Pensionile minemine ei pruugi alati tähendada tööelu lõpetamist või vastupidi, tööelu lõpetamine ei pea tähendama pensionile jäämist. Sageli on võimalik tööelu ja pensionielu paindlikult ühendada, leides kuldne kesktee vaba aja ja sissetulekute vahel või hoopis pensioniraha kasutusele võtmine omavalitud hetkel. Oluline on teada oma pensionisoove, et leida võimalused need täita.
Pension võiks ju tähendada eeskätt teatud tingimustel vanaduspõlves saadavat hüvitist, kuid paindlikud võimalused pensionisüsteemis on loonud olukorra, kus inimese otsustada on jäänud, millisel viisil ja millal oma pensioniks kogutu välja võtta. Siin on hea mõte lähtuda oma enda pensioninägemusest ja võimalustest, mis pensioni väljavõtmisel avanevad. Ühelt poolt nägemus, millisena oma pensionietappi veeta, kuid teiselt poolt rahalised vahendid, millega seda tagada.
Pensioni planeerimine sõltub paljuski hetkest, millesse inimene oma elukaarel on jõudnud.
Kui olla tööturule siseneja, siis tasuks tähelepanu pöörata rahatarkusele, sh säästmine, aja ja võimaluste enda kasuks tööle panemine ja soov investeerida pensionisse kui tuleviku võimalusse.
Kui olla kiires tööeas, siis tasuks keskenduda oma pensioni ehitamisele - rahatarkuse, investeeringute ja säästmise vajalikkusele, teadvustamisele, et just praegu ehitan oma tulevast pensionipõlve. Enda jaoks seire, kui palju on kogutud, millise elukvaliteedi see tulevikus tagab ja millised on võimalused pensionis teha ümberkorraldusi, et kasutada pensionini jäänud aega maksimaalsel võimalikul viisil.
Kui pension ei ole enam kaugel: tutvuda võimalustega mida teha, et kasutada pensionini jäänud aega endale parima pensionivõimaluse saamiseks. Kas rõhk asetada I, II, III sambale või millelegi eraldiseisvale. Esitada pensioniõiguslik staaž ning enesele teadvustada kui palju on kogutud ning mis elukvaliteedi see tagab. Olla kursis II ja III samba väljavõtmise ja pärimise tingimustega. Lisaks II ja III sambale kaaluda I samba väljavõtmist endale sobivatel ja võimalikel tingimustel – kas jääda varem pensionile või lükata pensionile jäämist edasi, millist pensioniliiki eelistada, et teadlikult läheneda oma ootustele.
Kui pension on ukse taga või juba käes: mis ajal oleks kõige optimaalsem pensionile jääda ja mis liik valida. Ajastus, millal ja mis tingimustel minna I, II ja III samba pensionile, vastavalt sissetuleku ja elulisele eelistusele. Olla kursis II ja III samba väljavõtmise ja pärimise tingimustega. Valida sobiv I samba võimalus, kas varasem pensionile jäämine, pensioni edasilükkamine või hoopiski pensioni peatamine. Oluline on rahulolu kasvatamine juba saadava pensionipõlvega ja vajadusel selle muutmine oma ootustele vastavamaks. Üks võimalus on ühildada pensioni- ja tööelu, seejuures arvesse võttes maksude optimeerimist.
Isiklik pensioniplaan aitab võtta kokku 5 keskset punkti:
- Millisena ma oma pensioni näen?
- Mida selleks vajan?
- Milline on väljavaade?
- Kas plaan vastab ootustele?
- Milliseid samme pean astuma, et plaan täituks?
Pensionisüsteem pakub pensioni planeerimiseks võimalused 3 samba toel. Madalapalgalisele tagab riiklik pension umbes 75% viimasest palgast, keskmise palga teenijale umbes 40% ja suurema sissetulekuga inimesele ainult ligikaudu 25%.
Juba tänases kogumisfaasis on mõistlik arvestada, kuhu paigutada, et väljavõtmisfaasis oleks, mida enda jaoks parimatel võimalikel tingimustel välja võtta.
Näiteks:
- Kuidas saaksid oma praegusest sissetulekust midagi igakuiselt säästa?
