Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

Mis muutub seoses reformiga üldhooldusteenuse rahastamisel?

Oluline muutus seisneb selles, et KOV osaleb nüüdsest nende inimeste teenuse rahastamisel, kellel on ööpäevaringse üldhooldusteenuse vajadus.

Teenuse korraldamine jääb samaks – KOV peab hindama inimese abivajadust ja õigustatust teenust saada ning tagama, et teenus oleks inimesele kättesaadav ja osalema teenuse rahastamises.

Rahastamise eelduseks ei ole inimese soov, vaid KOV peab isiku taotluse alusel välja selgitama, kas ta vajab ööpäevaringset üldhooldusteenust või on võimalik tema abivajadus katta mõne muu teenusega.

Milliseid kulusid peab KOV rahastama?

1. Hooldustöötaja ja abihooldustöötaja kulud

Rahastatakse hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid (SHS § 22¹ lg 2, jõustub 01.07.2023):

• tööjõukulud (koos maksudega)
• tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud
• tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud
• koolituse ja supervisiooni kulud

Nimetatud kulud avalikustab teenuseosutaja kodulehel ühe teenusesaaja kohta. Omavalitsus võib kehtestada kulude tasumise piirmäära. Piirmäär peab olema piisavalt suur, et see võimaldaks inimesel üldhooldusteenust saada.

2. Väiksema sissetuleku hüvitis

Kui teenuse saaja sissetulek on väiksem kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.

2023. aastal on arvestuse aluseks 2022. aasta teises kvartalis avaldatud keskmise vanaduspensioni suurus (599,90 eurot). 2023. aastal kohaldatakse ajutiselt keskmise vanaduspensioni 1,06-kordset suurust (SHS § 160 lõike 43), mis tähendab, et kõik need teenuse saajad, kelle sissetulekud jäävad alla 635,89 euro (599,9 * 1,06 = 635,89) on õigustatud saama täiendavat hüvitist.

Joonis 1. Hooldekodu teenuskoha maksumuse jagunemine

Kuidas arvestada väiksema sissetuleku hüvitise suurust?

Näide 1.

Näide 2.

Näide 3.

Kui lisaks väiksema sissetuleku hüvitisele vajab teenuse saaja täiendavalt nn käiberaha (taskuraha), siis viib KOV läbi tavapärase maksevõime hindamise (nii nagu praegugi).

Millised kulud jäävad teenuse saaja tasuda?

Teenuse saaja tasuda jäävad kõik muud kulud, mida KOV hoolduskulude ja väiksema sissetuleku hüvitise raames ei tasu. Üldjuhul on nendeks kuludeks majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud (SHS § 22¹ lg 4, jõustub 01.07.2023).Selliste kulude hulka kuuluvad näiteks

• teenuse osutamiseks mõeldud hoonete ja ruumide sisustuse-, haldus-, kommunaal- ning amortisatsiooni kulud
• administratsiooni, halduspersonali, abitöötajate ja tugispetsialistide tööjõukulud (sh palgakulud, töövahendid, koolitus, lähetus, tervisekontroll jms)
• teenuse osutamiseks vajalike töövahendite, sh abivahendite kulud
• hügieenivahendite kulud, käsimüügiravimite, meditsiinitarvikute kulud
• teenuse osutamisega seotud transpordikulud
• vaba aja sisustamisega seotud kulud
• toitlustamise kulud, sealhulgas toiduainete, toiduvalmistamisega seotud ning seadmete amortisatsiooni kulud, toitlustamisega seotud personali kulud jms
• teenuse saaja poolt tasutavad isiklike vajadustega seotud kulud eelkõige individuaalsed abivahendid, retseptiravimid, inkontinentsitooted ja muud teenuse saaja vajadustega (nt kultuuriürituste külastamine, juuksur, massaaž jms) seotud kulud.

Muud teenuse osutamisega seotud kulud ja nende katmise lepivad teenuseosutaja ja teenuse saaja omavahel kokku.

Kas teenuskoha maksumuses peavad olema kajastatud kõik kulud (eelkõige just teenuse osutamisega seotud muud kulud, nt mähkmed, ravimid jms)?

Hea tava kohaselt peab inimese jaoks olema selge, mille eest ta maksab, näiteks kas teenuse hinna sees on mähkmed, ravimid jms või on need osaliselt arvestatud.

Kas edaspidi ostavad KOVid üldhooldusteenuse kohtasid lepinguga või võib KOV katta isiku teenuskulud toetusena?

See jääb omavalitsuse otsustada, kas ta ostab hooldekodult teenuskohtasid lepinguga või katab inimesele teenusekulud toetusena.

Kas KOVid peavad hakkama läbi viima riigihankeid üldhooldusteenuse rahastusel osaledes?

Riigihanget ei pea korraldama, kui inimene saab täiesti vabalt valida hooldekodu, kuhu teenusele minna.

Hinnangu andmisel, kas tegemist on hankega, saab lähtuda Riigihanke direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunkti 4 teisest lõigust:

„Hankimist tuleks siinkohal mõista laiemas tähenduses ehitustöödest, asjadest ja teenustest tulenevate hüvede saamisena, millega ei kaasne tingimata omandiõiguse üleminekut avaliku sektori hankijale. Lisaks ei kuulu tavaliselt riigihangete eeskirjade kohaldamisalasse ka mõne tegevuse pelk rahastamine, eelkõige toetuste kaudu, mis on tihti seotud kohustusega hüvitada saadud summad, kui neid ei kasutata eesmärgipäraselt. Sarnaselt sellele ei tuleks käsitada hankena, vaid lihtsalt loa andmise süsteemina (nt loa andmine ravimite või raviteenuste puhul), olukordi, mille puhul kõikidel teatavaid tingimusi täitvatel ettevõtjatel on õigus täita teatavat ülesannet, ilma et oleks toimunud mingit valikumenetlust, näiteks tarbijate võimalus valida või teenuskupongide süsteemid.“

Sotsiaalkaitse menetluses antavad hüvitised (nii toetus kui teenus) antakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 23 kohaselt haldusaktiga, halduslepinguga või toiminguga, kui seadus ei sätesta hüvitise andmist haldusakti või halduslepingu alusel. Kui KOV sõlmib teenuse osutajaga lepingu ja tasub teenuse eest, siis tuleb muuhulgas järgida riigihangete seadusest tulenevat sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korda (RHS § 126). Kui ostetava sotsiaalteenuse eeldatav maksumus on võrdne sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmääraga või ületab seda (riigihanke piirmäär 300 000 sotsiaal- ja eriteenuste lepingute korral), siis tuleb korraldada riigihange. Seda ka juhul, kui KOV ise ei ole teenuse saaja, vaid selleks on keegi teine.

