Taastav õigus

„Miks ta seda tegi?“ „Kas ta üldse mõistab, mida ma läbi elasin?“ „Mida saaksin teha, et oma tegu heastada?“
Need on küsimused, mis võivad tekkida kuriteo, vägivalla või muu kahju põhjustanud sündmuse järel. Taastav õigus annab juhtunuga seotud inimestele võimaluse saada vastuseid, rääkida toimunu mõjust ning otsida võimalusi kahju heastamiseks.
Sotsiaalkindlustusamet pakub selleks taastava õiguse vahendust, kus juhtunuga seotud inimesi aitab väljaõppinud erapooletu vahendaja.

Vahendaja kohtub osalistega esmalt eraldi. Pärast neid kohtumisi otsustab iga inimene ise, kas ja kuidas soovib jätkata. Osalemine on vabatahtlik, ühine kohtumine ei ole kohustuslik ning kelleltki ei eeldata andestamist ega leppimist. 

Kui puutud oma töös kokku inimestega, kes soovivad juhtunust rääkida, vastuseid saada või oma tegu heastada, võid neile taastava õiguse võimalust tutvustada ja nende nõusolekul juhtumi vahendusse suunata. Sa ei pea ise lõplikult otsustama, kas juhtum vahenduseks sobib. Juhtumi sobivust ja turvalisust hindab Sotsiaalkindlustusamet peale juhtumi suunamist ja kogu vahenduse vältel.

Vahendus võib olla üks võimalus, kui keegi on juhtunu tõttu kahju saanud ja kahju põhjustanud inimene tunnistab oma tegu või osalust juhtunus.

Vahendusse suunamiseks küsib juhtumiga tegelev spetsialist nõusolekut inimestelt, keda soovitakse vahendusse kaasata. Nende seas võivad olla kahju kannatanud inimene, kahju põhjustanud inimene ja teised juhtunust mõjutatud inimesed. Alaealise osalemisel küsitakse nõusolekut nii temalt endalt kui ka tema seaduslikult esindajalt.

Osalemine on vabatahtlik. Pärast eraldi kohtumist vahendajaga otsustab iga inimene ise, kas soovib jätkata.

Sotsiaalkindlustusamet hindab iga juhtumi puhul eraldi, kas vahendus sobib ja kuidas tagada osalejate turvalisus.

Näiteid vahendustest: 

  • Vägivallajuhtumi järel soovis kahju saanud inimene soovis mõista, miks see juhtus. Teo toime pannud inimene tunnistas oma tegu ja soovis vabandada. Vahenduse käigus said mõlemad juhtunust rääkida ning liikuda oma eluga edasi.
  • Liiklusõnnetuses raskelt viga saanud inimene soovis rääkida sellest, kuidas õnnetus tema elu mõjutas. Kohtumisel sai autojuht selgitada oma käitumist ning vabandada. Mõlemad said rääkida sellest, kuidas juhtunu neid mõjutas.
  • Noored kahjustasid võõrast vara. Omanik ei soovinud nendega kohtuda, kuid tahtis, et nad mõistaksid oma teo mõju. Vahendaja abil said noored oma vabanduse edasi anda ja võtta vastutuse tekitatud kahju eest.

Kui inimene sai juhtunu tõttu kahju, saab ta:

  • rääkida, mis juhtus ja kuidas see teda mõjutas;
  • esitada küsimusi ja võimaluse korral neile vastuseid saada;
  • öelda, mida ta soovib, et kahju põhjustanud inimene mõistaks;
  • kaasa rääkida selles, mida saaks kahju heastamiseks teha.
  • Kui inimene põhjustas kahju, saab ta:
  • rääkida juhtunust enda vaatenurgast;
  • võimalusel kuulda, kuidas juhtunu kahju saanud inimest mõjutas;
  • vastata küsimustele;
  • mõelda ja teha ettepanekuid, mida saaks teha kahju heastamiseks.
  • Vahendus ei tähenda, et inimesed peavad ära leppima või üksteisele andestama. Vahenduses on neil võimalik kokku leppida, kuidas kahju heastada. 
  • Kahju põhjustanud inimene ei pea enne vahendust täielikult mõistma, kuidas tema tegu teist poolt mõjutas. See mõistmine võib tekkida vahenduse käigus. 
     
