Olga Pihlak, projektijuht
Mis on VESTA?
VESTA – valdkondadeülene sotsiaal- ja tervishoiuteenuste toetus ning abi – on Ida-Virumaa omavalitsuste liidu ja sotsiaalministeeriumi algatatud projekt, mida rahastatakse õiglase ülemineku fondi meetmest „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“.
Projekti kaudu osutatava teenuse eesmärk on tagada järjepidev ravi ja sotsiaalne tugi Ida-Virumaa elanikele, eelkõige neile, kes põevad mitut kroonilist haigust ning vajavad igapäevaseks toimetulekuks lisaabi. VESTA seob erinevad abivõimalused ühtseks, koordineeritud tugisüsteemiks, muutes teenused senisest patsiendikesksemaks. Nii välditakse teenuste kattumist, ennetatakse terviseprobleemide süvenemist ja vähendatakse korduva haiglaravi vajadust.
Teenus on suunatud eelkõige krooniliste haigustega inimestele, näiteks kõrgvererõhutõve, diabeedi, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse või südamepuudulikkusega patsientidele, kuid teenuse vajadust hinnatakse alati terviklikult, arvestades ka sotsiaalseid tegureid: raskusi igapäevaste toimingutega, tugivõrgustiku puudumist või korduvat haiglaravi.
Teenuse arendamisel on partneriks Viljandi haigla, mis tegutseb VESTA projekti raames kompetentsikeskusena ning jagab PAIK projekti elluviimisel saadud teadmisi ja kogemusi.
Kuidas VESTA teenus toimib?
VESTA teenust osutatakse Ida-Virumaal 2025. aasta juunist. Tervisejuhid, kes on õenduse või sotsiaaltöö kõrgharidusega spetsialistid ja läbinud asjakohase väljaõppe, töötavad maakonna tervishoiuasutustes ning aitavad inimestel paremini orienteeruda tervishoiu- ja sotsiaalteenuste süsteemis.
Koos teenuse kasutajaga koostatakse individuaalne heaoluplaan ja koordineeritakse tema vajadustele vastavaid teenuseid. Samuti nõustavad tervisejuhid inimesi tervisega seotud otsuste langetamisel.
Piirkondlik jaotus
Teenus hõlmab kaht piirkonda.
- Narva piirkond – viis tervisejuhti, kes teenindavad Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linna elanikke;
- Kohtla-Järve piirkond – viis tervisejuhti, kes teenindavad Kohtla-Järve linna ning Lüganuse, Jõhvi ja Alutaguse valla elanikke.
Kaks õe haridusega tervisejuhti töötavad Narva haigla ja Ida-Viru keskhaigla juures, ülejäänud tegutsevad maakonna esmatasandi tervisekeskustes. Piirkondlikku võrgustikku arendavad võrgustiku juhid, kes korraldavad regulaarseid kohtumisi partneritega, tagades sujuva infovahetuse ja tõhusa koostöö.
Kes suunab teenusele?
Projekti raames on kehtestatud teenusele suunamise selged kriteeriumid.
Inimesi suunavad teenusele
- haiglad – eriarstid, EMO ja kiirabi;
- perearstid ja pereõed;
- kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad.
VESTA projekti kriteeriumidele ei vasta siiski kõik inimesed, keda teenusele suunatakse. Mõned ei saa teenust kasutada näiteks kiiresti progresseeruva pahaloomulise haiguse, dementsuse, raskete psühhiaatriliste probleemide või muude asjaolude tõttu, mis teenuse kasutamise välistavad. Sellisel juhul pakutakse sotsiaalnõustamist ja vajaduse korral suunatakse mõnele muule, inimesele tema olukorras sobivamale teenusele.
Inimese projekti kaasamise ja talle VESTA teenuse osutamise otsuse teeb tervisejuht, kes analüüsib, milliseid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid on abivajajal tarvis, konsulteerides vajaduse korral perearsti või sotsiaaltöötajaga. Teenust osutatakse üksnes neile inimestele, kellel on tarvis mitme valdkonna koordineeritud tuge.
Kaheksa kuu tulemused
VESTA teenuse osutamise algus on kinnitanud, et sellise toe järele on suur vajadus.
Kaheksa kuu jooksul on teenusele suunatud 552 inimest, kellest
- VESTA teenusel on olnud ligikaudu 100 inimest;
- 537 inimest on saanud sotsiaalnõustamist, mis aitas neil paremini mõista oma abivajadust ning leida sobivad tervishoiu- ja sotsiaalteenused.
Mida VESTA teenus annab?
Tervisejuht ei lahenda probleeme inimeste eest, vaid annab neile tööriistad ja teadmised, et nad suudaksid ise oma elu juhtida.
VESTA teenuse eesmärk on tugevdada inimese enda toimetulekuvõimet. Enamik inimesi soovib elada võimalikult kaua oma kodus. VESTA aitab seda soovi toetada, pakkudes tuge ja aidates teenuseid paremini korraldada.
Tervisejuhi roll
- Toetada inimese iseseisvust – aidata säilitada võimalikult kaua kontroll oma elu ja igapäevaste valikute üle.
