Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Kasuperedele mõeldud tugiteenustest on osa saanud juba 1230 inimest ja huvi kasvab

27.01.2023 | 13:10

Sotsiaalkindlustusamet on alates 2016. aastast pakkunud hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse toel erinevaid tugiteenuseid: mentorlust, tugigruppe ning psühholoogilist nõustamist. Tugiteenuste eesmärk on pakkuda peredele kindlustunnet ning toetada neid lapse kasvatamisel.
    • Jaga

Kokku on selle aja jooksul tugiteenustest kasu saanud ligi 1230 inimest ning perede teadlikkus ja huvi nende teenuste vastu on kasvanud.

2021. aastal alustasime uuendusena ka peretoe teenusega, mis annab perele kindla kontaktisiku (peretoetaja), kes suhtleb perega regulaarselt, jälgib toimetulekut, nõustab ja toetab.

Ülevaade 2022. aasta tugiteenustest kasuperedele

Peretoe teenust sai 2022. aastal 149 peret, neist 65 uued pered. Pakkusime teenust kahel moel: kohanemiseks ühe aasta jooksul alates uue lapse perre tulekust ning vajaduspõhiselt ka hiljem, pärast lapse viibimist peres kauem kui üks aasta. 

Teenusele suunasid peresid lastekaitsetöötajad üle kogu Eesti. Kõige rohkem on peretoe teenuse kasutajate seas eestkosteperesid (74) ja hooldusperesid (68), vähem lapsendajaid (17).

Peretoetajaga võetakse enim ühendust, kui on vaja abi seoses lapse kohanemisega peres või nõu, kuidas lapse käitumisega toime tulla. Oluline on peretoetaja roll ka emotsionaalse toe pakkumisel ning koolituste, nõustamiste või infomaterjalide soovitamisel.

Kasuvanemad (v.a. eestkostjad) on küll läbinud PRIDE eelkoolituse, kuid konkreetsed raskused ja küsimused tekivad siis, kui laps on juba peres. Sellisel juhul on hea, kui on olemas isik, kelle poole saab oma küsimuste ja muredega pöörduda.

Tagasiside peretoe teenusele on perede poolt olnud väga hea (keskmiselt 9,9 palli 10st), valdavalt soovitatakse teenust julgelt kõigile kasuperedele.

Mentorlusteenust sai 2022. aastal 71 peret.

Mentoriks on inimene, kes on ise (olnud) kasuvanem ning saab anda isiklikele kogemustele toetuvat nõu. Kui peretoe teenus pakub teatud perioodi jooksul perele regulaarset tuge, siis suhtlus mentoriga võib olla abiks aeg-ajalt, kui on konkreetsete olukordadega seoses vaja kellegi kogenenumaga nõu pidada. Tagasiside põhjal oli rahulolu teenusega kõrge, seda eriti venekeelsete perede seas. Soovitusindeks oli 10-palli süsteemis 9,68 (venekeelsetel peredel 9,95, eestikeelsetel 9,4).

Kõige rohkem said pered mentorilt nõu seoses lapse käitumisega toimetulekuga, seoses suhetega perekonnas, aga ka seoses vanema enesehoiuga ja emotsionaalse toimetulekuga. Pered hindasid eriti kõrgelt seda, et lisaks kogemuste jagamisele osutusid mentorid ka oskuslikeks nõustajateks.

Psühholoogilist nõustamist sai mullu 40 inimest, nende seas rohkem lapsendajaid (17)  (14)ja eestkostjaid, mõnevõrra vähem hooldusperesid (9). Peamiselt vajasid inimesed psühholoogilist nõustamist seoses enda emotsionaalse toimetulekuga, samuti peresuhetega ning lapse kasvatamise ja arenguga. Tuleb tunnistada, et psühholoogilist nõustamist oleks peredel vaja rohkem, kui võimaldab see piiratud maht, mida projekti raames pakkuda saame.

Möödunud aastal toimus 77 tugigruppi, kus osales 242 inimest. Tugigrupid said kokku Eesti eri piirkondades, palju tugigruppe toimus ka veebis. Kasutati ka hübriidvariante, kus ühed inimesed oli kohapeal ning teised üle veebi.

Kujunesid välja mõned piirkonnapõhised grupid, kes kohtusid regulaarselt näiteks kovisiooni või supervisiooni vormis. Oli ka mitmeid lühikoolituse formaadis gruppe, kus spetsialistid jagasid teadmisi mõnel olulisel teemal ja kus said osaleda kasuvanemad üle Eesti – näiteks tutvuti elulootöö tähtsuse ja metoodikaga, räägiti põhjalikult mitmetest erivajadusest, lastega suhtlemisest, nende toetamisest jne. Perede tagasiside tugigruppidele oli väga positiivne, soovitakse gruppide jätkumist.

Kuna tugiteenused olid nii populaarsed, tekkis aasta viimastel kuudel kahjuks eelarve puudujääk. Täname kõiki kohalikke omavalitsusi, kes leidsid võimalusi selles keerulises olukorras perede toetamine ajutiselt üle võtta, et tagada peredele stabiilne kindlustunne!

Kasuperede tugiteenused jätkuvad 2023. aastal

2023. aastal jätkame tugiteenuste pakkumisega. Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedel on jätkuvalt võimalik võimalik kasutada peretoe teenust, mentorlusteenust, psühholoogilist nõustamist või individuaalset supervisiooni ning osaleda tugigruppides.

Tugiteenuste osutamiseks viis SKA läbi hanke, mille tulemusena osutavad tugiteenuseid 2023. aastal MTÜ Oma Pere koostöös SOS Lasteküla Eesti Ühinguga, MTÜ Teadlik Lapsevanem ja Tallinna Lastekodu.

Tugiteenuste saamiseks on võimalik pöörduda oma kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti või otse teenuseosutaja poole.

Täpsem info tugiteenuste kohta on leitav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kui tunned huvi kasuperede tugiteenuste vastu või soovid midagi täpsustada, võta julgelt ühendust teenuseid pakkuvate organisatsioonidega või Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialistiga: Katriin Hein, [email protected]indlustusamet.ee, 5393 6428.