Kas üldhooldusteenusele saab edaspidi ainult kohaliku omavalitsuse kaudu?

Inimestele jääb alles võimalus pöörduda otse hooldekodu poole (ilma KOVi poolse hindamiseta) ja sellisel juhul tasub ta ise kogu teenuse eest.

Kui teenuse saajal on piisavalt vara ja vahendeid, kas siis võiks ta ise tasuda üldhooldusteenuse kulud ning nende lõppedes võtab KOV kohustused üle?

Kui teenuse saaja soovib riigipoolset rahastust saada (esitab taotluse), siis tasub KOV kohustuslikud komponendid (hoolduskulu ja väiksema sissetuleku hüvitise) ning seejuures ei arvesta isiku muid sissetulekuid ega vara.

Kui kogu vara ja ülalpidajate võimekuse kasutamine jätta kohustusena, siis sisuliselt oleks see tänane olukord – inimene, kel on piisavalt vahendeid või keda ülalpidajad abistavad, maksavad teenuse 100% ulatuses ise kinni. Riik soovib vältida üldhooldusteenuse rahastamise põhikoormuse langemist inimestele ja nende lähedastele, mistõttu teenusest loobutakse ning lähedased jäävad omastehooldajaks tööelust loobumise ja tervisekahjude arvelt. 2021. a maksid inimesed ca 100 mln teenuse kogukulust ligikaudu 80 mln eurot.

Soovi korral on inimesel võimalik ka loobuda rahastusest ja kohamaksu tasuda omadest vahenditest täies ulatuses. Ennekõike võib see tekkida olukorras, kui KOV hindab, et inimese toimetulekuks ei ole vajalik just ööpäevaringne hoolekandeasutus, kuid inimene ise või tema lähedased soovivad seda teenust kasutada.

Mis saab nende juhtumitega, kus KOVi hinnangul saab inimene veel igati kodus hakkama, aga ta ise tahab hooldekodusse minna? Kui isik pöördub ja KOVi hinnang ei näe üldhooldusteenuse vajadust, kas siis maksab inimene ise teenuse eest?

Jah, KOVi rahastuse saamise eelduseks on eelnev abivajaduse väljaselgitamine. Kui hindamise tulemusena selgub, et inimene vajab ööpäevaringset üldhooldusteenust, siis on tal õigus ka kulude katmisele KOVi poolt. Kui inimesel ei ole ööpäevaringse üldhooldusteenuse vajadust, kuid soovib ikkagi teenusele minna, siis katab ta kõik kulud ise. KOVi ülesanne on nõustada isikut ka sobiva kodus elamist toetava teenuse osas.

Kas seoses reformiga kaob perekonnaseadusest laste ülalpidamiskohustus oma vanemate suhtes ja abikaasade vastastikune ülalpidamiskohustus?

Ülalpidamiskohustus ei kao reformiga seoses. Praegu on ülalpidajate roll väga suur üldhooldusteenuse tasumisel, kuid ülalpidamiskohustust arvestatakse ka muudel juhtudel kui hooldekodukulude katmisel, nt pärimisel, abieluvara jagamisel jne.

Kas ja kuidas peab KOV arvestama sellega, et teenuse saajale jääks nn käiberaha (taskuraha)?

Hooldusteenuse rahastamine ja keskmisest madalama sissetulekuga inimeste kulude katmine on KOVile kohustuslikud tasukomponendid. Tervikuna inimeselt võetava tasu suuruse otsustamisel peab KOV endiselt lähtuma SHS § 16 põhimõtetest. Näiteks arvestama teenust saava isiku majanduslikku olukorda – see tähendab, et kui inimesel on väike sissetulek, kuid talle on eneseteostuseks ja inimväärikuse säilitamiseks vajalik käiberaha, siis tuleb KOVil ka neid asjaolusid otsuse tegemisel hinnata. Käiberaha vajadus sõltub paljudest asjaoludest, nt teenust saava inimese isiklikest kuludest ja tema ühiskondlikust aktiivsusest või tema muudest sissetulekutest ja varast, sh ülalpidajate võimalusest isikut toetada.

Kes on väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise sihtgrupp? Kas ka nooremad näiteks 45+, kes teenust vajavad?

Sihtgrupp on kõik täisealised inimesed, kes vajavad ööpäevaringset üldhooldusteenust.

Kuidas muutub teenuse rahastus isikute puhul, kelle eest on üldhooldusteenuse kulud senini katnud Sotsiaalkindlustusamet?

Reformiga seoses lõpetab Sotsiaalkindlustusamet üldhoolduskulude tasumise nende isikute eest, kes olid suunatud ööpäevaringsele erihooldusteenusele enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks oli erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt KOVi täpsusega ning kelle puhul ei jätkatud riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist teenusevajaduse äralangemise tõttu ja nad suunati üldhooldusteenusele.

Riigi antavad vahendid aitavad KOVil katta kõigi üldhooldusteenust vajavate inimeste kulusid osaliselt. Muudatus võib muuta nende inimeste omaosalust, kuivõrd majutusele ja toitlustusele lisaks tuleb katta ka näiteks tugispetsialistide/halduspersonali kulud jms. Kui osadel inimestel jääb omaosaluse katmiseks vahendeid puudu, siis võimaldavad riigi poolt antavad vahendid KOVile katta ka seda kulu.

Üldhooldusteenusel viibivad ka isikud, kes on erihoolekandeteenuse järjekorras. Kuidas seda probleemi lahendada?