- Leida parimad lahendused – koordineerida teenuseid nii, et need toimiksid inimese jaoks sujuvalt ja terviklikult.
- Ennetada hooldekodusse sattumist – aidata korraldada vajalik tugi kodus, et inimene ei peaks hooldekodusse minema üksnes seetõttu, et abi ja teenused ei ole omavahel koordineeritud.
Vähem survet erakorralisele meditsiinile
Kui terviseprobleemid ja igapäevased mured on paremini kontrolli all ning inimese toimetulekut järjepidevalt jälgitakse, ei teki olukordi, et ainus lahendus on pöörduda erakorralise abi poole.
- Erakorralise meditsiini osakondade koormus väheneb – järjekorrad lühenevad.
- Haiglate võimalusi saavad kasutada need, kes abi kõige rohkem vajavad.
- Tõeliselt erakorralised juhtumid saavad kiiremini tähelepanu.
Rohkem aega põhitööks
VESTA aitab vähendada nii perearstide, pereõdede kui ka sotsiaaltöötajate igapäevast töökoormust. Kui tervisejuht võtab enda kanda teenuste koordineerimise ja tervisega seotud sotsiaalsed küsimused, saavad perearstid keskenduda ravimisele ning sotsiaaltöötajad sotsiaalteenuste korraldamisele. Tervisejuhi roll ei dubleeri teiste spetsialistide tööd, vaid seob tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna tegevuse tervikuks.
VESTA rakendamine. Vera lugu
Perearst suunas tervisejuhi juurde 79-aastase Vera. Naine elab üksi, tal pole lähedasi sugulasi ja puudub igapäevane tugi. Vera põeb mitut kroonilist haigust, sealhulgas kõrgvererõhutõbe, südamepuudulikkust ja depressiooni, ning kannatab pidevate valude all.
Ebastabiilse enesetunde ja ärevuse tõttu kutsub ta kiirabi umbes iga kahe päeva tagant ning võib helistada perearstile kuni 17 korda päevas.
Tervisejuhi sekkumisel selgusid olulised muret tekitavad tegurid.
- Raviskeemi järgimata jätmine: Vera ei võta ravimeid regulaarselt ja jätab valuvaigistid sageli võtmata.
- Ebaregulaarne toitumine: Vera jätab toidukordi vahele, mis tekitab alatoitumise riski.
- Sotsiaalne isolatsioon ja ärevus, mis süvendavad terviseprobleeme ja suurendavad vajadust sagedase meditsiinilise abi järele.
Olukorra stabiliseerimiseks rakendatud koordineeritud sammud.
- Koostöö perearsti ja -õega, mille käigus vaadati üle patsiendi raviskeem ning kohandati seda paremini tema vajadusi arvestades.
- Koduõendusabi korraldamine, et õde saaks regulaarselt kontrollida ravimite võtmist ja pakkuda patsiendile tuge.
- Nõustamine, kus selgitatakse regulaarse toitumise ja piisava vedelikutarbimise tähtsust tervise säilitamisel.
- Pidev jälgimine ja koostöö perearstiga, et hinnata patsiendi seisundi muutusi ja vajadusel kohandada ravi.
- Sotsiaalteenuste korraldamine kodus, et vähendada üksindust ja toetada igapäevast toimetulekut.
- Tervisejuhi ja patsiendi regulaarne kontakt, mis aitab vähendada ärevust ja ennetada tarbetuid kiirabikõnesid.
See juhtum näitab, kui oluline on tervishoiu ja sotsiaalteenuste koordineeritud koostöö eakate toetamisel. Järjepidev ja korrapärane raviskeemi korrigeerimine, koduõendus, sotsiaalteenused ja regulaarne suhtlus aitab parandada inimese elukvaliteeti, vähendada ärevust ning optimeerida tervishoiuteenuste kasutamist.
Kokkuvõte ja edasised sammud
Kaheksa kuu jooksul on VESTA projekt tõestanud oma vajalikkust Ida-Virumaal. Meeskond areneb iga päevaga, luuakse sidemeid eri osalistega, regulaarselt toimuvad võrgustikukohtumised ning toetatakse inimesi iseseisvaks toimetulekuks ja parema elukvaliteedi saavutamiseks.
VESTA muudab teenused arusaadavamaks ja kättesaadavamaks, aitab inimestel iseseisvalt kodus elada, vähendab haiglate koormust ja muudab perearstide töö sujuvamaks. Nii aitab VESTA parandada elukvaliteeti, säilitada tervist ja toetada sotsiaalset kaasatust, olles tänapäevase hooldus- ja tugisüsteemi lahutamatu osa.
VESTA katseprojekt kestab 31. detsembrini 2027. Projekti käigus hinnatakse teenuse mõju ja tulemusi. Nende põhjal otsustatakse, kuidas sellist teenuste koordinatsiooni tulevikus püsivalt korraldada. Riigi tasandil on kavas laiendada sarnane tegevus ka Eesti teistesse piirkondadesse, nii et see kujuneb tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimitud süsteemi osaks.
Loe VESTA projektist lähemalt Ida-Virumaa omavalitsuste liidu veebilehel.
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2026.
Loomise kuupäev: 12.03.2026