  1.  Juhtumiga tegelev spetsialist räägib inimestele vahenduse võimalusest.
  2. Kui üks inimene on valmis juhtumit vahendusse suunama, küsib spetsialist nõusolekut ka teistelt inimestelt, keda soovitakse vahendusse kaasata. Alaealise puhul küsitakse nõusolekut nii temalt kui ka tema seaduslikult esindajalt.
  3. Kui vajalikud nõusolekud on olemas, saadab spetsialist juhtumi info Sotsiaalkindlustusametile. Suunamisankeedi leiab lehe algusest.
  4. Sotsiaalkindlustusamet hindab juhtumi sobivust ja turvalisust. Kui vahendusega saab alustada, võtab vahendaja suunaja ja juhtumisosalistega ühendust. Kui vahendusega ei saa alustada või hindamiseks on vaja lisainfot, annab Sotsiaalkindlustusamet sellest suunajale teada.
  5. Vahendaja kohtub iga inimesega kõigepealt eraldi, kuulab tema kogemust ja selgitab võimalusi.
  6. Pärast eraldi kohtumist otsustab iga inimene ise, kas ja kuidas soovib jätkata.
  7. Kui see sobib ja on turvaline, võib toimuda ühine kohtumine. Mõnel juhul saab oma sõnumi edastada vahendaja kaudu ilma ühise kohtumiseta.
  8. Kui juhtumiosalised soovivad, võivad nad kokku leppida, mida kahju heastamiseks edasi teha.

Osalemine on vabatahtlik. Iga inimene saab oma otsust ka hiljem muuta. Ühine kohtumine ega kokkulepe ei ole kohustuslikud..

Kas ühisel kohtumisel osalemine on kohustuslik?

Ei. Vahendaja kohtub iga juhtumi osapoolega kõigepealt eraldi. Pärast seda saab iga inimene otsustada, kas soovib ühisel kohtumisel osaleda.

Ühine kohtumine toimub ainult siis, kui inimesed seda soovivad ning vahendaja peab kohtumist sobivaks ja turvaliseks.

Mis toimub ühisel kohtumisel?

Igaüks saab rääkida oma kogemusest, esitada küsimusi ja arutada, mida võiks kahju heastamiseks teha. Vahendaja juhib kohtumist ning aitab hoida suhtluse lugupidava ja turvalisena.

Kas oma loo või sõnumi saab edasi anda ka ilma ühise kohtumiseta?

Mõnes olukorras võib olla võimalik oma lugu või sõnum vahendaja kaudu teise inimeseni viia ilma ühise kohtumiseta. Vahendaja räägib inimesega läbi, kas selline viis tema olukorras sobib.

Kas vestlusele või kohtumisele võib keegi toeks kaasa tulla?

Jah. Soovi korral võib kohtumistel keegi toeks olla. Sellisel juhul pakutakse sama võimalust ka teisele inimesele. Vahendaja räägib eelnevalt läbi, kes võiks toeks olla ja mis on toeks oleva inimese roll.

Kriminaalmenetluses kogutakse tõendeid ja tehakse seaduses ette nähtud otsused. Vahenduses saavad juhtunust mõjutatud inimesed rääkida juhtunu mõjust ja arutada, mida saaks kahju heastamiseks teha. Vahendus võib toimuda kriminaalmenetlusega samal ajal. See ei asenda kriminaalmenetlust ega määra automaatselt selle tulemust.

Menetlus võib võtta aega, kuid inimestevahelisi pingeid või juhtunu mõju võib olla vaja käsitleda varem. Varajane suunamine võib aidata vältida olukorra teravnemist. See võib olla eriti oluline noorte juhtumites, kogukonda puudutavates olukordades ning siis, kui inimesed peavad edaspidigi omavahel suhtlema või koos elama.