Riik tegeleb erihoolekandeteenuse järjekordade vähendamisega, erihoolekandeteenust vajavad isikud peavad jõudma vastavale teenusele.

Mille jaoks saab KOV veel eraldatud vahendeid kasutada?

Riigieelarvest eraldatud toetust võib kasutada väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse korraldamiseks, nt täiendavate töötajate värbamiseks. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamiseks eraldatud vahendeid võib lisaks kasutada koduteenuse, päevahoiuteenuse jt teenuste korraldamiseks, mis ennetavad pikaajalist hooldust vajavate täisealiste inimeste kõrvalabi ja hooldusvajaduse suurenemist ning leevendavad pereliikmete hoolduskoormust. KOVide tegevus peab olema suunatud eeskätt inimeste kodus elamise toetamisele ja alles viimases järjekorras asutuspõhise hoolduse korraldamiseks. KOVi ülesanne on vahendeid kasutada sihtrühmast lähtuvalt eesmärgipäraselt ning omavalitsus saab ise otsustada, kuidas vahendeid parimail viisil kasutada. Eraldi aruandlust selle kohta riigile esitama ei pea.

Kas KOV võib riigivahendeid kasutada ka üldhooldekodus viibiva isiku mähkmete ja ravimite jms kuludeks, kui need ei ole hinna sees ning inimene ei suuda neid ise soetada?

Jah, võib küll. Riigi antavad vahendid on kogumis üks eelarveressurss, mille eest KOV teenust rahastab. Ennekõike tuleb aga KOVil täita seadusest tulenevad kohustused: katta hoolduskulude osa ja hüvitada väiksema sissetulekuga inimese tasutavate kulude ja keskmise vanaduspensioni vahe. Samas ei tohi unustada, et riigi antavate vahenditega ei saa asendada tänaseid kulutusi teenusele.

Millest lähtub teenuseosutaja teenuskoha, hooldustöötaja ning abihooldustöötaja kulude avalikustamisel?

Teenuseosutaja avalikustab oma kodulehel hooldustöötaja ja abihooldustöötaja kulud teenuse saaja kohta tegelike kulude pealt. Teenuseosutaja arvestab olemasolevate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate arvu ning nendega seotud kulusid, jagab need teenuskohtade arvuga majandustegevuse registri (edaspidi MTR) andmetel ja saab kulu ühe teenusesaaja kohta. Sealjuures peavad hooldekodud viima MTR-is olevad teenuskohtade arvud kooskõlla tegeliku olukorraga. Täna on tegevusload võetud maksimaalsele teenuskohtade arvule (vastavalt ruutmeetritele), kuid praktikas jäetakse näiteks 10 kohta täitmata ja nende täitmist ei planeeritagi. Reformi rakendamisega seoses praktika muutub: iga teenuseosutaja peab prognoosima kui paljudele teenuse saajatele reaalselt teenuskohti avatakse ja vastavalt sellele peab ka töötajad planeerima. Kui teenusosutaja värbab uusi hooldustöötajaid või abihooldustöötajaid juurde, siis avalikustab ta muutunud kulud ja teavitab muutusest ka KOVi.

Kulude arvestusse lähevad hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmised kulud:

1) tööjõukulud (koos maksudega);
2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;
3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;
4) koolituse ja supervisiooni kulud.

Teenuseosutajad peavad oma teenuse hinnakujunduses arvestama, et KOVidel ja teenuse saajatel oleks lihtsalt leitav ja arusaadav, millise osa teenuse maksumusest ühe teenuskoha kohta moodustavad kohaliku omavalitsuse poolt tasutavad kulud ning mis on teenuskoha maksumus. See võimaldab omavalitsustel avalikustatud informatsiooni kasutada oma piirmäärade kehtestamisel. Avalikustamise kohustus tuleneb ennekõike avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 8 lõikest 2 (teabe avalikustamine on teabevaldaja poolt seadusega sätestatud korras teabele juurdepääsu võimaldamine, ilma et selleks peaks teabenõuet esitama). Teabevaldaja on AvTS § 5 kohaselt muuhulgas ka eraõiguslik juriidiline isik kui ta täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist (AvTS § 5 lg 2). AvTS § 5 lõige 3 punkti 2 kohaselt võrdsustatakse teabevaldajaga muuhulgas mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing, – teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist.

Millal peab teenuseosutaja teenuskoha kulud avalikustama?

Teenuskoha maksumuse ja hooldustöötaja ning abihooldustöötaja kulud võiksid olla avalikustatud 1. aprilliks 2023, et KOVid jõuaksid kehtestada vastavad kulude tasumise piirmäärad. Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja (edaspidi ESJN) 04.10.2022. a kohtumisel kinnitasid ESJN esindajad, et hindade avalikustamine saaks võimalik olla juba 01.04 2023. Vastav teavitustegevus ja arutelud kõigi teenuseosutajatega on planeeritud.

Teenuskoha kulud on ajas muutuvad, kuidas peab toimuma muudatustest teavitamine?

Etteteatamise aeg peab olema sätestatud teenuseosutamise lepingus (inimesega ja/või KOViga sõlmitud) või nt KOVi ja teenuseosutajaga halduslepingus kokku lepitud. Hinnad peavad kajastama tegelikku olukorda, MTR-ist on võimalik kontrollida hooldustöötajate ja abihooldustöötajate ning teenuskohtade arvu. Need andmed on leitavad MTR-ist tegevuslubade otsingu kaudu.

Kui teenuse maksumus tõuseb, siis tuleb see kohe ka teenuseosutaja kodulehel ära muuta.

Kas hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulud peavad olema arvestatud hooldustasemete järgi?

Hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulud peavad olema arvestatud teenuse saaja kohta. Kui teenuseosutaja diferentseerib oma hinna hooldusvajaduse astmete järgi, siis peab vastav hind olema avalikustatud suure ja väga suure hooldusvajadusega teenuse saaja kohta.

Kas kohalik omavalitsus peab kehtestama kulude tasumise piirmäära(d)?

