Paindlik pension

Pensionile võid minna kuni viis aastat enne pensioniiga, kuid selleks, et vanaduspensionieast varem pensionile minna, peab sul olema rohkem pensionistaaži. Kui lähed pensionile vanaduspensionieast varem, on su pension väiksem. Kui lähed hiljem, on pension suurem.

Pensioni saad välja võtta ka osaliselt ehk pooles mahus või selle väljamaksmise täielikult peatada. Paindlik pensionisüsteem lubab saada enne vanaduspensioniiga pensionile läinud inimestel saada pensioni ja töötasu samal ajal.

Selleks, et enne vanaduspensioniiga pensionile minna, peab sul olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning juhul, kui lähed pensionile

• kuni 1 aasta varem – vähemalt 20 aastat pensionistaaži
• kuni 2 aastat varem – vähemalt 25 aastat pensionistaaži
• kuni 3 aastat varem – vähemalt 30 aastat pensionistaaži
• kuni 4 aastat varem – vähemalt 35 aastat pensionistaaži
• kuni 5 aastat varem – vähemalt 40 aastat pensionistaaži

Pensioni vähendused ja suurendused olenevad edaspidi peale vanaduspensionile minemise aja ka statistikaameti elutabelist ja Euroopa Keskpanga võlakirjade intressimäärast. Neid andmeid uuendatakse kord aastas 1. jaanuaril. Pensioni määramisel rakendatud protsent edaspidi ei muutu.

Kui minna pensionile varem või hiljem, kujuneb pensioni vähendus ja suurendus 2023. aastal keskmiselt järgmiseks:

• 5 aastat varem -30,06%
• 4 aastat varem -25,12%
• 3 aastat varem -19,7%
• 2 aastat varem -13,66%
• 1 aasta varem -7,13%

Sinu pensionieas 0,0%

• 1 aasta hiljem +7,85%
• 2 aastat hiljem +16,50%
• 3 aastat hiljem +26,08%
• 4 aastat hiljem +36,80%
• 5 aastat hiljem +48,76%

Tabelis toodud andmed põhinevad prognoosil. Konkreetne vähendus- või suurendusprotsent määratakse sinu sünniaasta ja kuu ning pensioni määramise hetke alusel.

Alates 2021. aastast saab soovi korral võtta pensioni iga kuu välja ka pooles mahus ja pensioni saamise üldse peatada. See võimalus on mõeldud neile, kes juba saavad pensioni, aga tulevad teatud ajal toime ilma pensionita või poole pensioniga ja saavad sel moel oma hilisema pensioni suurust kasvatada. Peatatud pensioniosa ei maksta hiljem välja korraga, vaid saad iga kuu kuni elu lõpuni veidi suuremat pensioni. Edaspidisel pensioni indekseerimisel võetakse aluseks suurendatud pension. Pensioni peatamise suurenduskordajad on samad, mis paindliku pensioni suurenduskordajad.

Pensioni saamist saab peatada ja peatamist lõpetada üks kord kuus. Selleks tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile vanaduspensioni peatamise-jätkamise avaldus. Sinu soovitud muudatus hakkab kehtima järgmisest kalendrikuust. Peatamist ei saa lõpetada tagasiulatuvalt.

Loe täpsemalt pensioni taotlemise kohta.

• Näide: pensioni peatamine 50% ulatuses. Oled vanaduspensionieas, saad pensioni ja otsustad peatada 50% oma pensionist. Sinu pension on 500 eurot. Oletame, et üks aasta pensioni peatamist annab sellele suurenduseks 6%. Pension peatatakse jaanuarist detsembrini. Sel perioodil on su pension 50 protsenti väiksem ehk 250 eurot kuus. Teine pool pensionist kasvab suurenduskordaja ehk 6% võrra ehk peatatud summast 15 eurot. Pärast üht aastat on peatatud summa suurus 250 eurot + 15 eurot = 265 eurot. Seejärel liidame peatatud ja peatamata pooled kokku. Selle tulemusel on järgmise aasta jaanuarist inimese pension 250 eurot + 265 eurot = 515 eurot. Seda makstakse iga kuu kuni elu lõpuni.

• Näide: pensioni peatamine 100% ulatuses. Oled vanaduspensionieas, saad pensioni ja otsustad peatada kogu pensioni maksmise üheks aastaks. Sinu pension on 580 eurot. Oletame, et üks aasta pensioni peatamist annab sellele suurenduseks 6%. Pension peatatakse üheks aastaks jaanuarist detsembrini. Sel perioodil ei saa sa üldse pensioni. Pension kasvab suurenduskordaja ehk 6% võrra. Pärast üht aastat peatamist on pensioni uus suurus 580 eurot + 34,8 eurot = 614,8 eurot. Seda makstakse iga kuut kuni elu lõpuni.