Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus tööealistele ja pensioniealistele

Sinu (v.a esmasesse psühhoosi haigestunud inimese) teenuse vajadust hindab peaspetsialist, kes võtab sinuga ühendust, et leppida kokku kohtumise aeg teenuse vajaduse hindamiseks. Kõik teenusvajaduse hindamised toimuvad kontaktkohtumisena üldjuhul sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses, kus on loodud segamatuks vestluseks sobivad tingimused. Kui sul on erivajaduse tõttu raske sotsiaalkindlustusametisse tulla, siis palun teavita sellest rehabilitatsiooniteenuse taotluses ja räägi sellest ka peaspetsialistile, kui lepite kokku kohtumise aja ja koha.

Hindamisele tulles varu aega kuni kaks tundi. Võid tulla koos saatjaga – pereliikme, tugiisiku või sõbraga, kes sind tunneb ja saab toetada sind küsimustele vastamisel või lihtsalt julgustada oma muredest rääkima.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamise käigus selgitab peaspetsialist, mis on rehabilitatsiooniteenuse eesmärk, millised spetsialistid teenuseid osutavad, missugune on sinu roll teenusel. Samuti aitab ta sul rehabilitatsiooniteenuse osutaja kohta infot leida.

SKA peaspetsialist (teenusevajaduse hindaja) on leppinud sinuga kokku sobiva aja ning koha rehabilitatsioonivajaduse hindamiseks.

• Hindamine võtab aega 1–2 tundi.
• Hindamisel võid olla üksi ja ka koos saatjaga. Palun arvesta, et võime paluda lähedasel/eestkostjal ruumist vahepeal välja minna, et saaksime sinuga ka personaalselt vestelda.
• Vestluse käigus selgitab peaspetsialist rehabilitatsiooniteenuse eesmärki ja teenuse sisu.
• Peaspetsialist täpsustab ja uurib, mis eesmärgiga oled rehabilitatsiooniteenuse taotluse edastanud.
• Peaspetsialist hindab sinu raskusi järgmistes eluvaldkondades:
  • igapäevased toimingud kodus ja väljaspool
  • liikumine kodus ja väljaspool
  • enese eest hoolitsemine
  • suhtlemine lähedaste ja formaalse võrgustikuga
  • ühiskonnaelus osalemine
  • tajumine – asjade meelespidamine ja keeruliste olukordade/otsuste tegemine

Vajaduse korral kogub peaspetsialist sinu nõusolekul lisainfot teistelt sinu toetusvõrgustikku kuuluvatelt inimestelt, näiteks pereliikmetelt, omavalitsuse sotsiaaltöötajalt, perearstilt, tööandjalt.

Palun ole vestlusel avatud ning anna võimalikult palju infot, kuidas terviseolukorrast tingitud raskused sinu igapäevaelu toiminguid ja hakkamasaamist mõjutavad.

Sageli inimesed ei tea, millised teenused erivajadusega inimesele olemas on ning kuidas neid taotleda ja jäävad seetõttu abita. Sellepärast selgitab peaspetsialist sulle ka muude teenuste taotlemise võimalusi – näiteks omavalitsuse sotsiaalteenused, erihoolekandeteenused, tervishoiuteenused jm.

Koos arutate läbi, kas sulle on vaja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või hoopis muud sotsiaalhoolekandelist teenust. Hindamise tulemusel võib ka selguda, et sa ei vaja rehabilitatsiooniteenust. Kui selgub, et vajad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, selgitab peaspetsialist välja, kas on olemas sulle sobiv rehabilitatsiooniprogramm või sobib sulle teenuse osutamine tegevuskava alusel.

Näited, kuidas sama haiguse või seisundiga (liigesevaevused) inimestest üks vajab rehabilitatsiooniteenust, teine aga mitte:

Näide 1: inimesel on aastaid kestnud krooniline liigesehaigus, mis viimasel ajal ei ole süvenenud, ta ei ole saanud aktiivravi. On aastaid kasutanud rehabilitatsiooniteenust viiepäevaste tsüklitena koos majutusega üks kord aastas, sh on omandanud talle koostatud võimlemiskavad ja saanud erinevaid nõustamisi. Saab hakkama igapäevaste toimingutega, sest kodukeskkond on kohandatud ja vajalikud abivahendid olemas. Inimene ise soovib rehabilitatsiooniteenust sellepärast, et saada ravi- või spaaprotseduure (massaaž, erinevad vannid, mudaravi, elektriravi, parafiinravi), millest ta on enda sõnul reaalset kasu saanud.

Kirjeldatud juhul inimene ei vaja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, sest ta tuleb toime igapäevaeluga ja rehabilitatsiooniteenus tema toimetulekut ei suurendaks. Protseduurid, mida inimene endale vajalikuks peab, ei kuulu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste hulka.

Näide 2: aastaid kestnud krooniline liigesehaigus on pidevalt süvenenud, hiljuti on olnud operatsioon. Selle tõttu on toimetulek oluliselt halvenenud. Inimene ei ole ka teadlik kodukohandamise võimalustest ja erinevatest toimetulekut kergendavatest abivahenditest. Seetõttu ta vajab nõustamist, abivahendite ja kodukeskkonna kohandamise vajaduse hindamist, erinevate toimetulekuoskuste ja abivahendite kasutamise õpetamist. Seda pakub kompleksne rehabilitatsiooniteenus füsioterapeudi, tegevusterapeudi, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja teenuse näol.

Sellisel juhul inimene tõenäoliselt vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, sest terviseseisund piirab igapäevaeluga hakkamasaamist oluliselt ja rehabilitatsiooniteenus võimaldab iseseisvat toimetulekut parandada.

Rehabilitatsioonivajadust hindab peaspetsialist igal inimesel personaalselt, sest sama terviseseisundiga inimeste toimetulek on erinev.