Saatjata alaealise välismaalase toetamine

Politsei- ja piirivalveamet

Politsei- ja piirivalveamet selgitab välja lapse olukorra, tuvastab isiku ning viib läbi vajalikud menetlustoimingud. Kui laps soovib taotleda rahvusvahelist kaitset, tegeleb taotlusega politsei- ja piirivalveamet.

Politsei- ja piirivalveamet tagab menetlustoimingutes lapsele vajaliku teabe ja tõlke ning teeb koostööd lapse esindaja, omavalitsuse ja sotsiaalkindlustusametiga.

Kohalik omavalitsus

Omavalitsus täidab saatjata alaealise välismaalase puhul lapse esindaja ja eestkoste ülesandeid. Omavalitsus esindab lapse huve, osaleb lapsega seotud menetlustoimingutes ning aitab tagada, et lapse arvamus ja vajadused oleksid otsuste tegemisel arvesse võetud.

Omavalitsus hindab lapse esmast abivajadust, korraldab lapse igapäevaelu ja vajalike teenuste kättesaadavust ning teeb koostööd sotsiaalkindlustusameti, politsei- ja piirivalveameti ja teenuseosutajatega.

Sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalkindlustusamet koostab saatjata alaealise välismaalase juhtumiplaani ning korraldab koostöös kohaliku omavalitsusega lapse majutuse. Laps võib vajada kohta turvakodus, asendushooldusteenusel, rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses või muu täiskasvanud sugulase juures.

Sotsiaalkindlustusamet toetab koostööd erinevate asutuste vahel ning aitab tagada, et lapseni jõuaks vajalik abi ja tugi.

Teenuseosutajad

Turvakodu, asendushooldusteenuse osutaja või muu teenuseosutaja tagab lapsele igapäevase hoolduse, turvalise keskkonna ja vajaliku toe. Teenuseosutaja teeb koostööd omavalitsuse ja sotsiaalkindlustusametiga ning annab lapse heaolu ja vajaduste kohta vajalikku infot.

1. Saatjata alaealine välismaalane on eelkõige abivajav laps
Kõigis tegevustes tuleb lähtuda lapse huvidest, turvalisusest, heaolust ja õigusest olla kaitstud.

2. KOV täidab lapse esindaja ülesandeid
KOV esindab last PPA menetlustoimingutes, aitab lapsel toimuvast aru saada ning seisab selle eest, et lapse arvamus ja vajadused oleksid arvesse võetud.

3. PPA ei tee lapse osalemist nõudvaid menetlustoiminguid ilma esindajata
KOV-i esindaja peab enne menetlustoiminguid lapsega kohtuma ning osalema lapsega seotud toimingutes.

4. Lapsele tuleb anda teavet talle arusaadaval viisil
KOV peab veenduma, et laps saab aru, kes temaga tegeleb, mis temaga toimub ja millised on järgmised sammud. Vajaduse korral tuleb kasutada tõlki.

5. KOV hindab lapse esmast abivajadust
Esmane abivajadus tuleb hinnata kohe lapsega kohtudes ning dokumenteerida STAR-is. 

6. KOV teeb SKA-ga koostööd abivajaduse hindamise ja juhtumiplaani koostamisel
SKA koostab lapse juhtumiplaani, kuid KOV osaleb lapse vajaduste hindamisel ja tegevuste kavandamisel, et vajalik abi jõuaks lapseni õigel ajal.

7. KOV osaleb lapsele turvalise majutuse korraldamises
Lapsele osutatakse tema vajadustest ja huvidest lähtudes turvakoduteenust, asendushooldusteenus või paigutatakse ta majutuskeskusesse või sobiva täisealise sugulase juurde. KOV teeb majutuse otsimisel ja lapse kohale toimetamisel koostööd SKA ja vajaduse korral PPA-ga.

8. KOV korraldab eestkostjana lapse igapäevaelu
KOV korraldab koostöös teenuseosutaja ja SKA-ga lapse igapäevase toimetuleku, vajalike teenuste, tervishoiu, nõustamise, huvitegevuse ja muu toe kättesaadavuse.

9. KOV tagab lapsele juurdepääsu haridusele
Õppimiskohustuslikule lapsele tuleb tagada võimalus hariduses osaleda esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul alates rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest.

10. KOV valmistab ette lapse üleminekut iseseisvamasse ellu
Lapse täisealiseks saamine ei tohi tähendada toe järsku katkemist. Kui asendushooldus või muu majutus lõpeb, korraldab KOV vajaduse korral järelhoolduse ja toetab noort hariduse, elukoha, asjaajamise ja sotsiaalse toimetuleku küsimustes.