Fookuses: laste ja noorte heaolu, eri sihtrühmadele parema toe kujundamise võimalused ja kogemused, tugi spetsialistidele
Sisukord
Eessõna. Eike Käsi
PERSOON
Judit Strömpli põnev teekond sotsiaaltöö uurija ja õpetajana. Kadri Kuulpak
Kohalik omavalitsus
Hooliv ja uuendusmeelne Viljandi vald tegutseb elanike kestva heaolu nimel. Marta Rohtla
Narva-Jõesuu linnas on inimkesksus tulemusliku sotsiaaltöö nurgakivi. Veronika Stepanova
KOGEMUS
Sotsiaalkiirabi või pigem sotsiaal- ja kriisiabi? Soome kogemus. Merike Mikk
Elva perekeskus: laste ja noorte hea käekäik on kogukonna ühine südameasi. Tiina Trees
VESTA projekt Ida-Virumaal: 2025. aasta kaheksa kuud uuenduslikku koostööd tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas. Olga Pihlak
Üksildus ja noored tänapäeva kogukondades. Ele Laks
METOODIKA
Täiskasvanute erimeelsused ei tohi varjutada lapse heaolu. Ebeli Berkman
Mida oleme ühe aastaga õppinud mudeli „Turvalisuse märgid“ rakendamisest Eesti lastekaitses? Helen Alton
„Turvalisuse märkide“ rakendamine Saue vallas: teekond ühtsema käsitluse suunas. Reili Brandt
„Turvalisuse märgid“ Tallinnas: muutus, mis ei mahu ainult ühte aastasse. Kertu Kesküla
Safe box`i idee on abiks lastega töötavale spetsialistile. Aile Aedma
KORRALDUS
Seadusemuudatus muudab lastekaitse juhtumikorralduse sihipärasemaks. Anne Haller
KLAT kui viimane abinõu peab olema turvaline ja tekitama muutust. Kelli Ilisson
Rehabilitatsioonisüsteemi muudatused on samm inimesekesksema abi suunas. Eva Kuslap, Brit Tammiste
Eestkostjal on lisaks asjaajamisele palju muid ülesandeid. Heli Ferschel, Ksenia Repson-Deforge
UURIMUS/ANALÜÜS
Toevajadusega noore teekond tööturule Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse näitel. Kert Valdaru, Veronika Kaska
Vaigistamise kultuur lapsepõlves seksuaalselt väärkoheldud naiste kogemuste põhjal. Cristi Sikora
Mida näitab 2025. aasta elanikkonnaküsitlus tegevuspiirangute, hooldusvajaduse ja teenuseni jõudmise kohta? Ketri Kupper
Täisealiste puudega inimeste puude tuvastamise ja toetuste ning hüvede võimaliku nüüdisajastamise uuring. Katre Pall
Psüühikahäirega inimeste toetus- ja eestkostesüsteem vajab põhjalikku ümbermõtestamist. Kristi Rekand, Tauno Asuja, Kristi Kähär
EETIKA
Kas oleme valmis päriselt rääkima töötajate turvalisusest sotsiaaltöös? Aljona Kõpp
Mida saame õppida eaka abivajaja arvel rikastunud sotsiaaltöötaja juhtumist? Katrin Tsuiman
TÖÖALANE TUGI
Sotsiaalvaldkonna spetsialistide võimestamine sillutab teed kvaliteetsemate teenusteni. Liisa Otsak
Valmisolek on hoolimine. Sotsiaalvaldkond liigub jõudsalt kriisivalmiduse suunas. Liisa Paavel
Mentorlus aitab kaasa sotsiaalvaldkonna juhtide arengule ja enesehoiule. Meeli Tuubel
Uus e-kursus pakub tuge sotsiaalvaldkonna koolitajatele. Marina Vaino
Tugev sotsiaaltöö algab hoitud inimestest. Uued tööalase toe võimalused. Sirli Soosaar
Mida tähendab solidaarsus ja kuidas seda tänapäevases sotsiaaltöös mõista ning praktiseerida? Koostöös Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja teiste partneritega valminud erinumber.
Sisukord
Eessõna. Ingrid Sindi
Solidaarsuse alused ja vormid. Lauri Leppik
Planeedi käekäigust hooliv solidaarsus ja sotsiaaltöö kolmanda modernsuse ajastul. Analüütiline vaade nüüdisajale. Timo Harrikari
Solidaarsus kui sotsiaaltöö erialahariduse, uurimise ja praktika raamistik. Jorunn Vindegg, Håvard Aaslund
Solidaarsus sotsiaaltöös lastekaitse vaatenurgast. Asgeir Falch-Eriksen, Karmen Toros
Kuuluvustunne ja naabruskonna solidaarsus. Uued teadmised projektist LOCUS. Sjoukje Botman, Pieter Cools, Wietse Woensdregt
Mis tähendus on kohal? Kriitiline vaade solidaarsusele ja kuuluvusele Sillamäe näitel. Annela Samuel, Mariann Märtsin
Omavalitsuse sotsiaaltöö „monopol“ ja selle varjatud hind. Katri-Liis Lepik, Kadri Kangro
Solidaarsus vaimses tervises tähendab individuaalset kogemust ja kollektiivset vastutust. Kristina Šadeiko-Liiva, Merike Sisask, Rafaela Lehtme, Rainer Mere, Käthlin Mikiver, Stella Täht-Vaik
Solidaarsus ja kogukondlik koostöö kerksuse suurendamiseks. Kristi Aav, Ida Joao-Hussar, Tiia-Triin Truusa
Solidaarsusest ja sotsiaalpedagoogikast. Mare Leino
Solidaarsus kasuvanemluses – kooskõlastatud vastutus lapse heaolu eest. Ingrid Sindi, Mariann Märtsin, Anne Markvart, Indrek Kokk, Kristel Taal, Ege Vonbret-Tosin, Agnes Kulmar, Helen Saarnik
Ajakirja Sotsiaaltöö artiklite avaldamist ja ajakirja arendamist toetatakse 2026. aastal Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponendi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ vahenditest.
Viimati uuendatud 30.06.2026