Omavalitsustel on õigus (kuid mitte kohustus) kehtestada hoolduskuludele piirmäär. KOV saab ise otsustada, kas ta soovib kulude tasumisele maksimaalseid piirmäärasid kehtestada või mitte. Kui kulude tasumise piirmäärasid KOV ei kehtesta, siis tuleb kulud hüvitada tegelike kulude alusel.

Kui KOV soovib kehtestada kulude tasumise piirmäärad, siis mis ajaks peaks ta seda tegema?

Kui KOV soovib kehtestada kulude tasumise piirmäärad, siis peavad need olema kehtestatud ajaks kui KOV hakkab tegema rahastamise osas otsuseid. Isikute puhul, kes viibivad juba üldhooldusteenusel enne reformi rakendumist, tuleb haldusotsused ära teha samuti enne 01.07.2023.

Kas on selget juhist või valemit kulude tasumise piirmäära arvutamiseks? Kas peab hindama iga asutuse kulusid, kus KOVi inimene on teenusel? Nimetatud kulud on hooldekodude lõikes väga erinevad.

Iga omavalitsus on autonoomne ja riik ei saa ette öelda, mis see piirmäär peaks olema. Kulude tasumise piirmäära arvestamiseks on seaduses kaks kriteeriumit:

1) kehtestatav piirmäär peab olema piisav, et tagada teenuse saajale teenuse kättesaadavus vähemalt mõnes vajadustele vastavas hooldekodus;

2) piirmäär peab olema arvestusega, et see katab hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulud vastavalt teenuseosutajale pandud kohustusele tagada nõutud töötajate arv.

KOV peab olema valmis kehtestama piirmäärad selliselt, et hooldekodul oleks võimalik tagada nõutud arv töötajaid. KOV võib piirmäära kehtestada suurema, kuid rahastab tegelike kulude põhjal. Näiteks kehtestab piirmäära kuni 700 eurot aga maksab välja ainult 300, sest hooldekodudes ei ole suhtarvuni veel jõutud ja kulud on väiksemad.

KOVi seatav piirmäär ei pea tagama hoolduskulude katmist iga teenuseosutaja juures. Eesmärk on, et teenus peab inimesele olema KOV piirmääraga kättesaadav.

Näide: KOV piirmäär on kuni 700 eurot. Mari saab teenust hooldekodus, kus hoolduskulu teenuskoha kohta on 400 eurot, KOV katab 400 eurot. Jüri on hooldekodus, kus hoolduskulu on 500 eurot, KOV katab 500 eurot. Madis on hooldekodus, kus hoolduskulu on 800 eurot, KOV katab 700 eurot ja sellest puuduoleva summa katab Madis omavahenditest või ülalpidajate abiga.

Mil määral saab inimene endale ise hooldekodu valida lähtudes KOVi poolt määratud piirmäärast?

Inimesele jääb võimalus ise endale hooldekodu valida. Kui valitud hooldekodus on hoolduskulud KOVi piirmäärast kõrgemad, siis tuleb ülejäänud summa inimesel endal tasuda.

Kas piirmäära kehtestamise võib delegeerida ka valla- või linnavalitsusele?

Jah, võib küll. Volikogu ainupädevuses on kindel ring ülesandeid (vt KOKS § 22). Kõik muud kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse antud ülesanded, ka piirmäära kehtestamise, saab delegeerida valla- või linnavalitsusele.

Kuidas saab kohalik omavalitsus teada, millistes hooldekodudes tema elanikud viibivad?

Need andmed on võimalik saada STAR (edaspidi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister) päringu teel. Tulemuses on need isikud, keda KOV on STAR-is teenusele sisestanud, samuti ka need isikud, keda teenuseosutaja on STAR-i sisestanud. Otsingu tulemustest saab luua väljundfaili Excelis.

Kui väljavõttesse soovitakse hetke seisuga teenusel olevaid isikuid, siis tuleks lisada viibimise alguskuupäev (nt väljavõtte tegemise kuupäev). Siis ei tule tulemusse varasemalt teenusel olnud isikuid.

Joonis 2. STAR-is hoolekande isikute otsing

Vasakult tulbast valida Ressursid -> Hoolekandeasutuse klientide otsimine. Avaneb vaade:

Kas KOV saab andmeid ainult enda elanike kohta?

STAR-ist saavad KOVid isikustatud andmed enda rahvastikuregistri (edaspidi RR) elanike kohta aga ka nende kohta, kes asuvad teenusel hooldekodudes, mis asuvad konkreetse KOVi territooriumil.

Kas üldhoolduse teenuse saajalt on vaja nõusolekut andmete töötlemiseks STAR-is?

Nii isiku- kui ka muude andmete kaitse üks põhimõtteid on eesmärgikohasus – andmeid võib koguda ja töödelda üksnes kindlaks määratud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. 2018. aasta kevadel jõustunud andmekaitse üldmäärus näeb ette võimalused, et varem kogutud andmeid saab vajadusel uuesti kasutada – näiteks avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks.

Samas peab andmete töötlemine olema põhjendatud ehk KOVi sotsiaaltöötaja peab olema valmis selgitama, miks STAR-i kantud konkreetse isiku andmeid vaadati. Võimalik põhjendus isiku andmete töötlemiseks (vaatamiseks) on SHS § 22¹ lõikes 1 nimetatud asjaolude välja selgitamise vajadus.

Kandes STAR-i isiku kohta andmed, täidab KOV tulenevalt SHS § 144 lõike 5² ja § 142¹ lõike 1 punkist 1 avalikku ülesannet. Kuna üldhooldusteenust korraldades täidab KOV avaliku ülesannet, siis andemete töötlemiseks ei ole vaja (ega tohigi küsida) inimese nõusolekut. Oluline on, et menetluse alustamiseks (sh abivajaduse hindamiseks) ja andmete töötlemiseks (nt päringute tegemiseks STAR-ist (puue, sissetulekud)) on vaja inimese taotlust, et ta soovib üldhooldusteenuse rahastamist.