- Võimalus paigutada säästud lisaks II sambale ka III pensionisambasse. Vaata täpsemalt Pensionikeskusest.
- Vaata investeerimise kohta finantsinspektsiooni kodulehelt
- II ja III sambal on erinevad väljavõtmise tingimused, mille seast tasub valida endale sobivam.
- Mõtle, kas saad pensioniikka jõudes oma erialal või mõnes muus valdkonnas edasi töötada ning kaaluda pensionisaamise edasilükkamist või peatamist. Nii saab hiljem suuremat pensioni. Tee prognoose pensionikompassi abil, kuidas teenimine või toimingud sammastega mõjutavad kogupensionit.
Pensioni suurust tänase päeva seisuga on võimalik kontrollida eesti.ee kalkulaator.
Kas praeguseks kogunenud pensionist jätkub tuleviku ootustele? Kui ei, siis kindel nägemus aitab leida viise jõuda lähemalt ootustele.
Võid küsida, et kuidas raha säästa, kui praegugi tuled vaid ots-otsaga kokku? Siin on mõned mõtted:
- Jälgi üks kuu oma väljaminekuid ja hinda mõne hea sõbra abiga, kas saaksid mõne kulutuse ära jätta või sellele kuluvat summat vähendada.
- Vaata üle oma elektri-, mobiili-, interneti- ja kindlustuspaketid ning küsi teenusepakkujatelt soodsamaid. Tihti leiab soodsamaid lahendusi, kui kogu pere on ühe teenusepakkuja juures.
- Tuleta meelde, millise sissetulekuga sa said hakkama, kui su sissetulek oli väiksem. Mõtle millised kulutused on sellega võrreldes sinu väljaminekutesse lisandunud ja kas need on vajalikud?
- Suurem osa palgatõusust, maksutagastusest jms tasub säästa.
Töötamine on kasulik igas eas
Iga palgalt makstud sotsiaalmaksu euro suurendab tulevast pensioni.
- Kui oled töötu ja soovid oma oskusi parandada, siis saad abi Töötukassast: Koolitused
- Kui töötad, aga soovid uue töökoha leidmiseks oma oskusi parandada, saad samuti abi Töötukassast: Tööturukoolitus koolituskaardiga
Pensionil olles on kasulik edasi töötada
Pensioni saamise ajal töötamine on kasulik, sest tööandja makstud sotsiaalmaks suurendab pensioni. Sotsiaalkindlustusamet võtab töötatud aja arvesse igal aastal 1. aprilli seisuga ning pension suureneb. Loe lähemalt pensioni ümberarvutamisest ja sellega samal ajal toimuvast pensionite indekseerimisest.
Sotsiaalkindlustusametit ei tule tööle minemisest või töösuhte lõpetamisest teavitada, v.a juhul, kui sulle on määratud vana korra järgi ennetähtaegne vanaduspension ja sa ei ole veel jõudnud vanaduspensioniikka. Sellisel juhul teavita tööleminekust sotsiaalkindlustusametit e-posti aadressil [email protected].
Pensioniplaan
Pensioniplaan on teadlik valik, kuidas korraldada oma pensionitulevik, vastavalt ootustele, võimalustele ja väljavaatele.
Pensioniplaan on hea lähtepunkt kõigile olenemata vanusest ja selle loomisel tasuks lähtuda 5 põhipunktist. Pensioniplaan on võimalik kujundada sõltumata kui palju on pensionini aega jäänud.
Ma selgitan endale, millisena ma enda pensionit näen ja mida selleks vajan.
Kas pension on üks etapp minu elus, milleni jõudes tekib pensionisissetulek ja kõik jätkub endistviisi või on see etapp, milleni jõudes eemaldun tööelust ja jään pensionipõlve veetma. Või tähendab see minu jaoks töö- ja pensionielu paindlikku sidumist või üldse midagi muud minu enda äranägemisel.
Näiteks, kas soovin saada pensionit pensionieas või hoopis varem/hiljem. Kas näen ennast pensioni saamise kõrvalt töötamas? Kus ma elan ja pensioni saan – Eestis või mõnes muus riigis? Kuidas otsustan optimeerida oma sissetulekud ja kasutada makstud aega?
