägivalla ohver, sõltumata selle perevägivalla kestvusest või korduvusest, on õigustatud saama TTTVT abi ühe kuupalga alammäära ulatuses.

7. Kui on juba TTTVT abi saanud, aga vajadus jätkub, siis võimalik abi saada NTK-st. NTK kontekstis ei ole OAS-is maht piiratud?

Perevägivalla kontekstis algatatud krim.menetlus ei anna lisanduvat õigustatust (uut TTTVT määramist). Kui perevägivalla ohvri suhtes on toime pandud mõni muu kuritegu (ja algatatud krim.menetlus), mis ei ole selle perevägivallaga seonduv (nt erinev toimepanija), siis see saab olla lisanduv õigustatus.

8. Kas asendushooldusteenusel olevatele lastele, kes on varasemalt kogenud perevägivalda, saab TTTVT tasu maksmise kohustuse SKA üle võtta?

Tasu maksmise kohustuse saab üle võtta isikutelt, kes on õigustatud sihtgrupp + on tuvastatud vastav abivajadus. Täpsemalt: 1. kui on õigustatud isik, nt laps ise on otsene ohver või ohvri pereliige, nt laps. Ohvri pereliige on õigustatud TTTVT abi saama ka juhul, kui otsesele ohvrile (sihtgrupp 1 või 2) ei ole TTTVT abi otsustatud. Kui käsitleme tema õigustatust kui otsese ohvri pereliikme õigustatust, siis peame ka tuvastama, et tema vanem vms on otsene ohver (nt küsime KOVilt). Kui saame kinnituse, et jah, tegemist on ohvri pereliikmega, siis on tegemist TTTVT abi saama õigustatud isikuga. 2. Lisaks sellele peame hindama, et isikul on abivajadus TTTVT abi järele (ning et see abivajadus on sellest tulenev ohvri suhtes toime pandud teost). Muidugi tuleb vaadata ka kogu lugu juhtumikorraldusliku pilguga - kui laps on juba samasisulisel või sarnasel teenusel mingi muu süsteemi kaudu, ei ole ilmselt mõttekas dubleerivalt teenusele suunata.

9. Kuidas saavad teenuseosutajad meie lepinguliseks partneriks (TTT VT)?

• Ettevõte tutvub teenuse korraldusega (leping ja lisad)
• Kui ettevõte soovib antud tingimustel astuda lepingusse, esitab avalduse ning nõutud dokumendid.
• SKA kontrollib vastavust (kvalifikatsiooninõuetele vastavus, muud kontrollid nt kas on krim.korras karistatud), vajadusel lisadokumendid jne
• Lepingu sõlmimine

10. Kas on võimalik saada psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat mõlemast kohast (NTK teenuse raames ja TTTVT raames)?

Samaaegselt mõlema teenuse raames sama teenust saada ei saa. Jätkuteenusena või ühes kohas teenuse saamise peatamisel, on võimalik saada teenust ka teisest kohast.

11. Millal TTTVT psüh.abi vs. kuriteoohvri hüvitis (mille raames saab ka vajadusel psüh.abi)?

Kui on isiku suhtes toime pandud raske isikuvastane vägivallakuritegu (KarS määratlus, algatatud vastav krim.menetlus), mille tõttu on isikule tekkinud varaline kahju (sh nt tervisekahju või tervise taastamisega seonduvad lisakulud, NB terviskahju seost vägivallakuriteoga tuvastab ekspertarst pärast hüvitise taotluse esitamist), on tal õigus hüvitisele.

TTT VT ja kuriteoohvri hüvitis ei ole teineteist välistavad. Võib ka olla, et isik on esmalt TTT VT teenusel ning teenuse käigus ilmnevad asjaolud, et isikul võib olla õigustatus ka kuriteoohvri hüvitisele. Siis tuleks isik suunata ohvriabitöötaja juurde ning isik võib saada lisaks TTT VT-le ka kuriteoohvri hüvitist, sh psühholoogilisele abile tehtud kulude hüvitamist kuriteoohvri hüvitise raames (korralduslikult küll teistmoodi, st isik peab esmalt ise arveldama, seejärel kuludokumendid esitama hüvitamisele).

