Paindlik pension

Paindlikule pensionile võib minna kuni viis aastat enne üldist vanaduspensioniiga ning mis tahes ajal pärast vanaduspensioniiga. Selleks et varem pensionile minna, peab sul olema rohkem pensionistaaži. 

Kui soovid minna pensionile

• kuni 1 aasta varem – vähemalt 20 aastat pensionistaaži
• kuni 2 aastat varem – vähemalt 25 aastat pensionistaaži
• kuni 3 aastat varem – vähemalt 30 aastat pensionistaaži
• kuni 4 aastat varem – vähemalt 35 aastat pensionistaaži
• kuni 5 aastat varem – vähemalt 40 aastat pensionistaaži

Kui lähed varem pensionile, on su pension väiksem ja see ei muutu, kui jõuad vanaduspensioniikka. Varasema pensionile mineku korral kujuneb pensioni vähendus 2023. aastal keskmiselt järgmiseks:

• 5 aastat varem –30,06%
• 4 aastat varem –25,12%
• 3 aastat varem –19,7%
• 2 aastat varem –13,66%
• 1 aasta varem –7,13%

Paindlikule pensionile võib minna ka mis tahes ajal pärast üldist vanaduspensioniiga. Selleks peab sul olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.

Kui lähed pensionile hiljem, on su pension suurem. Hilisema pensionile mineku korral kujuneb pensioni suurendus 2023. aastal keskmiselt järgmiseks:

• 1 aasta hiljem +7,85%
• 2 aastat hiljem +16,50%
• 3 aastat hiljem +26,08%
• 4 aastat hiljem +36,80%
• 5 aastat hiljem +48,76%

Näidatud vähenduse ja suurenduse protsendid põhinevad prognoosil. Konkreetne vähendus- või suurendusprotsent määratakse sinu sünniaasta ja kuu ning pensioni määramise hetke alusel.

Pensioni vähendus ja suurendus oleneb peale vanaduspensionile minemise aja ka statistikaameti elutabelist ja Euroopa Keskpanga võlakirjade intressimäärast. Neid andmeid uuendatakse kord aastas 1. jaanuaril. Pensioni määramisel rakendatud protsent edaspidi ei muutu.

Paindliku pensioni saamise ajal võib ka töötada, s.t saada pensioni ja töötasu samal ajal. Loe täpsemalt töötamisest pensioni saamise ajal.

Alates 2021. aastast saab soovi korral võtta pensioni iga kuu välja ka pooles mahus ja pensioni saamise üldse peatada. See võimalus on mõeldud neile, kes juba saavad pensioni, aga tulevad teatud ajal toime ilma pensionita või poole pensioniga ja saavad sel moel oma hilisema pensioni suurust kasvatada. Peatatud pensioniosa ei maksta hiljem välja korraga, vaid saad iga kuu kuni elu lõpuni veidi suuremat pensioni. Edaspidisel pensioni indekseerimisel võetakse aluseks suurendatud pension. Pensioni peatamise suurenduskordajad on samad, mis paindliku pensioni suurenduskordajad.

Pensioni saamist saab peatada ja peatamist lõpetada üks kord kuus. Selleks tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile vanaduspensioni peatamise-jätkamise avaldus. Sinu soovitud muudatus hakkab kehtima järgmisest kalendrikuust. Peatamist ei saa lõpetada tagasiulatuvalt.

Loe täpsemalt pensioni taotlemise kohta.

• Näide: pensioni peatamine 50% ulatuses. Oled vanaduspensionieas, saad pensioni ja otsustad peatada 50% oma pensionist. Sinu pension on 500 eurot. Oletame, et üks aasta pensioni peatamist annab sellele suurenduseks 6%. Pension peatatakse jaanuarist detsembrini. Sel perioodil on su pension 50 protsenti väiksem ehk 250 eurot kuus. Teine pool pensionist kasvab suurenduskordaja ehk 6% võrra ehk peatatud summast 15 eurot. Pärast üht aastat on peatatud summa suurus 250 eurot + 15 eurot = 265 eurot. Seejärel liidame peatatud ja peatamata pooled kokku. Selle tulemusel on järgmise aasta jaanuarist inimese pension 250 eurot + 265 eurot = 515 eurot. Seda makstakse iga kuu kuni elu lõpuni.

• Näide: pensioni peatamine 100% ulatuses. Oled vanaduspensionieas, saad pensioni ja otsustad peatada kogu pensioni maksmise üheks aastaks. Sinu pension on 580 eurot. Oletame, et üks aasta pensioni peatamist annab sellele suurenduseks 6%. Pension peatatakse üheks aastaks jaanuarist detsembrini. Sel perioodil ei saa sa üldse pensioni. Pension kasvab suurenduskordaja ehk 6% võrra. Pärast üht aastat peatamist on pensioni uus suurus 580 eurot + 34,8 eurot = 614,8 eurot. Seda makstakse iga kuut kuni elu lõpuni.