Ma arvutan ja teen prognoosid, milline on väljavaade tuludele ja kuludele pensionietapis.
Kust on oodata pensionisissetulekut – kas toetun ainult riiklikule pensionile või on mul ka II ja III sammas ja võib-olla et lisaks muudki tuluallikad. Millised on minu eeldatavad väljaminekud pensionietapis – kas on järelmaksusid ja võlgasid või muid püsikulusid, mis sissetulekut mõjutavad.
Näiteks, ma tean et auto- ja majalaen on pensionietapiks tasutud, lapsed on täiskasvanud ning muid suuri kulusid ei ole. Tulusid on oodata lisaks I sambale ka II ja III sambast ning vaadates keskmist tootlust aastate lõikes ja inflatsiooniprognoose eeldan, et minu sissetulekud on piisavad, et tagada endale piisav sissetulek kolimaks välismaale. Pensionietapi veedan Lõuna-Eestis metsamajas.
Tutvun infoga hetkelise seisu kohta kõigi pensionisammastega ning väljavaatega tulevikuks (pensionikalkulaator).
Pensionikalkulaator näitab tänase päeva seisu erinevate sammastega. Samuti saan teha prognoose, et milline on väljavaade pensionieaks. Nüüd tean, et milline on hetkeseis, et sealt edasi liikuda oma seatud ootuste poole.
Teen plaani soovitud tulemuse saavutamiseks ja millised sammud järgmiseks võtan, et tulemus oleks seatud ajaks saavutatud.
Näiteks, ma plaanin saada pensionit pensionieas ja elada Välismaal, saades Eestist pensionit. Mul on jäänud pensionieani umbes 10 aastat, kuid näen et minu III sambasse pole piisavalt kogunenud, samuti on riikliku pensioni väljavaade mitte ootuspärane.
- Sean sammud, et leida oksjonilt valitud välismaa riiki mõistliku hinnaga elamispind
- Säästan kuludelt ja selle arvelt tõstan sissemakseid III sambasse 20% ning vaatan üle fonditootlused, et teha parem fondivalik
- Olen otsustanud tõsta oma sissetulekut kahel kohal töötamise kaudu, et valitud perioodi jooksul suurendada riikliku pensioni õiguseid
Tutvustab, kuidas kõige tõhusamalt seatud eesmärgini jõuda.
Selleks, et saaksin pensionietapis oodatud sissetuleku välja võtta, peab olema piisavalt pensionistaaži ning kogunenud vara. Kahtlemata võiks kaasa aidata kogu staaži näitamine enne 1999. aastat, samuti maksimaalne võimalik sotsiaalmaksu laekumine seatud perioodil. Vara, mida kogun ise, saab suurendada, kui teha suuremaid sissemakseid tulevikku. Seda on võimalik saavutada näiteks optimeerides tulusid ja kulusid ning säästmise ja investeerimise kaudu.
Kui minu eesmärk on laiem ja mitte ainult sissetulek, siis läbimõeldud otsuste järgi tegutsemine aitab selleni jõuda.
Pensioniplaani koostamine ja järgimine on personaalne, sest kuivõrd inimesed on erinevad, on ka pensioniplaanid erinevad. Samas tuleks arvestada, et pensionisüsteem ja selle toimimine on kõigile üks – seetõttu on mõistlik kaaluda isikliku pensioniplaani valguses pensionisüsteemist avanevaid ajakohaseid võimalusi.
I samba riiklik pension – erinevate pensioniliikide valimise tingimused, saadavad hüved
II samba vabatahtlik kogumispension – võimalused ja tingimused kogumis- ning väljavõtmisfaasis
III samba täiendav kogumispension – võimalused ja tingimused kogumis- ning väljavõtmisfaasis
Rahatarkus ning investeeringud tulevikku on seotud nii erinevate sammastega, kuid ka pensioniga laiemalt: oodatavast pensionieast ning endale seatud pensionieesmärgist võib strateegia ja plaan erineda.
Pensioniplaan aitab kaasa teadliku pensioni saavutamisele ja seejuures võtab arvesse kõiki pensionisüsteemist avanevaid võimalusi pensionitulevikuks.
Viimati uuendatud 24.03.2023