Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus tööealistele ja pensioniealistele

Kellele

Kas sa vajad oma terviseseisundist tulenevalt igapäevastes tegevustes toetust ja abi? Sul on keeruline igapäevaelus toime tulla ja hakkama saada? Sul on raskusi suhtlemise, väljas liikumise, töötamise või õppimisega? Sul mitu probleemi, mille lahendamine ei ole võimalik üksikteenuste (nt tugiisik, taastusravi, hooldaja, isiklik abistaja) abil, vaid nõuab mitme eriala spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna sekkumist? Rehabilitatsiooniteenusel õpetab ja nõustab mitmest spetsialistist koosnev tiim sind, sinu lähedasi ning võrgustikku, et toetada su toimetulekut. Sind toetab sotsiaalse rehabilitatsiooni meeskond, kuhu kuulub kuni kümme spetsialisti: sotsiaaltöötaja, eripedagoog, logopeed, psühholoog, loovterapeut, tegevusterapeut, füsioterapeut, kogemusnõustaja, õde ja arst.

Kui oled tööealine, siis võid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saada, kui

• sul on puuduv töövõime või
• sul on osaline töövõime või puude raskusaste ja sa ei tööta, ei õpi ega ole töötuks registreeritud. Kui töötad, õpid või oled töötuks registreeritud, siis pöördu teenuse vajaduse puhul töötukassasse

Kui oled pensioniealine, siis võid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saada, kui

• sulle on määratud puude raskusaste.

Samuti on teenusele õigustatud esmasesse psühhoosi haigestunud, kui raviasutus tuvastab rehabilitatsioonivajaduse. Rohkem infot:

Teenust osutavad sotsiaalkindlustusameti partnerid. Kui su kodu lähedal ei ole teenuseosutajat, siis hüvitatakse sõidu- ja majutuskulu.

Teenuse vajadust hindab sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultant. Kui soovid saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, esita palun avaldus sotsiaalkindlustusametile.

Taotluse esitamiseks on sul mitu võimalust, millest võid valida endale mugavaima:

• Riigiportaal www.eesti.ee 
• digiallkirjastatud taotlus e-posti teel aadressile [email protected]
• paberil allkirjastatud taotlus posti teel aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
• sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes üle Eesti. Aadressid ja vastuvõtuajad leiad siit.

Kuigi sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust võivad taotleda kõik puudega inimesed, siis teenust saavad vaid need, kellel on rehabilitatsiooniteenuse vajadus.

Enne taotluse esitamist mõtle siiski järele, kas teenus on siiski vajalik, st kas sul on terviseseisundist tulenevalt mitmeid toimetulekupiiranguid, mida ei saa leevendada muude meetmetega (nt taastusravi, abivahendid vm).

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotluse vaatame läbi ja teeme teenusele suunamise otsuse või suunamisest keeldumise otsuse 40 tööpäeva jooksul. Selle aja sisse mahub rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja otsuse tegemine. Otsuse väljastame 10 tööpäeva jooksul pärast hindamist.

Teenuse maksimaalne maksumus kalendriaastas

Tööealisel ja vanaduspensioniealisel inimesel on võimalik saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust kalendriaastas kokku kuni 1275 euro eest. Juhul, kui teenust osutatakse programmina, on limiit kuni 1800 eurot kalendriaastas. 

Psüühikahäirega tööealise inimese aastalimiit on suurem: kuni 4300 eurot kalendriaastas.

Üldise aastalimiidi sees on kehtestatud eraldi aastalimiit füsioterapeudi teenusele. Ülejäänud teenuseid võid vajaduse korral kasutada kuni aastalimiidi täitumiseni.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse korraldus

Rehabilitatsioonivajaduse hindamine

Rehabilitatsioonivajaduse hindamise käigus selgitab teenuste konsultant, mis on rehabilitatsiooniteenuse eesmärk, millised spetsialistid teenuseid osutavad, missugune on sinu roll. Samuti abistab ta sind rehabilitatsiooniteenuse osutaja valikul.

Oleme kogenud, et sageli inimesed ei tea, millised teenused erivajadusega inimesele üldse olemas on ning kuidas neid taotleda ja jäävad seetõttu abita. Sellepärast selgitame sulle ka muude teenuste taotlemise võimalusi – näiteks kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenused, erihoolekandeteenused, tervishoiuteenused jm.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamine annab ka infot riigile selle kohta, millised on puudega inimeste vajadused ning milliseid teenuseid tuleb arendada. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise läbi teinud inimesed ise hindavad väga kõrgelt seda, et nad on saanud võimaluse oma olukorrast rääkida.

