Rehabilitatsioonireform

Mis on rehabilitatsioonireformi eesmärk?

Rehabilitatsioonireformi eesmärk on muuta abivajaduse tuvastamise ja teenustele jõudmise teekond inimesekesksemaks ning kaotada erinevate süsteemide kaudu teenuste dubleerimine. Reform aitab terviseseisundi tõttu tuge vajaval inimesel saada abi lihtsamalt ja tõhusamalt, ennetades abivajaduse süvenemist.

Oluline muutus seisneb selles, et teenuse saamine põhineb edaspidi tegelikul abivajadusel, mitte puude raskusastmel või osalisel/puuduval töövõimel.

Kes hakkab rehabilitatsiooniteenust rahastama?

Alates 1. oktoobrist 2027 on rehabilitatsiooniteenuse keskne korraldaja ja rahastaja tervisekassa. Sotsiaalministeerium eraldab tervisekassale igal aastal rehabilitatsiooniteenuse kulude katmiseks mõeldud vahendid.

Mis kuupäevani saavad teenuseosutajad taotleda uut sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tegevusluba?

Rehabilitatsioonisüsteemi muudatuste eelnõu kohaselt saab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SRT) tegevusloa taotlusi esitada 1. veebruarini 2027. Olemasolevaid tegevuslube saab majandustegevuse registris muuta kuni 30. septembrini 2027.

Kas praegused tegevusload kaotavad kehtivuse?

Eelnõu kohaselt kaotavad SRT tegevusload kehtivuse 30. septembril 2027. Tegevusloa omajal ei ole vaja selleks ise lisatoiminguid teha.

Mis ajani on võimalik sotsiaalkindlustusametiga rehabilitatsiooniteenuse osutamise lepingut sõlmida?

Sotsiaalkindlustusametiga saab SRT osutamise lepinguid sõlmida kuni teenuse korraldamise kehtivuse lõpuni 30. septembril 2027.

Sotsiaalkindlustusametiga SRT lepingu sõlmimisega seotud küsimustega saate pöörduda SKA rehabilitatsiooni eksperdi Kärt Krautmani poole: [email protected]

Kellega tervisekassa rehabilitatsiooniteenuse osutamise lepingud sõlmib?

Tervisekassa tutvustab 2026. aasta sügisel täpsemalt lepingupartneriks saamise ning lepingu tingimusi. Infotunni toimumise kuupäevast informeerib sotsiaalkindlustusamet koostöös tervisekassaga oma lepingupartneritest teenusepakkujaid.

Rehabilitatsioonireformi eelnõu kohaselt on asutustel tulevikus võimalik saada rehabilitatsiooniteenuse osutajaks järgmisel moel:

• haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad, kellel on kohustus rehabilitatsiooniteenust osutada, et tagada teenuse kättesaadavus üle Eesti;
• tervishoiuteenuse osutajad, kellel on kehtiv taastusravi tegevusluba või perearsti nimistu alusel perearstiabi osutamise tegevusluba;
• tervishoiuteenuse osutajad, kellel on vähemalt kaks järgmistest tegevuslubadest: iseseisva füsioteraapia, iseseisva logopeedilise ravi või iseseisva psühholoogilise ravi osutamise tegevusluba.

Teenuse osutamise eelduseks on lisaks tegevusloale nõuetekohase rehabilitatsioonimeeskonna olemasolu ja osalemine tervisekassa hankes. Asutused, kes ei ole tervishoiuteenuse osutajad, võivad uue korralduse järgi pakkuda teenust, sõlmides koostööleppe tervisekassa otsese lepingupartneriga.

Milliste erialade spetsialistid kuuluvad edaspidi rehabilitatsioonimeeskonda?

Rehabilitatsiooniteenust osutavasse põhimeeskonda peab kuuluma vähemalt kolm järgmistest spetsialistidest: eriarst, õde, kliiniline psühholoog või psühholoog-nõustaja, füsioterapeut, logopeed, tegevusterapeut, psühholoog.

Lisaks võivad rehabilitatsioonimeeskonda kuuluda eripedagoog, toitumisnõustaja, vaimse tervise õde, sotsiaaltöötaja, loovterapeut, kogemusnõustaja.

Millised nõuded kehtivad uue rehabilitatsiooniteenuse spetsialistidele?

Spetsialistide kvalifikatsiooninõuded lähtuvad sellest, et rehabilitatsioonimeeskonna liikmel oleks tagatud pädevus just rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks. Meeskonnas töötaval kliinilisel psühholoogil, psühholoog-nõustajal, toitumisnõustajal peab olema tagatud erialast lähtuv kutse rahvatervishoiu seaduse jt seaduste muutmise eelnõu rakendusaktide kavandis välja toodud tasemel. Teistel erialadel on oluline kas kutseseaduse alusel antud kutse või riiklikult tunnustatud kõrgharidus vastaval erialal. Meeskonna kogemusnõustajal on vaja läbida täienduskoolitus mahus 182 akadeemilist tundi.

Kas teenuseosutajad pakuvad kõiki teenuseid või keskenduvad kindlatele teenustele?

Kuna rehabilitatsiooniteenus on olemuselt interdistsiplinaarne kompleksteenus, tuleb põhimeeskonnaga tagada minimaalne baaspädevus inimese rehabilitatsioonivajaduse hindamiseks ning vajaduse korral lisaspetsialistide kaasamine. Spetsialiseerumise korral lisapädevus vastavalt konkreetsele rehabilitatsiooniteenuse liigile.

Kas teenuseosutajad võivad keskenduda kindlatele sihtrühmadele (näiteks lastele või vaimse tervise probleemidega inimestele)?

Jah, edaspidi on võimalik rehabilitatsiooniteenuse osutamisel spetsialiseeruda ühele või mitmele sihtrühmale (nt vaimse tervise alane rehabilitatsioon, neuroloogiliste seisundite alane rehabilitatsioon, kuulmis- või nägemispuude alane rehabilitatsioon jms). Spetsialiseerumine eeldab, et teenuseosutaja tagab vastava teenuseliigi osutamiseks vajalike spetsialistide olemasolu rehabilitatsioonimeeskonnas ning tervikliku meeskonnatöö.

Kas rehabilitatsiooniteenuse osutamisel kasutatavad infosüsteemid muutuvad?

Kuna uutel alustel teenuse korralduses on teenuse osutamise eelduseks tervishoiuteenuse tegevusluba, on seega tegemist asutustega, kellel on ligipääs tervishoiuteenuste infosüsteemi (TIS-i). Küll aga ei ole TIS-i juurdepääs tagatud kõigile rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvatele spetsialistidele, sest kõik nad ei ole tervishoiutöötajad.

Mis saab rehabilitatsiooniplaanist – kas see jääb alles?

Rehabilitatsiooniplaani asemel koostatakse inimesele heaoluplaan. Heaoluplaani kantakse inimese terviseseisundist ja sotsiaalsest olukorrast tulenevad üldised eesmärgid ning teenuste vajadus. Heaoluplaan on valdkonnaülene dokument, mille eesmärk on tagada teenuste sidusus. Kui inimene on suunatud rehabilitatsiooniteenusele, viib rehabilitatsioonimeeskond läbi hindamise, määrab teenuse täpse sisu, mahu ja kaasatavad spetsialistid ning tegevuskava. Rehabilitatsiooniteenuse info kantakse heaoluplaani.