12. Kas saame TTT VT abi kriisijuhtumite ja "muud traumat kogenud" inimestele?

Esimese asjana tuleks välja selgitada inimese abivajadus ning korraldada talle vajadusele vastavat abi, kriisijuhtumi korral võib selleks olla nt PSK kontekstis väljareageerimine (ja psühholoogilise esmaabi pakkumine), psühhosotsiaalne tugi, või hoopis TÕ teenused või kaugnõustamisteenused.

TTT VT abi aluseks on 1) õigustatus ja 2) abivajadus TTTVT abi järele (psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia). TTT VT abi saab määrata ainult §30 toodud juhtudel (see loetelu annab ülevaate, kes on õigustatud selles kontekstis abile). Kui kriisisündmuse tagajärjel ei algatata kriminaalmenetlust ning inimesel ei ole muud õigustatuse alust, siis ei saa teda TTTVT teenusele suunata.

§30 (1) Traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi on õigus saada (kuni ühe kuutasu alammäära ulatuses): 1) kuriteoohvril, kelle suhtes toime pandud teo kohta on alustatud kriminaalmenetlus; 2) perevägivalla või seksuaalvägivalla ohvril; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud ohvri lapsel, lapselapsel, vanemal ja muul last kasvataval isikul, vanavanemal, õel, vennal, ohvriga abielus või püsivas kooselus oleval või olnud isikul; 4) isikul, kes osaleb kriminaalmenetluses tunnistajana. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel on õigus saada traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi, kui Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud nende abivajaduse.

13. Mida teha suitsiidi korral, kui pole algatatud kriminaalmenetlust?

Esimese asjana tuleks välja selgitada inimese abivajadus ning korraldada talle vajadusele vastavat abi, kriisijuhtumi korral võib selleks olla nt PSK kontekstis väljareageerimine (ja psühholoogilise esmaabi pakkumine), psühhosotsiaalne tugi, või hoopis TÕ teenused või kaugnõustamise teenused vms. Kui isik ei ole õigustatud saama TTTVT kontekstis abi, aga on abivajadus vaimse tervise abi/ psühholoogilise abi järele, siis tutvustab OAT teisi vastavaid abi võimalusi nii OA süsteemis, või OA süsteemiväliselt (KOV abi võimalused, tervishoiuteenused).

14. Kas TO nõuded lähevad nüüd karmimaks (TTT VT)?

Ei. Nõuded muutuvad teenusespetsiifilisemaks (varem olid teenusteüleselt ühed ja samad nõuded, vahet pole kas teenuseosutaja osutas psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat).

Psühholoogilise nõustamise puhul muutuvad nõuded hoopis madalamaks Määruses on psühholoogilise nõustamise teenust osutava spetsialisti kvalifikatsiooninõuded järgmised: - "psühholoogilist nõustamist tegeval isikul peab olema kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja või koolipsühholoogi kutse, või magistrikraad psühholoogia erialal"

Psühhoteraapia puhul muutuvad nõuded samuti teenusespetsiifilisemaks - peab olema teatud baasharidus ning kindlasti ka psühhoteraapia-alane väljaõpe (varem võis ka lihtsalt kutsega psühholoog osutada psühhoteraapiat, ilma, et tal oleks psühhoteraapia-alane väljaõpe). Määruses on psühhoteraapia teenust osutava spetsialisti kvalifikatsiooninõuded järgmised: Psühhoteraapiat osutav isik peab olema läbinud ohvriabi osutamiseks sobiva psühhoteraapia väljaõppe ja vastama ühele järgmistest tingimustest: 1) isikul on kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoogi või sotsiaaltöötaja tase 7 kutse; 2) isik on arst, kes on omandanud psühhiaatria eriala, või õde, kes omandanud vaimse tervise õenduse eriala; 3) isikul on magistrikraad psühholoogia või sotsiaaltöö erialal.

15. Kui isik on vana OAS alusel saanud psüh.abi (määratud hüvitis), see on ära kasutatud, kas siis uue OAS kehtima hakkamisel saab uuesti TTT VT abile suunata?

Ei. Kehtib põhimõte "kes ei ole RE hüvitist selle kuriteo/vägivalla eest juba saanud, on õigustatud saama", mis tähendab ka, et kui inimene juba on saanud selle süüteo eest hüvitist, ei ole ta enam õigustatud sellesama teo eest teenust saama.