Sinu rehabilitatsioonivajadust hindab teenuste konsultant, kes võtab sinuga ühendust, et leppida kokku kohtumisaeg. Üldjuhul hinnatakse rehabilitatsioonivajadust sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses, kus on loodud segamatuks vestluseks sobivad privaatsed tingimused. Kui sul on erivajaduse tõttu raske sotsiaalkindlustusametisse tulla, siis palun teavita meid sellest rehabilitatsiooniteenuse taotluses ja räägi sellest ka konsultandile, et leida sobivaim lahendus.

Hindamisele tulles varu aega kuni kaks tundi. Võid tulla koos saatjaga – pereliikme, tugiisiku või sõbraga, kes sind tunneb ja saab aidata küsimustele vastamisel või lihtsalt julgustada oma probleemidest rääkima.

Vestluse käigus küsime, millised on sinu terviseolukorrast tingitud raskused peamistes eluvaldkondades (tajumine, liikumine, enese eest hoolitsemine, suhtlemine, igapäevased toimingud kodus ja tööl/koolis ning ühiskonnaelus osalemine jne). Vajaduse korral kogume lisainfot teistelt sinu toetusvõrgustikku kuuluvatelt inimestelt, näiteks pereliikmetelt, omavalitsuse sotsiaaltöötajalt, perearstilt, tööandjalt.

Koos arutate läbi, kas sulle on vaja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või hoopis muud abi – nt omavalitsuse teenuseid, põhihariduse omandamisel tugiteenuseid koolis, taastusravi vm.

Kui hindamise tulemusel selgub, et vajad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, selgitame välja, kas on olemas sulle sobiv rehabilitatsiooniprogramm või sobib sulle teenuse osutamine tegevuskava alusel. Hindamise tulemusel võib selguda, et sa ei vaja rehabilitatsiooniteenust.

Selgitame näidetega, miks sama haiguse või seisundiga (liigesevaevused) inimestest üks vajab rehabilitatsiooniteenust, teine aga mitte.

Näide 1: inimesel on aastaid kestnud krooniline liigesehaigus, mis viimasel ajal ei ole süvenenud, ta ei ole saanud operatiivset ravi. On aastaid kasutanud rehabilitatsiooniteenust spaa-tüüpi asutustes, sh on omandanud talle koostatud võimlemiskavad ja saanud erinevaid nõustamisi. Saab hakkama igapäevaste toimingutega, sest kodukeskkond on kohandatud ja vajalikud abivahendid olemas. Inimene ise soovib rehabilitatsiooniteenust sellepärast, et saada ravi- või spaaprotseduure (massaaž, erinevad vannid, mudaravi, elektriravi, parafiinravi), millest ta on enda sõnul reaalset kasu saanud.

Kirjeldatud juhul inimene ei vaja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, sest ta tuleb toime igapäevaeluga ja rehabilitatsiooniteenus tema toimetulekut ei suurendaks. Protseduurid, mida inimene endale vajalikuks peab, ei kuulu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste hulka.

Näide 2: aastaid kestnud krooniline liigesehaigus on pidevalt süvenenud, hiljuti on olnud operatsioon. Inimene ei saa oma igapäevaseid tegevusi endisel viisil jätkata ja tunneb sellepärast meeleolu alanemist ja hirmu hakkamasaamise ees. Kõige selle tõttu on toimetulek oluliselt halvenenud. Inimene ei ole ka teadlik kodukohandamise võimalustest ja erinevatest toimetulekut kergendavatest abivahenditest. Seetõttu ta vajab nõustamist, abivahendite ja kodukeskkonna kohandamise vajaduse hindamist, erinevate toimetulekuoskuste ja abivahendite kasutamise õpetamist. Seda pakub kompleksne rehabilitatsiooniteenus füsioterapeudi, tegevusterapeudi, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja teenuse näol.

Sellisel juhul inimene tõenäoliselt vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, sest terviseseisund piirab igapäevaeluga hakkamasaamist oluliselt ja rehabilitatsiooniteenus võimaldab iseseisvat toimetulekut parandada.

Pane tähele!

Rehabilitatsioonivajadust hindame igal inimesel eraldi, sest sama haiguse või seisundiga inimeste toimetulek on erinev.

Hindamisel lähtume sinu toimetulekust ja sinu vajadustest.

Hindamise tulemused saadame sulle koos otsusega.

Teenuste konsultandi vastuvõtule tulekuks palun lepi sobiv aeg kokku!