STAR-i andmed ei ole alati kvaliteetsed, kelle ülesanne on andmed korda teha?

Teenuseosutajad saavad registreerida isikute viibimiskohad, kui isik on ise pöördunud ning vajadusel saavad neid andmeid korda teha (SHS § 142¹), vajadusel suhelda KOVidega. Andmete registreerimisel on oluline kanda sisse õiged aadressandmed ning viibimise alguskuupäev ning lõpukuupäev teenuse lõppemisel (sh isiku surma korral).

Kui KOV on suunanud isiku üldhooldusteenusele ja STAR andmed ei ole korras, siis tuleb KOVil need korrastada. Kuna STAR andmed on seotud rahvastikuregistriga, siis vastava päringu tegemine võimaldab uuendada taustaandmed STAR-is, sh uuenda aadressandmeid. Oluline on, et isiku andmed oleksid rahvastikuregistris korrektsed.

Nii teenuseosutajad kui KOVid võiksid teatud aja tagant andmeid kontrollida ning vajadusel neid korrastada.

Kui hoolekandeasutuses viibiva rahvastikuregistrisse kantud andmete kehtivus lõppes eluaseme omaniku nõudmisel, siis inimese või tema seadusliku esindaja taotluse alusel säilitatakse isiku elukoha aadress linna ja linnaosa või valla täpsusega (RRS § 91). RRS § 85 kohaselt saab vastava teate edastada ka näiteks hoolekandeasutus. Siin on kindlasti vajalik KOVide ning hooldekodude omavaheline suhtlus konkreetsete inimeste kindlaks tegemiseks.

Kuidas saab teenuseosutaja STAR-i sisestada teenuse saaja viibimiskoha andmed?

Joonis 3. STAR-is teenuseosutaja vaade viibimiskoha andmete sisestamiseks

Kuidas toimida juhul kui STAR-i päringuga ei tule välja kõik üldhooldusteenusel viibivad isikud? Näiteks kui isik on ise pöördunud hooldekodusse, kuid KOVi nimekirjas teda ei ole?

Ette on tulnud üksikuid juhtumeid, kus STAR-i päringust ei tule välja isikute andmed, kes on varasemalt (enne omavalitsuste ühinemisi) STAR-i sisestatud (nt mõne mu menetluse raames). Nende isikute aadressandmeid ei ole STAR-is uuendatud ning seal võib olla ühinemiseelne omavalitsuse nimi. STAR-is ei uuene isikute rahvatikuregistri andmed automaatselt ning süsteem ei võimalda otsida ka isikuid endise omavalitsuse nimega. Sellest tulenevalt ei pruugi KOVid saada andmeid kõigi oma piirkonna isikute kohta, kuid tegemist on üksikjuhtumitega.

Kui kohalik omavalitsus ei ole hiljemalt 1. juuniks 2023 ühendust võtnud üldhooldusteenuse saajaga, siis on oluline teenuseosutaja poolt teavitada teenuse saajat või tema lähedast, et pöörduda ise kohaliku omavalitsuse poole.

Kas ja millised muudatused tulevad STAR-i seoses hooldereformiga? Kuidas peab edaspidi STAR-is üldhooldusteenuse menetlusi läbi viima?

Seoses hooldereformiga ei ole STAR-is uuendusi tulemas, märtsikuuks valmib täpsustav juhend, kuidas üldhooldusteenuse menetlusi STAR-is läbi viia.

Senini puudub ühtne hindamisvahend abivajaduse hindamiseks. Millal valmib ühtne hindamisvahend ja STAR-i lahendus?

Abivajaduse hindamine, nagu ka üldhooldusteenuse korraldamine, on olnud KOVide ülesanne ja igapäevane tegevus kogu aeg. Kuid nõustume, et hindamispraktika peaks olema riigis ühetaoline. Selleks töötatakse hetkel välja standardiseeritud abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendit, mis on Exceli kujul omavalitsustele kättesaadav 2023. a (II pooles). Hindamisvahend on kavas digitaliseerida STAR-is (eelduslikult 2024. aasta II pooles). Kuniks uut hindamisvahendit riik pakkuda ei saa, peavad omavalitsused kasutama hindamisinstrumenti, mida nad seni on kasutanud.

Kas KOVi rahastuse saamiseks peab isik esitama taotluse? Kuidas käituda, kui isik ei suuda taotlust esitada?

Rahastuse saamise eelduseks on taotlus. Kui isik ei suuda esitada kirjalikku taotlust, siis saab ta seda teha suuliselt (sotsiaaltöötaja poolt protokollitakse).

Suuline taotlus? Kas protokollimisel peab keegi veel tunnistajana juures viibima?

Protokollimise juures ei pea juures viibima tunnistaja. Kui inimene avaldab oma soovi suuliselt, tuleb tema suuline taotlus protokollida (haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 14 lg 2 ja § 18 lg 2). Taotlus tuleb registreerida ja fikseerida, nii nagu haldusorgan registreerib mistahes muus vormis saadud teabe. Protokolli sisule tulenevad nõuded HMS § 18 lõikest 2.

Millises olukorras peaks teenuse saajale eestkoste seadma?

Üksnes taotluse esitamiseks, et üldhooldusteenuse rahastust saada, ei ole vajalik isikule eestkostet seada. Kui KOV hindab, et teenuse saaja ei suuda ennast erinevates toimingutes esindada või tema õigused võivad saada kahjustada, siis sellisel juhul on vajalik isikule eestkoste seadmine.

Vald eestkosteasutusena – kas KOVi määratud spetsialist, kes teostab eestkostet, peab samuti esitama avalduse isiku eest hooldekodukoha tasumiseks?

Jah, kui see ülesanne on kohtumääruse alusel antud eestkostjale.

Kuidas taotlusi menetletakse?

Taotluse menetlemisel tuleb järgida HMS-i ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (edaspidi SÜS) põhimõtteid, 10 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest tuleb teha vastavasisuline otsus (haldusakt või- leping).

Kuidas praktiliselt peaksid toimuma abivajaduse hindamised ja otsuste tegemine isikute puhul, kes viibivad üldhooldusteenusel enne reformi rakendumist 01.07.2023?