16. Kui isik on varem saanud psühhoteraapiat perearsti teraapiafondi raames, kas tohib talle ka TTT VT abi määrata?

Jah, OA süsteemivälised psüh.abi võimalused ei ole kattuvad ega teineteist välistavad. Põhimõtteliselt võib inimene ka paralleelselt käia Haigekassa kaudu psühhoteraapias ja TTTVT abi kontekstis psühhoteraapias - seda me ei saa välistada, aga see poleks lihtsalt mõistlik.

17. Kui isik sai varem hanke raames psüh.abi teenust, kas nüüd uue OAS raames saab talle ka TTT VT abi määrata?

Jah. Sest seaduse ja TTTVT mõistes pole nad teenust saanud. Kes praegu hanke raames saab teenust, siis õigustatuse otsuse tegemise jaoks on asjakohane küsida praeguselt teenuseosutajalt abivajaduse hinnangut (st ei peaks ise abivajadust eraldi hindama, vaid võib võtta aluseks teenuseosutaja hinnangu) - vastava teavituse oleme saatnud ka hanke teenuseosutajatele. Kui isik on hanke raames käinud kindla teenuseosutaja juures, ei pea või ei pruugi ta saada teenust jätkata sama teenuseosutaja juures (nt kui senine teenuseosutaja ei astu meiega lepingulisse suhtesse), al 01.04. saab suunata ainult lepinguliste partnerite poole.

18. Kas perevägivalla või seksuaalvägivalla ohvri õigustatuse tuvastamine eeldab mingit eraldi tegevust (st hindamist) või piisab teiste hinnangust (nt KOV)?

Õigustatuse otsuse tegija (OAT) peab tuvastama, et: 1) isik on õigustatud TTTVT abi saama (st kuulub OAS § 30 loetletud sihtgruppi). St otsuse üheks aluseks on see, et otsuse tegija saab öelda: "isik on perevägivalla ohver/ seksuaalvägivalla ohver". JA 2) tal on kogetuga seonduv abivajadus vaimse tervise abi järele.

19. Kas teenusepakkujaid on juurde tulemas. Kas on lootust et ootejärjekorrad teenusele saamiseks lühenevad?

Täna me seda öelda ei oska, kas teenuseosutajaid tuleb juurde. Haridusnõuete vaatest muutub nt psühholoogilise nõustamise teenust osutavale spetsialistile sätestatud nõuded madalamaks, madalam lävend võiks olla eelduseks rohkematele teenuseosutajatele. See aga ei tähenda koheselt, et ootejärjekorrad lühenevad - vaimse tervise spetsialistide teenusele on pikad järjekorrad sõltumata sellest, kas nad on meie lepingupartnerid või mitte. Lepingus me ei sätesta teenuseosutajatele kohustust mingi kindla aja jooksul ohvriabi kliendile teenust osutada, see oleks diskrimineeriv nende abivajajate suhtes, kes ei ole ohvriabi süsteemi raames teenusele suundumas.

Liiklusõnnetuse ohver saab hüvitist nõuda põhjustaja kindlustuselt ... kas mingis osas saab ta pöörduda siis ka SKA poole?

SKA hüvitab juhul, kui on tegemist raske isikuvastase kuriteoga ning tagajärjeks raske tervisekahjustus. Kui kindlustus hüvitab kahju, siis sama kahju eest ei ole õigus hüvitist erinevatest allikatest saada. Hüvitisest arvestatakse maha muudest allikatest, sh kuriteo toimepanija poolt juba hüvitatud summad.

1. Kas saate täpsustada OAS §15 lg 3 lõike 2-2 osas mida on mõeldud et psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral on võimalik üle anda halduslepingu korras?

See tähendab seda, et vajadusel saab SKA selle ülesande anda üle teenusepakkujale halduslepinguga, kas täielikult või osaliselt.

2. Kui inimene on leidnud kannatanu või on kuriteo pealtnägija, kas saame ka neile abi pakkuda?

Saame. Üheks võimaluseks väljareageeriva tiimi poolt pakutav psühholoogiline esmaabi sündmuskohal. Teiseks võimaluseks on pikaajalisema ja sündmuse mõjul tekkinud abivajaduse korral suunata inimene TTTVT kaudu teenusele.