Kui uurija näeb, et vahendusega võiks olla vaja alustada juba menetluse ajal, kooskõlastab ta selle prokuröriga. Lõpliku otsuse, kas vahendus võib toimuda kriminaalmenetlusega paralleelselt, teeb prokurör

Alustada tasub sellest, mida vahendus võimaldab. Inimest ei tohi osalema survestada.

Kahju kannatanud inimesele võib öelda näiteks:

„Sellises olukorras võib olla abiks taastava õiguse vahendus. Saad rääkida, kuidas juhtunu sind mõjutas, esitada küsimusi ja arutada, mida saaks kahju heastamiseks teha. Kõigepealt kohtud vahendajaga eraldi ja siis saad otsustada, kas soovid jätkata.“

Kahju põhjustanud inimesele võib öelda näiteks:

„Taastava õiguse vahendus annab võimaluse rääkida juhtunust, mõista, kuidas see teisi mõjutas, ja arutada, kuidas kahju heastada. Kõigepealt kohtud vahendajaga eraldi.“

Selgitada võib, et osalemine on vabatahtlik, vahendaja kohtub inimestega kõigepealt eraldi, ühine kohtumine ei ole kohustuslik ja oma osalemise otsust võib muuta. Vahendus ei eelda andestamist ega leppimist.

Inimene ei pruugi juhtunu järel oma mõtteid või vajadusi kohe sõnadesse panna. 

Kui inimene sai juhtunu tõttu kahju, võib ta öelda: 

„Ma tahan teada, miks ta seda tegi.“

„Tahan, et ta mõistaks, mida see mulle põhjustas.“

„Tahaksin talle öelda, kuidas see mind mõjutas.“

„Ma tahan, et ta tehtut tunnistaks.“

„Ma tahan, et mulle tekitatud kahju heastataks.“

Kui inimene põhjustas kahju, võib ta öelda:

„Ma ei mõista, miks ma nii tegin, aga tean, et tegin valesti.“

„Ma ei mõelnud, et sellel on sellised tagajärjed.“

„Ma tahaksin rääkida sellest, mis juhtus.“

„Ma tahaksin olukorda kuidagi parandada.“

„Kas ma saan midagi teha, et seda heastada?“

Need laused ei tähenda, et juhtum kindlasti vahendusse sobib, kuid võivad anda märku, et inimesega tasub vahenduse võimalusest rääkida.

1. Märka, kas vahendus võiks olla juhtunust mõjutatud inimeste jaoks üks võimalus.

2. Selgita lühidalt, mida vahendus võimaldab ja mis juhtub pärast suunamist.

3. Küsi nõusolekut juhtumi osalistelt, keda vahendusse kaasata. Alaealise puhul on vajalik ka seadusliku esindaja nõusolek.

4. Kui vajalikud nõusolekud on olemas, täida suunamisankeet ja saada juhtumi info Sotsiaalkindlustusametile.

Oluline: suunaja ei pea ise otsustama, kas juhtum vahendusse sobib. Sotsiaalkindlustusamet hindab sobivust ja turvalisust iga juhtumi puhul eraldi.

Taastava õiguse vahendusteenusele suunamine | 29.56 KB | docx

Enne suunamist saab konkreetse juhtumi kohta nõu küsida taastava õiguse koordinaatorilt:

Üldised küsimused: [email protected]

Taastava õiguse e-kursus

E-kursus annab ülevaate taastava õiguse põhimõtetest, võimalustest ja rakendamisest. Kursus sobib spetsialistidele, kes puutuvad oma töös kokku juhtumitega, kus taastav õigus võib olla üks võimalus, ning soovivad teemat põhjalikumalt mõista.

Taastava õiguse e-kursus

Materjalid

Vaata taastava õiguse teenuse kohta videot või loe lisa brošüürist "Taastava õiguse põhimõttel konfliktide vahendamine"

Video "Mis kasu on taastavast õigusest?" (eesti, vene ja inglise keelsete subtiitritega)

Taastava õiguse kontseptsioon | Kriminaalpoliitika

Video "Taastav kohtumine"

Viimati uuendatud 11.11.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?