Abivajaduse hindamine on iga KOVi sotsiaalteenuse ja -toetuse saamise eeldus ja loomulik protsess ja alates 2016. aastast SHS-is. Abivajaduse välja selgitamine võimaldab omavalitsusel pakkuda inimese vajadustele vastavaid abimeetmeid.

Enne hindamist on vaja isikult taotlust, et ta soovib hindamist ja üldhooldusteenuse rahastust. Siinkohal võiks KOV võtta ise ühendust üldhooldusteenusel viibijaga, et võimalikult vähe teda menetlusprotsessis koormata ning see võimaldaks ka KOVil paremini oma tegevusi planeerida. KOV saab ühendust võtta teenuseosutajaga, kus tema elanikud viibivad, ja kokku leppida, kuidas toimub teenuse saajate ning nende lähedaste informeerimine rahastuse võimalusest ja hindamiste läbiviimine.

Soovitav on, et enne reformi rakendumist 01.07.2023 on ära hinnatud isikud, kes juba üldhooldusteenusel viibivad, et mitte jätta kõiki tegevusi puhkuste aega. Samuti teha nende kohta haldusotsused, mis hakkavad kehtima alates 01.07.2023. Kõiki teenuse saajaid ei pea uuesti hindama, näiteks kui KOVil on teenusevajadus varasemalt hinnatud ja on selge, et inimese vajadused ei ole muutunud.

Palun selgitada abivajaduse hindamisprotsessi olukorras, kus inimesed on hooldekodudes üle Eesti. Kes ja kuidas viib läbi hindamise?

Esmalt selgitab KOV STAR-i päringu abil välja, kus hooldekodus omavalitsuse elanikud viibivad ning seejärel võtab KOV ühendust teenuseosutajaga. KOV ja teenuseosutaja lepivad kokku, kuidas täpsemalt viia läbi hindamised (sh kohapealsed hindamised, hooldusplaani alusel jne). Oluline on, et teenuse saaja ja lähedased on protsessist informeeritud. Abivajaduse hindamiskohustus on KOVi sotsiaaltöötajal.

Esmajärjekorras on vaja hinnata neid, keda KOV ei ole hooldekodusse suunanud ega varasemalt hinnanud. Vajalik on välja selgitada, kas inimene vajab just seda teenust või on omavalitsusel pakkuda mõnda muud abimeedet ja inimene ei peakski hooldekodus olema. Väga oluline on hindamine teha koostöös teenuseosutajaga (sh erinevate teiste spetsialistidega) võttes aluseks hooldusplaani. Hooldusplaan vaadatakse teenuseosutaja poolt üle vähemalt kord poolaastas.

Kui menetlusi on palju, siis kuidas jõuab õigeaegselt ära teha abivajaduse hindamised ja otsused (10 tööpäeva jooksul)? Kas selle peale on mõeldud, et erandkorras võiks avaldusi siiski ka varem võtta?

Haldusmenetluse seaduse § 52 lõige 1 punkt 1 sätestab, et haldusorgan võib enne asja lõplikku lahendamist lahendada asja osaliselt ehk osahaldusaktiga. Osahaldusakt on n-ö piiratud regulatsiooniga haldusakt, mis võimaldab jaotada komplitseeritud haldusküsimused osadeks ja langetada otsused etapiviisiliselt.

Kas KOV peab tegema uued haldusotsused isikute kohta, kelle puhul ta juba täna teenuse tasumisel osaleb?

KOV peab need üle vaatama, kui need ei ole jõustuva SHS-iga kooskõlas.

Hooldusvajaduse aste võib muutuda väga kiirelt. Kuidas toimub korduvate hindamiste läbiviimine?

Juba praegu on teenusel inimesi, kelle rahastamises omavalitsused osalevad ja kelle hooldusvajadus on teenusel olles muutunud. See on omavalitsuste ja teenuseosutajate vahelise hea praktika ja koostöö välja kujundamine. Kui inimese hooldusvajadus muutub, siis tuleb sellest omavalitsust teavitada. Hooldusvajaduse muutus fikseeritakse hooldusplaanis, vajadusel võib KOV inimese üle hinnata. Järgitakse tavapärast menetluspraktikat, kus KOV peab tegema otsuse 10 tööpäeva jooksul. Vastavalt vajadusele muudetakse haldusakti või- lepingut.

Kuidas andmete sagedase liigutamisega KOVi ja teenuseosutaja vahel tagatakse andmekaitse reeglitest kinnipidamine?

Andmekaitse reeglitest kinnipidamine ei sõltu andmete vahetamise sagedusest, vaid andmete vahetamise õigustest ja viisist. Kõigil isikuandmete töötlejatel on kohustuslik järgida kehtivaid isikuandmete töötlemise põhimõtteid ja vastavaid õigusakte. Eelkõige peab olema selge andmevahetuse õiguslik alus ning eesmärk, milleks neid andmeid vahetatakse. Samuti on oluline infoturbe tagamine – kuidas tehniliselt turvaliselt andmeid liigutada nii, et volitamata kolmandatel isikutel ei oleks juurdepääs isikuandmetele.

Millise pädevusega spetsialist peab läbi viima abi- ja toetusvajaduse hindamise?

Abivajaduse hindamine on KOV sotsiaaltöötaja kohustus ja ülesanne, tal peab olema kõrgharidus ja erialane ettevalmistus. 2026. a jõustub KOV sotsiaaltöötaja kutsenõue (erialane kõrgharidus või kutse). Abivajaduse hindamine, nagu ka üldhooldusteenuse korraldamine, on olnud KOVide ülesanne ja igapäevane tegevus kogu aeg.

Kuidas toimida, kui teenuse saaja või lähedane ei ole rahul KOVi poolt tehtud hindamise ja/või üldhooldusteenuse rahastuse (sh keelduva) otsusega?