3. Kas kriisiabi sündmuse keskel kannatanule jõuab kohale, kas ta saab aru, et mida talle pakutakse? Kas see liiga kiire ei ole?

Selle kohta leiab väga vähe allikaid, mis kannatanute perspektiive avaks. Küll on kirjanduses viited sellele, et kohene ja kiire abi pakkumine aitab ennetada sündmuse järgseid võimalikke negatiivseid

tagajärgi (hirm, ärevus jm). Tõmbaksime paralleeli füüsilise abiga. Mõistame, et küsimus kuulub osaliselt ka informeeritud nõusoleku valdkonda, aga kas raskete füüsiliste vigastustega inimene saab täpselt aru, mida kiirabi temaga teeb? Ma arvan, et ükski inimene ei arva, et kiirabi sekkub liiga kiiresti, kui tal on vaja operatsiooni, et näiteks jalg amputeerimisest päästa. Võib-olla siin ongi laiema diskussiooni koht, kas ohtu, et inimene vaevleb hiljem erinevate vaimse tervise probleemide käes käsitletakse samamoodi kui füüsilise arstiabi puhul reageerimata jätmisest tulenevaid ohtusid.

1. Milliste hindamisvahendite järgi hinnatakse, et juhtum võiks sobida taastavasse kohtumisse?

Kannatanu soov + terapeudi sisend. Alguses võrgustikukohtumine ja enne ühiskohtumist veendumine, et toimepanija tunnistab ja kahetseb, võtab vastutuse.

2. Kuidas paremini osapooli motiveerida või kust leida sellekohast infot?

Motiveerimine on teenusele suunaja ülesanne. Olenevalt juhtumist on kasulik rääkida kasudest ühele ja/või teisele poolele, mida protsess pooltele annab. Võimalus rääkida oma lugu ja mõtteid-tunded-mõjusid ning kuulda ka teist poolt. Võimalus luua ühised kokkulepped vaadates tulevikku. Infot saab koduleheküljelt, kus on olemas ka kogemusvideod teenusel osalenud inimeste poolt.

3. Väljaspool krim-menetlust - kaua suunamisest teostuseni aega võtab?

Taastava õiguse teenust väljaspool menetlust rakendavad vabatahtlikud, kes teevad seda vaba tahte alusel, mistõttu paraku võib olenevalt piirkonnast ja juhtumitest aega võtta. Meie soov on võimalikult kiirelt teenust osutada, kuid ei saa garanteerida nädala-kahe jooksul alustamist. Küll aga on soovitatav TÕ teenust siiski osutada, kuna pealtnäha aset leidnud leppimine ei pruugi olnud seda tegelikkuses teha, vaid emotsioonid ei ole enam üleval.

4. Kas teenust osutatakse ka vene keeles?

Oleneb piirkonnast, Lõuna piirkonnas on üksikud, mistõttu ooteaeg võib olla pikem.

5. Kus teenust osutatakse - konkreetne pind?

Taastava õiguse vabatahtlikud lähevad võimalikult poolte kogukonda, ruumid leitakse koostöös partneritega (politsei, KOV, kool, noortekeskus jmt), ohvriabitöötajate poolt rakendatavat vahendusmenetlust rakendatakse seda peamiselt ohvriabitöötajate kabinetis.

6. Taastav õiguse rakendamine väljaspool süüteomenetlust - kas on kogemusi?

Suunamised tulevad suures osas koolidest, KOVdest, teistest asutustest, kus ei ole menetlust üldse taustal. Ka menetlusega paralleelselt on soovitatav võimalikult varases etapis teenust osutada, mitte menetluse lõppetapis. Siin on juba häid praktikaid, kuid arenguruumi on.

Kas NTK teenusele saamiseks on vaja olla akuutset olukorda või võib pöörduda igal ajahetkel?

