Pensionistaaž

Lapse kasvatajad lepivad omavahel kokku, kes saab pensionistaaži kasutada

• väikelapse eest hoolitsemise eest kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni
• lapse kasvatamise eest (8 aastat).

Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek.

Näide 1. Toomas ja Hilja ei olnud abielus, mõlemad olid kahekümnendates eluaastates ja neil sündis tütar Maarika. Sünnitunnistusse on Toomas kantud Maarika isana. Tütre kaheaastaseks saamisel lahkus Toomas pere juurest. Täna taotleb Toomas pensionit. Taotlusele tuleb lisada Hilja nõusolek, et Maarika kasvatamine läheb Toomase staaži hulka.

Näide 2. Peeter ja Liivia olid abielus ning neil oli kaks last – Piia ja Pille. Gunnar ja Kersti olid abielus ning neil oli samuti kaks last – Lauri ja Laura. Aastad läksid, elud muutusid ning Gunnar lahutas oma esimesest abikaasat Kerstist ja abiellus Liiviaga, kes oli äsja oma abikaasast Peetrist lahku läinud. Liivia lapsed esimesest abielust Pille ja Piia ning Gunnari noorem laps Laura, kes oli isa uuesti abiellumise ajal seitsmeaastane, kasvasid Liivia ja Gunnariga.
Täna läheb Liivia pensionile. Ta on saanud Peetrilt nõusoleku Piia ja Pille kasvatamise staaži arvamiseks oma staaži hulka. Kuna Liivia on kasvatanud kaheksa aastat Gunnari nooremat last Laurat ning olnud sellel ajal Laura isa Gunnariga abielus, siis mõlema bioloogilise vanema nõusolekul (Gunnari ja Kersti nõusolekul) saab ta samuti Laura kasvatamise staaži endale.

Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse töötamine ja õppimine Nõukogude Liidu territooriumil kuni 31.12.1990, kui sul on vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži.

Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg endise Nõukogude Liidu territooriumil kuni 31.12.1990 eeldusel, et kõik järgnevad tingimused on täidetud:

• sind suunati teenistusse Eestist
• sul on vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži
• mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensionit

või

• sa elasid enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis
• sul on vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži
• mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensionit

Kui olid töötu ja said töötukassalt töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, maksis riik sinu eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa (13%), et sul oleks kehtiv ravikindlustus. Aga sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (20%) nende hüvitiste pealt ei maksta.

Seega ei arvestata selle perioodi eest pensionikindlustusstaaži ega arvutata pensioni suurust mõjutavat kindlustus- ja solidaarosakut.

Vanaduspensioni saamiseks peab olema vähemalt 15 aastat pensionistaaži. Seda nõuet vähendatakse inimeste puhul, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Iga kolme aasta eest, millal inimesel oli tuvastatud osaline või puuduv töövõime, vähendatakse staaži nõuet ühe aasta võrra.

Näide: kui inimesel oli kuus aastat puuduv töövõime, vähendatakse minimaalse staaži nõuet kahe aasta võrra ehk tal peab olema vähemalt 13 aastat pensionistaaži, et saada vanaduspensioni.

Vanaduspensioni arvutamine puuduva töövõime korral

Kui inimesel oli tuvastatud puuduv töövõime, siis võrreldakse kaht summat:

1) tegelikult välja teenitud vanaduspensioni suurust ja
2) 30-aastase pensioniõigusliku staaži alusel arvutatud pensioni suurust.

Pensioni suuruseks määratakse inimesele soodsam määr.

Näide. Inimesel oli tuvastatud puuduv töövõime ning tal on 24 aastat pensionistaaži. Tema vanaduspensioni suuruseks arvutati 700 eurot. 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral oleks tema pension 677,2465 eurot (30 aastat x 10 eurot aastahinne + 377,2465 eurot baasosa). Kuna tema tegelik välja arvutatud vanaduspension on suurem kui 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral välja arvutatud pension, makstakse talle soodsamas määras vanaduspensioni ehk 700 eurot kuus.

Vanaduspensioni arvutamine osalise töövõime korral

Kui inimesel oli tuvastatud osaline töövõime, võrreldakse kaht summat:

1) tegelikult välja teenitud vanaduspensioni suurust ja
2) 60% vanaduspensionist 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.

Pensioni suuruseks määratakse inimesele soodsam määr.

Näide. Inimesel oli 21 aasta jooksul tuvastatud osaline töövõime ning tal on 12 aastat pensionistaaži. Tema vanaduspensioni suuruseks arvutati 450 eurot. 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral oleks tema pension 677,2465 eurot (30 aastat x 10 eurot aastahinne + 377,2465 eurot baasosa).

Sellest summast võetakse aluseks 60% ehk 406,3479 eurot.

Kuna tema tegelik välja arvutatud vanaduspension on suurem kui 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral välja arvutatud pension, makstakse talle soodsamas määras vanaduspensioni ehk 450 eurot kuus.

Kui olid töötuna arvel ja said töötu abiraha või osalesid tööturu koolitustel kuni 31.12.1998, arvestatakse see aeg pensioniõigusliku staaži hulka.

Arvesse läheb aeg, mille jooksul said riigilt töötu abiraha või osalesid tööturu koolitustel. Töötu abiraha saamist ja koolitustel osalemist tõendatakse töötukassa tõendiga, mille kohta teeb päringu sotsiaalkindlustusamet.