Hindamine on aluseks teenuse rahastamise otsusele: kas anda või mitte. Kui teenuse saaja või tema lähedane ei nõustu KOVi otsusega, siis toimub tavapärane vaidemenetlus. Inimesel on võimalik tema suhtes tehtud haldusakt vaidlustada, kas vaide esitamisega samale haldusorganile või halduskohtusse. Teise taseme otsustaja saab uue hinnangu teha.

Millistele kriteeriumitele peab vastama suure hooldusvajadusega klient ja väga suure hooldusvajadusega klient?

Sotsiaalministeerium, koostöös SKA ja teenuseosutajate ning KOVidega lepivad kokku, milliste tunnuste alusel hooldusastmed kaheks eristada. Vastavalt sellele koostatakse täpsemad juhised, mis hõlbustab hindamist ja aitab ühtlustada hilisemat praktikat.

Kas ja millised muudatused tulevad üldhooldusteenuse aruandluses?

Kuna 2023. a muudatus rakendub alates poolest aastast, siis aruandluses veel põhjalikke muudatusi ei teha. Andmete kogumine toimub jätkuvalt H-veebi kaudu, 2023. a väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse aruandesse on lisatud tabel, millega küsitakse andmeid teenusesaajate kohta, kes liikusid 2023. a KOV rahastusele, et näha muutust inimeste ja KOV kulude osakaalus. 2024. a aruandes tulevad ilmselt põhjalikumad muudatused.

Kuidas on vaja raamatupidamises üldhooldusteenuse kulud kajastada? Kas KOVi ja riigipoolsed vahendid on vaja raamatupidamises eristada?

Kuludes ei eristata KOVi ja riigi vahendeid, need võib raamatupidamises panna kokku. Kasutatakse kontot 413800 „Toetused eakatele“ – alates 01.07.2023 näidatakse sellel kontol ka KOVi poolt makstavat üldhooldekodu hooldusteenuse maksumust kasutades TA 10200.

Reformi rakendumine toob kaasa töökoormuse suurenemise omavalitsustes, kuidas peaks kohalik omavalitsus sellega toime tulema?

Seaduse muudatused on suure mõjuga ja toovad kaasa töökoormuse tõusu. Põhiline koormus langeb üleminekuaastale (2023. a), edaspidi suureneb menetluse maht uute pöördumiste tõttu. Rakendamisega seotud ettevalmistuskulud on arvestatud riigieelarvest antavasse lisaressurssi. Lisavahendid võimaldavad lisaks pikaajalist hooldust vajavate täisealiste teenuste korraldamisele ja rahastamisele valmistada reformi rakendamiseks vajalikke tegevusi, nt alustada lisatööjõu värbamist, tööprotsesside ülevaatamist ja muutmist jms.

Oluline on välja kujundada hea koostöö teenuseosutajatega ja tõhus hindamise praktika. Töökorralduse kiirendamiseks soovitame kaaluda ametiasutuse sisemiste tööprotsesside ülevaatamist, näiteks määrata haldusorgani siseselt ametnikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel (vt HMS § 8 lg 2). Näiteks võiks menetluse kiirendamiseks anda sotsiaalteenuste määramise otsustamispädevuse kas sotsiaaltöö ametnikule või osakonnale, mitte valla- või linnavalitsuse kollegiaalorganile. Selline täiendav tasand aeglustab otsuse õigeaegset tegemist.

Hooldustöötajatest on juba praegu suur puudus, OSKA raport toob välja, et juurde on vaja ca 900 täiendavat töötajat. Kuidas plaanitakse leevendada tööjõupuudust?

Eesmärk on jõuda selleni rahastamismudeli ja välisvahendite (ESF-i ja Šveitsi rahastusest koolitused, ümberõpe jms) kaudu. Teenuseosutajad on huvitatud kvaliteetsema teenuse tagamisest, uute töötajate värbamisest ja konkurentsivõimelisema palga maksmisest, mis loob eeldused, et inimesed on ka motiveeritumad valdkonda tööle tulema.

Sotsiaalvaldkonna töötajate töötasu on väike, milliseid muutusi reform endaga kaasa toob?

Hooldereformiga antakse KOVidele raha arvestusega katta täiendavaid kulusid, mida üldhooldusteenuse rahastamise muutus kaasa toob. Lisaks on omavalitsustel võimalus vahendeid kasutada ka näiteks koduteenuse töötajate palgatõusuks. Palgasurve sotsiaalvaldkonna töötajatele on vajalik, tõstmaks kutseala olulisust ja leevendada tööjõupuudust.

Kas teenuseosutajatele tuleb nõue vahetult hooldusteenust osutavate töötajate arvule?

Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arvule (§ 22 lg 6). Selle saavutamiseks kavandatakse määruses anda mõistlik üleminekuaeg. Teenuseosutajatele nõude kehtestamine aitab paremini tagada eelnõuga soovitud eesmärki – parandada ööpäevaringse üldhooldusteenuse kvaliteeti ja tagada hooldust vajavatele inimestele senisest isikukesksem hooldusteenus. Samuti aitab nõude kehtestamine vähendada hooldusteenust vahetult osutavate töötajate töökoormust, sest kehtestatakse kindel klientide arv ühe hooldustöötaja kohta.

Kas reformi rakendumisel tuleb hooldustöötajatele kindel palgamäär (nt 1300 eurot)?

Hooldustöötaja palga määrab teenuseosutaja, riik palgamäära ei kehtesta.

Kuidas jaotatakse KOVidele vahendid üldhoolduse reformi elluviimiseks?

Uute kohustuste katmiseks eraldab riik omavalitsustele täiendavad rahalised vahendid. Need vahendid annavad võimaluse panustada nii ööpäevaringse üldhooldusteenuse teenuskoha tasumisse, katta muudatuse rakendamisega kaasnevaid kulusid (sh KOVide töökoormuse kasv) kui ka soodustada kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust.