NTK teenuse üks eesmärkidest on kindlasti ära hoida vägivalda, millel on raskemad tagajärjed. Seega on NTKsse pöördumine ja sealt nõu ning abi küsimine igati asjakohane ka siis kui naine alles tunnetab, et suhe pole päris õige ja ta sooviks saada peegeldust, mis temaga täpsemalt toimub ja mis on need ohumärgid, mis viitavad vägivallale. Turvalise majutuse vaatest on praktikas samuti neid juhtumeid rohkem, kus akuutne vägivald on hetkeks vaibunud ja naine on teinud ettevalmistusi kodust lahkumiseks (vahel planeeritakse seda koos NTL töötajaga kuid) ja NTK on aidanud tal teha selleks ka turvalisuseplaani. Oluline on akuutsust ja selle kordumist ära hoida. Paraku on muidugi majutusele tulnud ka akuutsest olukordadest naisi, keda sellisel juhtudel on tugikeskusesse toonud sageli politsei.

1. Tunnistajaga seotud probleemidega tasub ikka alates  aprillist teie poole pöörduda või pigem mitte?

Kui on kahtlus inimkaubandusele viitavatele tunnustele (nt. tööalane, seksuaalne ekspluateerimine, kuritegevusele sundimine jne) siis nõuandeliini kaudu pakutakse järgmist abi:

• ohvri nõustamine (telefoni +372 6607 320, e-postitsi : [email protected] ja silmast silma);
• ohvri abistamine suhtlemisel riigi- ja omavalitsusasutustega ning juriidiliste isikutega;
• sotsiaalnõustamine;
• õigusalane nõustamine.

Mis puudutab uues OAS § 68. kus muudeti välismaalaste seadust 1) paragrahvi 203 lõike 1 punktist 1 ja lõikest 2 jäetakse välja sõnad ”või tunnistaja”; mis tähendab seda, et:

(5) Välismaalasele, kellele on välismaalaste seaduse § 205 alusel antud järelemõtlemisaeg, osutatakse teenust kuni tema Eestis seadusliku viibimise tähtpäeva saabumiseni või ennetähtaegse lahkumiseni. Tähtaja määramisest teavitab Politsei- ja Piirivalveamet kohe Sotsiaalkindlustusametit, kes teeb tähtpäeva saabumisel otsuse teenuste osutamise lõpetamise kohta.

(6) Välismaalasele teenuse osutamine ei ole tema Eestis viibimise seaduslik alus ega lükka tema Eestist lahkumise kohustuse täitmist edasi.

(7) Sotsiaalkindlustusamet lõpetab inimkaubanduse ohvrile teenuste osutamise, kui isik on Eestist lahkunud või tal puudub seaduslik alus Eestis viibida.

Meeles tuleb pidada, et (3) Inimkaubanduse ohver käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on kannatanu karistusseadustiku §-s 133–133³, 138–140 või 175 sätestatud kuriteo tunnustel alustatud kriminaalmenetluses, või isik, keda käsitataks kannatanuna muu samalaadse välisriigis kehtivas karistusseaduses sätestatud kuriteo tunnustel alustatud kriminaalmenetluses.

Kas teenus on ka alaealistele?

Praegu on teenuse prioriteetne sihtrühm täisealised perevägivalla toimepanijad.

Kui ohver on abi saamiseks pöördunud riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, tervishoiu- või hoolekandeasutuse või vastava spetsialisti, sealhulgas vaimse tervise spetsialisti poole, edastab asjaomane asutus, teenuseosutaja või spetsialist tema ees- ja perekonnanime, kontaktandmed, juhtumi liigi ja ohvriabi saamise soovi sotsiaalkindlustusametile (ohvriabi seaduse § 7 lõige 3).

Kui perevägivalla juhtumis on spetsialist viinud läbi hindamise (DASH) ning tuvastanud, et ohvri puhul on tegemist hädasoleva täiskasvanud perevägivalla ohvriga, edastatakse sotsiaalkindlustusametile täidetud riskihindamise ankeet, suunamiskiri ning kannatanu teavitusleht (OAS § 10 lg1).

Andmete edastamiseks tuleb täidetud vorm edastada sotsiaalkindlustusametile krüpteeritult. Krüpteerida tuleb „Sotsiaalkindlustusamet OEO“ ja „Sotsiaalkindlustusamet OEO1“ adressaadile ning edastada krüpteeritud fail e-posti aadressil [email protected].