Rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse saanul võib olla keeruline Eestis uut elu alustada, kui siinne kultuur ja igapäevaelu erinevad tema varasemast elukorraldusest. Raskusi võivad tekitada keelebarjäär, õigussüsteem, tervis, vähesed toimetulekuoskused jne.
Rahvusvahelise kaitse saaja peab läbima kohanemisprogrammi, kuhu suunab politsei- ja piirivalveamet (PPA). Kuigi programm pakub eluks vajalikku teavet, võib osa kaitse saanuid vajada lisatuge praktiliste küsimuste lahendamiseks. Selleks võib inimene saada spetsialistilt juhendamist ja tuge, et korraldada igapäevaelu toimimiseks esmane asjaajamine vajalikes ametiasutustes ning teenuseosutajate juures.
Peamised tegevused tugiisikuteenuse saaja toetamiseks
- Elamisloakaardi taotlemine koos kliendiga
- Pangakonto avamine ja pangakaardi taotlemine
- Kliendi juhendamine ja omavalitsuse elu tutvustamine, infomaterjali jagamine (tegevused ja kontaktid)
- Abi ja juhendamine elukoha leidmisel:
- üürilepingu sõlmimisel
- elutingimuste kontroll
- abivajaduse tuvastamine/suunamine
- Töötukassas arvele võtmine
- Perearsti leidmine elukohajärgses omavalitsuses
- Lasteaia- või koolikoha leidmine elukohajärgses omavalitsuses
- Keeleõppesse suunamine, motiveerimine
- Kohanemisprogrammi suunamine ja registreerimise toetamine
- Toetuste ja hüvitiste vormistamise toetamine (KOV-i kontaktid, SKA, töötukassa)
- Erialase hariduse tunnustamine ENIC/NARIC-is
- Omavalitsuse esmane tutvustus, vastava infomaterjali koostamine
- raamatukogu
- huviringid
- kogukonna keskus
- vabaühendused
- muud vajalikud kontaktid
- Transpordivõimalused: mõelda, mida klient vajab ja millised võimalused on omavalitsusel
- Kaubandus: kliendi juhendamine ostukohtade leidmisel
- Sideteenused: kliendi toetamine ja juhendamine sobiva sideteenuse leidmisel
Teenuse kestus oleneb inimese abivajadusest. Oluline on silmas pidada, et inimeste vajadused on erinevad: mõnel juhul piisab lühiajalisest juhendamisest, teistel on tuge vaja pikema perioodi vältel. Teenuse planeerimisel tuleb arvestada paindliku korraldamisega, et inimene saaks võimalikult kiiresti oma elukorraldusega hakkama. Teenusele saab suunata erinevateks perioodideks alates ühest kuust, maksimaalne periood alates teenusele suunamisest on kaksteist kuud.
Teenuse korraldus
- Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Jõhvis osutab teenust omavalitsus sotsiaalkindlustusametiga (SKA) sõlmitud partnerlusleppe alusel.
- Ülejäänud Eestis on teenus tagatud rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse abil (teenust osutab AS Hoolekandeteenused).
Tuge vajav inimene võib jõuda omavalitsuse vaatevälja eri eluetappidel. Ta võib elada omavalitsuses RVK staatuse taotlejana, aga saabuda ka siis, kui on saanud RVK staatuse ja asub majutuskeskusest alalisse elukohta. Kui majutuskeskusest lahkuja vajab iseseisva eluga hakkama saamiseks suuremat abi, siis teavitatakse omavalitsust.
Loe lähemalt rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu ja majutuskeskuse teenuse kohta.
Teenust osutatakse eesti, vene ja inglise keeles ning vajaduse korral ka muudes rahvusvahelise kaitse saanutele arusaadavates keeltes. Loe tõlketeenuse kohta lähemalt.
Tugiisikuteenusele suunamine
Kliendi suunab teenusele partneromavalitsus
- Abivajaduse tuvastamine
- Enne teenuse määramist on oluline kontrollida rahvastikuregistris sihtrühma vastavust ja elamisloa kestust
- Vajaduse korral STAR-is RVK tugiisikuteenuse abinõu avamine
Omavalitsus soovib kasutada majutuskeskuse koordinaatori teenust
- Abivajaduse tuvastamine. KOV-il on võimalus esmalt ise hinnata olukorda ja pakkuda inimesele tuge oma võimaluste ja tavapäraste sotsiaalhoolekande seaduse ülesannete raames.
- Enne teenuse määramist on oluline kontrollida rahvastikuregistris sihtrühma vastavust ja elamisloa kestust.
- Abivajaduse tuvastamisel saata soov majutuskeskuse koordinaatori teenuse saamiseks aadressil [email protected]. Soovis tuleb esitada omavalitsuse nimi, isiku andmed, kellele teenust soovitakse, põhjendus, milles inimene kõige rohkem tuge vajab.
NB! Oluline on jälgida, et inimesele oleks väljastatud elamisluba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel.
Õigus teenust saada on ainult täiskasvanud rahvusvahelise kaitse saajal.
1. mail 2025 alustas majutuskeskuses tööd RVK tugiisikuteenuse koordinaator, kelle ülesanne on toetada rahvusvahelise kaitse saanuid majutuskeskusest kolimisel ja elu alustamisel uues elukohas (vt tegevuste loetelu eespool).
Teenust osutatakse majutuskeskusest lahkuvatele kaitse saanutele, kes seda vajavad, kuid ka neile kaitse saanutele, kes elasid PPA menetluse ajal väljaspool majutuskeskust. Kui isik ei ole viibinud majutuskeskuses, kuid vajab omavalitsuse hinnangul siiski RVK tugiisikuteenust, tuleb edastada vabas vormis teenuse vajaduse soov aadressil [email protected]. Soovis tuleb esitada omavalitsuse nimi, isiku andmed, kellele teenust soovitakse, põhjendus, milles inimene kõige rohkem tuge vajab.
Majutuskeskusest kolimisel edastatakse kliendile KOV-i kontaktid ning vajaduse korral ja kliendi nõusolekul edastatakse KOV-i esindajale tema andmed.
Näiteks kui klient vajab KOV-i teenuseid, siis luuakse kontakt koos kliendi ja majutuskeskuse koordinaatoriga. Aga kui klient on saavutanud iseseisva toimetuleku, antakse talle KOV-i kontaktid ja ta saab vajaduse korral ise KOV-i poole pöörduda.
Olulised materjalid omavalitsusele
STAR-is abinõu valik – RVK tugiisikuteenus:
Kliendi toetamiseks vajalikud materjalid:
Tugiisikuteenusele suunamise lõpetamine/peatamine
- Omavalitsuse koostatud juhtumiplaani/tegevuskava eesmärgid on täidetud
- Kliendi ja omavalitsuse kokkuleppel
- Kliendi suunamine teisele teenusele
- Kliendi elamisloa viibimisalus muutub/lõpeb
- Teenus peatatakse, kui on teada, et inimene ei saa mingil perioodil teenust kasutada, kuid plaanib hiljem jätkata (näiteks on vaja reisida teise riiki või haiglas viibida)
- Muudel juhtudel
Lisainfo
Margit Machrafi
peaspetsialist (ränne)
Viimati uuendatud 27.01.2026