Ülemineku aastal (2023) jaotatakse omavalitsustele riigieelarvest 39,2 mln eurot riigieelarve toetusfondist, võttes arvesse 65–84-aastaste ning 85-aastaste ja vanemate isikute jaotust ning üle 85-aastaste kõrgemat kuluvajadust. Alates 2024. aastast jaotatakse omavalitsustele 56,7 mln eurot tulubaasi ja tasandusfondi kaudu. Selleks muudetakse laekuva tulumaksu arvestust selliselt, et omavalitsustele tulumaksu jaotamisel hakatakse arvesse võtma ka riikliku pensioni tulusid. Alates 2024. aastast laekub KOVidele riiklikult pensionitulult tulumaksu 1,88% (arvestamata tulumaksu mahaarvamisi). Tulumaksu mahaarvamised vähendavad riigieelarvesse laekuvat osa ega mõjuta tulumaksu jaotust kohalike omavalitsuste vahel. Näiteks saab isik pensioni 700 eurot. Omavalitsuse tulumaksu laekumine suureneb selle isiku pealt 13,16 eurot. Kuna üldhooldekodus on keskmiselt iga kolmekümnekolmas üle 65-aastane isik, siis nende 33 isiku pealt laekub omavalitsusele 434 eurot kuus rohkem tulumaksu. Kokkuvõttes tähendab see seda, et iga pensionäri eest hakkab omavalitsusele laekuma täiendavaid tulusid. Meetmeks ette nähtud vahenditest ca 5% suunatakse tasandusfondi, mis aitab ühtlustada tulude ja kulude jaotust kohalike omavalitsuste vahel.

Tasandusfondis jagatakse üle 65-aastased kaheks vanuserühmaks: 65–84-aastased ja 85-aastased ja vanemad, kuna vastavates vanuserühmades on üldhooldekodusse sattumise tõenäosus erinev. 65–84aastaste vanuserühmas on üldhooldekodus 2% inimestest ja 85-aastastest ja vanematest juba 9,5%. Kaheks jaotamine aitab arvestada olukorraga, kus üle 85-aastaste suurema osakaalu puhul on ka kuluvajadus suurem.

Kuna tulumaksuseaduse säte jõustub 1. jaanuarist 2024 tulude pealt, siis tulumaksu laekumist hakkab see mõjutama veebruarist. 2024. a jaanuarikuu summad eraldatakse veel tasandus- ja toetusfondi kaudu.

Oluline on märkida, et riigi lisaraha on mõeldud valdkonna täiendavaks rahastamiseks. 2021. a panustasid omavalitsused üldhooldusteenuse rahastamisse ca 18 mln eurot ja ca 10 mln eurot koduteenuse korraldamiseks jne. Panus ei tohiks väheneda, vaid peaks kasvama proportsionaalselt tulubaasi võimalustega.

Kas riik on rahastuse jaotusel arvestanud tegelikke teenuse saajate arvu ja kulusid?

KOVidele raha eraldamisel ei ole võetud arvesse tegelikku üldhooldusteenusel viibivate inimeste arvu, kuna eesmärk on luua samasuguse eakate arvuga omavalitsustes ühetaoline rahaline võimekus. Samas jäetakse omavalitsuse otsustada, mil viisil inimeste abivajadust lahendatakse (koduteenus, isiklik abistaja, päevakeskus, üldhooldekodu vms). Ainult üldhooldekodude põhine rahastamine ei motiveeriks ega võimaldaks pakkuda muid tegevusi, sh tegeleda ennetusega. Seega on teenusel olijate arv üksnes arvestuslik. Suurem teenuse saajate arv üldhooldusteenusel võib olla tingitud näiteks teiste teenuste puudumisest konkreetses omavalitsuses, mitte objektiivne vajadus.

Raha jaotatakse KOVidele üldise valemi alusel (65-84 ja 85+ vanuseline arvestus), kuid kulude katmine hakkab olema tegelike kulude alusel – mõnes hooldekodus võib kulu inimese kohta olla nt 300 eurot, teises 400, kolmandas 500. Oluline on arvestada sellega, et kõik teenuse saajad ei viibi teenusel 12 kuud aastas. Samuti on raha eraldamisel arvestatud, et KOVid jätkavad varasema panusega teenuse kogukuludesse (ca 20%), nagu see on senini olnud.

Üldhooldusteenusel on ka tööealisi isikuid (ca 10%), kuid samas ei arvestata neid KOVile rahaliste vahendite eraldamisel

Toetust ei eraldata isikupõhiselt hooldekodudes viibivate inimeste arvu alusel, vaid vanemaealiste elanike arvu alusel. Kõik vanemaealised ei vaja ööpäevaringset üldhooldusteenust, kuid kõigi nende eest riik raha eraldab. See võimaldabki katta ka ülejäänud 10% tööealiste üldhooldusteenuse kulud.

Kuidas on arvestatud üldhooldusteenuse saajate keskmine pension 600 eurot? Pigem on meieni jõudnud abivajajad, kelle pension on alla 600 euro.

Keskmise pensioni puhul ei ole võetud arvesse Eesti keskmist vanaduspensionit, vaid üldhooldusteenusel olevate inimeste keskmist pensionit. SKA andmetel (mai 2022 seisuga) oli üldhooldusteenuse saajate keskmine pension 600 eurot. KOVideni ongi jõudnud eeskätt madalama sissetulekuga inimesed, kes on vajanud KOV tuge teenuse rahastamisel. Suurema sissetulekuga inimesed on pöördunud otse teenusele.

2023. aasta erakorralise pensioni tõusu tulemusena on teenusesaajate arvestuslik keskmine pension 679 eurot ja 2024. aastal 729 eurot. Prognoosi kohaselt saavad 2023. a alla 600 eurost pensionit 25% üldhooldusteenuse saajatest, 75% teenuse saajatel on pension suurem kui 600 eurot.

Millal valmib kommunikatsioon hooldereformi osas teenuse saajale/lähedasele?

Esmane kommunikatsioon tuleb veebruarikuus, laiapõhjalisem kommunikatsioon jätkub kogu aasta.

Millal on võimalik tutvuda ministri määruse eelnõuga, milles täpsustakse väljaspool kodu osutatavad üldhooldusteenuse nõudeid?

Määruse eelnõu saadetakse EIS-i kaudu kooskõlastusringile maikuus. Reformi rakendamisega samal ajal kehtestatakse ka määrus.